Legislator Case Law & Legislation
2-03-181/3 ECLI:EE:PMK:2005:2.03.181.1212 AI generated

2-03-181/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-03-181/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. juhatuse liikme P. T. ja AS I (pankrotis) audiitori T. V. vastu, milles palus nimetatud

Legislator headnote

AI generated

2-03-181/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: juhatuse liikme P. T. ja AS I (pankrotis) audiitori T. V. vastu, milles palus nimetatud

Keywords

AI generated
share capital increase shadow banking banking secrecy fraudulent bankruptcy equity capital lack of shareholder standing
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-2/1632/05

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja

koht

Tsiviilasi

Vaidlustatud

kohtulahend

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Kohtuistungi

toimumise aeg

Menetlusosalised ja

nende esindajad

2-2/1632/05

Tallinna Ringkonnakohus

Tiit Kollom (eesistuja), Ande Tänav ja Rein Pokk

08.12.2005 Tallinnas

AS I (pankrotis) hagi P. T. ja T. V. vastu solidaarselt 4 999

360 kr. kahjuhüvitise saamiseks

Tallinna Linnakohtu 01.07.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/33-

3190/03

AS I (pankrotis) apellatsioonkaebus

22.11.2005

Apellandi esindaja vandeadvokaat Maria Mägi; vastustaja T. V.

ja tema esindajad advokaadid Andres Suik ja Toomas Tamme;

vastustaja P. T. esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Linnakohtu 01.07.2005 otsus muutmata

ringkonnakohtu

otsuses

toodud

põhjendustel

ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtukulude jaotus Välja mõista AS-lt I (pankrotis, pankrotihaldur

Ingrid Proos) 17 700 kr. apellatsioonimenetluse

õigusabikulu T. V. kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud

AS I (pankrotis) pankrotihaldur esitas 11.04.2003 Tallinna Linnakohtule hagi aktsiaseltsi

juhatuse liikme P. T. ja AS I (pankrotis) audiitori T. V. vastu, milles palus nimetatud

isikutelt ÄS § 249 lg 4 alusel solidaarselt välja mõista 4 999 360 krooni mitterahalise

sissemakse ebaõige hindamisega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli AS-l I 31.12.1999 seisuga audiitorkontrolli hinnangul netovara

vähem kui pool aktsiakapitalist, mistõttu audiitor T. V. tegi oma järeldusotsuses 1999. a.

rahandusaasta audiitorkontrolli läbiviimise kohta aktsionäridele ettepaneku ÄS §-st 301

tulenevalt kas suurendada aktsiakapitali, lõpetada aktsiaseltsi tegevus või esitada

pankrotiavaldus.

AS I 07.07.2000 üldkoosoleku otsusega otsustasid aktsionärid suurendada AS I

aktsiakapitali 2 600 000 krooni võrra ja lasta välja 260 000 uut 10-kroonise

nimiväärtusega aktsiat. Aktsiate märkimise tähtajaks määrati 19.07.2000. Sama

üldkoosoleku otsusega muudeti ka AS I põhikirja ning sätestati, et aktsiate eest võib

tasuda nii rahalise kui mitterahalise sissemaksega.

OÜ C esitas 18.07.2000 avalduse märkida 125 000 AS I aktsiat nimiväärtusega 10 krooni

ja müügihinnaga 40 krooni igaüks. Kuid juba 12.07.2000 oli OÜ C tasunud aktsiate eest

mitterahalise sissemaksega, sõlmides AS-ga I lepingu, mille kohaselt OÜ C märkis

ülekursiga 204 724 AS I aktsiat ning tasaarvestas aktsiate maksumuse oma nõudega AS I

vastu summas 4 999 360 krooni, mis tulenes 30.06.2000 sõlmitud optsiooni ennetähtaegse

lõpetamise lepingust. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu kohaselt loeti 2 047

240 krooni aktsiate nimiväärtuseks ja 2 952 120 krooni ülekursiks.

OÜ C väidetav nõue hageja vastu oli tekkinud järgmistel asjaoludel. Kostja P. T. ja AS I

sõlmisid 10.04.2000 optsioonilepingu, millega kostja omandas optsiooni hagejalt

arvutitarkvara "Index BoxShop" autoriõiguste ostmiseks. Optsiooni sõlmimise hetkel

hindasid lepinguosalised vara väärtuseks 1 500 000 krooni. (Optsioonipreemia 1 230 000

krooni hagejale ülekandmise kohta tõendid puuduvad.) 31.05.2000 loovutas P. T.

optsioonilepingust tulenevad õigused endaga seotud äriühingule OÜ C 1 230 000 krooni

eest. 30.06.2000 lõpetasid OÜ C ja AS I optsioonilepingu ennetähtaegselt, millest

tulenevalt kohustus hageja hiljemalt 15.07.2000 tasuma OÜ-le C 5 000 000 krooni ning

võis endale jätta optsioonilepingu alusel tasutud optsioonipreemia 1 230 000 krooni.

Tegelikkuses optsioonipreemiat tasutud ei ole.

AS I juhatus hindas 11.08.2000 aktsiakapitali mitterahaliste sissemaksete väärtusi ja

leidis, et OÜ C mitterahalise sissemakse (nõue AS I vastu summas 4 999 360 krooni)

harilikuks väärtuseks on 4 999 360 krooni. Kostja T. V. andis AS I audiitorina 14.08.2000

arvamuse aktsiakapitali mitterahaliste sissemaksete väärtuste kohta ja kinnitas samuti, et

OÜ C nõue AS I vastu summas 4 999 360 krooni on reaalselt eksisteeriv, nõudel on

õiguslik alus ja nõude tasaarvestamine ei kahjusta AS I

2(9)

ega tema võlausaldajate huve.

Hageja pankrotihalduri hinnangul tekitasid kostjad OÜ C mitterahalise sissemakse

ebaõige hindamisega AS-le I nõude suuruses summas kahju. Tegelikkuses ei olnud OÜ C

nõude väärtuseks 4 999 360 krooni ning AS I aktsiakapital sisuliselt ei suurenenud.

Optsioonilepingu esemeks olnud arvutitarkvara "Index BoxShop" ei õnnestunud AS-l I

ühelegi isikule müüa ja see oli ka üheks pankroti põhjuseks. Ka hageja pankrotihalduril ei

õnnestunud nimetatud tarkvara enampakkumisel müüa. Haldur leidis, et tarkvaral puudub

turuväärtus. Järelikult oli 30.06.2000 optsioonilepingu lõpetamine ja 5 000 000 krooni

suuruse kohustuse tekitamine AS-le I tahtlik kahju tekitamine.

Kostja P. T. hindas mitterahalist sissemakset ebaõigesti isikliku kasusaamise eesmärgil.

Kostja sõlmis iseendaga rea lepinguid, mille tulemusel tekkis tal nõue AS I vastu, mille ta

maksis AS I aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena ja mida ta juhatuse liikmena hindas

kui reaalselt eksisteerivat. Selle hinnangu tulemusel kanti äriregistrisse AS I suurendatud

aktsiakapital ja kostja sai OÜ C kaudu AS I 44,33% aktsiate omanikuks ning koos endale

kuuluvate aktsiatega 56,58% aktsiakapitali omanikuks, omandades seega kontrolli AS I

juhtimise üle.

Kostja T. V. oli AS I audiitorina teadlik hageja halvast majanduslikust olukorrast. 1999.a.

lõpus oli hageja omakapital kahjumis 4 miljonit krooni. Audiitori poolt mitterahalise

sissemakse väärtuse kontrollimise eesmärk on, et hinnang vastaks asja või õiguse

tegelikule väärtusele ning nii äriühing kui ka kolmandad isikud saaksid tugineda

kindlusele, et äriühingu omakapital on suuruses, mis tagab äriühingu usaldusväärse võime

osaleda majandussuhetes. Kostja oma õigusvastase käitumisega andis tegelikkusele

mittevastava hinnangu, millega teadvalt eksitas äriühingut ja kolmandaid isikuid ning

mille tulemusel tekkis suures ulatuses kahju. Audiitor on hageja pankrotihaldurile

13.01.2003 kirjalikult tunnistanud, et ta ei näinud ega analüüsinud mitterahalise

sissemakse väärtuse hindamisel nõude alusdokumente (31.05.2000 ja 30.06.2000

lepinguid),

vaid

andis

arvamuse

10.04.2000

optsioonilepingu

ja

AS

I

mittekonverteeritavate võlakohustuste raamatupidamiskonto 2000.a. juuli käibeandmiku

põhjal. Kostja T. V. oleks pidanud hindama 30.06.2000 optsioonilepingu lõpetamise

kokkuleppe õiguspärasust ja nägema, et tegemist on lepinguga, mis on sõlmitud

lähikondsete vahel, kuivõrd P. T. oli nii AS I kui OÜ C juhatuse liige. Samuti jättis

audiitor tähelepanuta, et lepingute alusel rahaülekandeid ei toimunud. Eeltooduga rikkus

kostja auditeerimiseeskirja § 11 lg 4 nõudeid.

Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu.

Kostja P. T. leidis, et hageja ei ole põhjendanud, millega kostja juhatuse liikmena hagejale

kahju tekitas. Ühtegi tõendit hageja vara vähenemise, hävimise või kaotsimineku kohta

esitatud ei ole. OÜ C tasus mitterahalise sissemaksega AS I aktsiate eest 4 999 360 krooni

ja hageja vabanes tasaarvelduse tulemusena 4 999 360 krooni tasumisest. Hagiavalduses

kirjeldatud tehingute tagajärjel vähenes AS I vara 640 krooni ulatuses. Nimetatud

tehinguid ei ole pankrotihaldur vaidlustanud. Kuivõrd käesoleval ajal on hageja pankrotis,

ei saa aktsiakapitali sissemakset käsitleda võlausaldajate huvide

3(9)

kahjustamisena. Aktsionäridele tehakse pankrotivarast väljamakseid ainult sellisel juhul,

kui kõigi võlausaldajate nõuded on rahuldatud. Kostja ei omandanud AS I aktsiakapitali

enamuse üle kontrolli saavutamisega varalisi õigusi. Aktsionäri hääleõigus oleks omanud

tähendust vaid juhul, kui äriühingu edasine majandustegevus oleks olnud kasumlik.

Samuti ei vasta tõele hagi väide, et kostja ei tasunud 10.04.2000 optsioonilepingu alusel

hagejale 1 230 000 optsioonipreemiat. Kostja on optsioonipreemia hagejale tasunud.

Kostja T. V. väitel ei ole ta hagejale kahju põhjustanud. Audiitori poolt aktsiakapitali

mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimise tulemusel ei tekkinud hagejale kulutusi

ning hageja vara ei väljunud tema omandist. OÜ C nõude kasutamine uute aktsiate ning

ülekursi eest tasumisel ei tekitanud hagejale ega tema võlausaldajatele kahju. Hageja

likvideerimise või pankroti korral jagatakse aktsionäride vahel see osa aktsiaseltsi varast,

mis jääb järele pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist. OÜ C nõude summa 4 999

360 krooni kanti hageja omakapitali ja mitterahalise sissemakse tagajärjel kustus hageja

kohustus OÜ C ees. Vastasel korral oleks hageja bilanssi OÜ C nõue alles jäänud ning

selle nõude rahuldamiseks oleks hageja pidanud välja maksma raha.

10.08.2000, kui kostja mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimist alustas, oli OÜ C

nõue hageja raamatupidamises kajastatud ning eksisteeris reaalselt. Kostja ei saanud oma

arvamusega mõjutada juba tehtud tehinguid ega pidanud hindama nende tehingute

soodsust hagejale. Audiitor lähtus oma tegevuses kehtivatest seadustest ning

rahandusministri 15.06.2000 määrusega nr 50 kehtestatud auditeerimiseeskirja sätetest.

OÜ C nõue vastas ÄS § 248 tingimustele. Hageja viide auditeerimiseeskirja §-le 11 lg 4

on asjakohatu, kuna mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise kontrollimisel ei pea

audiitor auditeerima äriühingu raamatupidamisaruannet. Kostjal audiitorina oli täielik alus

oma arvamuse kujundamisel tugineda AS I juhatuse selgitustele. Kuna tarkvara "Index

BoxShop" väljatöötamisega tegelesid hageja spetsialistid, siis olid nemad pädevad andma

hinnangut selle potentsiaalse väärtuse kohta. Kostja ei pidanud ega saanud hinnata ja ette

näha internetiäri arenguid tulevikus. Hageja valmisolek maksta optsioonilepingu

lõpetamise hüvitust 5 000 000 krooni tulenes hageja esindaja poolt kostjale antud

selgituste kohaselt toote vastu tekkinud ostuhuvist.

Linnakohtu otsus

Tallinna Linnakohus jättis 01.07.2005 otsusega hagi rahuldamata järgmistel põhjendustel.

Hageja nõudis kostjatelt saamata jäänud tuluna tekkinud kahju hüvitamist äriseadustiku

(ÄS) § 249 lg 4 alusel. ÄS § 249 lg 4 kohaselt mitterahalise sissemakse ebaõige

hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist

kontrollinud audiitor solidaarselt. ÄS § 249 lg 3 näeb ette, et audiitor kontrollib

mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas

sissemakse vastab ÄS §-s 248 toodud nõuetele. ÄS § 248 kohaselt võib mitterahaliseks

sissemakseks olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline

õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Seega on tingimuseks hinnangu andmisel

sissenõutavus.

4(9)

Tulenevalt TsMS § 91 lg-st 1 lasus hagejal kohustus tõendada ÄS § 249 lg-s 4 toodud

alustel kahju tekkimist hagejale. Väidetava kahju tekitamise ajal kehtinud TsK § 222 lg 2

kohaselt oli muuhulgas kahjuks ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu. Hageja esindaja

kohtuistungil antud seletuse kohaselt seisnes kahju AS-l I saamata jäänud tulus.

Linnakohus leidis, et hagis kirjeldatud tegevusega ei ole hagejale ega tema

võlausaldajatele kahju tekitatud. Asja sisulisel arutamisel uuritud tõenditega ei ole

tõendamist leidnud hageja väited mitterahalise sissemakse ebaõige hindamise kohta ning

asjaolu, et optsioonilepingu lõpetamise hüvituse suurus ei olnud mõistlik, samuti väide, et

30.06.2000 leping hageja ja OÜ C vahel oli hageja huve kahjustav. Kahju tekkimise

aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et optsiooni objektiks olnud tarkvaraprogramm "Index

BoxShop" oli väärtusetu ega kujunenud müügiobjektiks. Tarkvaraprogrammi maksumuse

kohta ei pidanud audiitor ka arvamust andma. Samas ei kinnita tõendid hageja väidet, et

optsioonilepingu lõpetamise ajal oli tarkvaraprogramm sisuliselt väärtusetu. Tunnistaja M.

H. ütlustest, kes AS P töötajana nõustas hageja juhtkonda seoses aktsiaemissiooniga, ei

järeldu, et tarkvaraprogramm "Index BoxShop" oleks olnud väärtusetu. M. H. andis ütlusi,

et hageja aktsiatele tehti emissiooniläbirääkimiste käigus pakkumisi suurusjärgus 70

miljonit krooni, millest ettevõtte füüsiline vara ei moodustanud olulist osa, ja üheks

pakkujaks oli AS T, kes nägi hageja tarkvaras väärtust. Samuti ei viita tarkvaraprogrammi

"Index BoxShop" väärtusetusele dokumentaalsete tõenditena esitatud asjatundjate

arvamused (AS Intral, Tallinna Tehnikaülikooli infosüsteemide õppetooli hoidja E. Õ.,

TTÜ Informaatikainstituudi professor J. T.). Kohus ei arvestanud TsMS 117 lg 3 mõttes

spetsialisti arvamusena AS E 21.03.2005 kirja asjaolu tõendamiseks, et tarkvara ei

omanud 2000. a. juulis kokkuleppes märgitud väärtust.

Linnakohus asus seisukohale, et kostjad ei ole rikkunud hoolsuskohustust ning P. T. ei ole

rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust hageja aktsiakapitali mitterahalise sissemakse

hindamisel. ÄS § 306 lg-s 2 on sätestatud aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustus tegutseda

majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, seega peab juhatuse liige olema hoolas, otsuste

vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ja mitte võtma äriühingule põhjendamatuid riske.

Tunnistajate R. K. ja M. H. ütlustega on tõendatud, et AS I juhtkond tegeles 1999.-2000.

a. lahenduste otsimisega, mistõttu ei ilmne hoolsuskohustuse rikkumine. AS I (pankrotis)

raamatupidaja R. K. tunnistas, et juhatuse liikmed soovisid, et aktsionärid teeksid

täiendavaid sissemakseid või annaksid laenu. M. H. ütluste kohaselt pöördus AS I

(pankrotis) juhatuse liige P. T. AS P poole aktsiaemissiooni küsimustes.

ÄS § 249 lg 4 kohaselt ei pidanud kostja T. V. hindama hageja ja OÜ C vahel 30.06.2000

sõlmitud lepingu majanduslikke põhjendusi ega andma hinnangut tehingu õiguslikele

aspektidele nagu näilikkus, tehing lähikondsega ning vastuolu heade kommetega. Audiitor

on kohustatud kontrollima mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist. Vastavalt ÄS §

249 lg-le 2 tuli mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel aluseks võtta asja või õiguse

harilik väärtus. Kostja T. V. seletas kohtuistungil, et mitterahalise sissemakse väärtuse

hindamisel kontrollis ta 10.04.2000 optsioonilepingut, optsioonilepingu lõpetamise

lepingut, vaatas 2000. a. pangaväljavõtteid ja võrdles raamatupidamisandmetega, andis

hinnangu 5 000 000 krooni suurusele nõudele.

5(9)

Apellatsioonkaebus

Hageja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 01.07.2005 otsuse ja teha uus otsus, millega

hagi rahuldada ning mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 4 999 360 krooni ja

kohtukulud.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas esimese astme kohus ebaõigesti

materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme, mille tulemusena on

jõudnud sisult ebaõige otsuseni. Apellant jääb hagiavalduses esitatud väidete ja

põhjenduste juurde ning leiab, et kaevatavas kohtuotsuses ei ole neid piisavalt käsitletud.

Linnakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kostjad ei ole rikkunud lojaalsus- ja

hoolsuskohustust. Tunnistajate R. K. ja M. H. ütlused ei ole küllaldased niisuguse

järelduse tegemiseks. Hageja oli esile toonud tehingute rea, mille sõlmis kostja P. T.

ja/või temaga seotud äriühingud: 10.04.2000 optsioonileping, 31.05.2000 optsiooniõiguste

loovutamine, 30.06.2000 optsioonilepingu lõpetamine. Tehingute tulemusena muutus

hageja sisuliselt varatuks, kuna OÜ-l C tekkis hageja vastu katteta nõue summas 4 999

360 krooni. Kostja käitumine oli vastuoluline: ta otsis näilikult hagejast äriühingule

investoreid ja tegi samaaegselt tehinguid, mis välistasid kolmandate isikute huvi

äriühingusse investeerimise vastu. Eelnimetatud lepingud, mille hageja esitas, jättis kohus

hoolsuskohustuse täitmise osas tõendina arvestamata ja analüüsimata ega võtnud

seisukohta hageja väite suhtes, et 10.04.2000 optsioonilepingu sõlmimine hageja ning

hageja juhatuse liikme P. T. vahel on vastuolus heade kommetega, kui võtta arvesse

asjaolusid ja tehingute skeemi tervikuna. 10.04.2000 tarkvaraprogrammi "Index BoxShop"

autoriõiguste optsioon oli hagejale majanduslikult ilmselt kahjulik. Hageja ei saanud

optsiooniõiguse loovutamise eest tasu ja talle tekkis kohustus 5 000 000 krooni. Eelnenud

tehingutega tekitatud OÜ C nõude tasaarvestamine mitterahalise sissemaksena kahjustas

samuti hageja huve, kuna hageja ei saanud tasu emiteeritud aktsiate eest. Hageja

omakapital mitterahalisest sissemaksest ei suurenenud. Sellest, nagu ka nõude aluseks

olnud tehingute tühisusest pidid vajaliku hoolsuse järgimise korral teadlikud olema

mõlemad kostjad. Samas andsid kostjad hinnangu, et mitterahalise sissemakse väärtus

vastab tegelikkusele, mille tagajärjel hagejal jäi saamata tulu ehk hagejale tekitati kahju.

Apellant leiab, et esimese astme kohus ei hinnanud hageja väiteid seoses kostja P. T. poolt

juhatuse liikme kohustuste rikkumisega mittevaralise sissemakse hindamisel, mille eest

kostja vastutab ÄS § 249 lg 4 alusel solidaarselt audiitoriga. Tarkvaraprogrammi "Index

BoxShop" suhtes sõlmitud optsioonilepingud (seega ka antud tehingutest tulenevad

nõuded) on näilikud ja tühised ning kantud pahausksest eesmärgist tekitada kahju hagejale

ja tema võlausaldajatele. Tühisuse aluseks on vastuolu heade kommetega ja ÄS § 317 lg 8

järgi nõutava aktsiaseltsi nõukogu volituse puudumine juhatuse liikmega tehingu

tegemiseks. Hageja juhatuse liige P. T. välistas 10.04.2000 optsioonilepinguga teadlikult

hageja varast tarkvaraprogrammi, mis tema enda hinnangul oli peamine vara, mis pidi

aktsiate ostjatele huvi pakkuma. Seetõttu olid hageja aktsiate ja võlakirjade emissioonid

määratud läbikukkumisele. Sellest, et kostja P. T. oli teadlik tehingute tühisusest, annab

tunnistust asjaolu,

6(9)

et ta volitas raamatupidaja R. K. enda eest AS I nimel lepingutele alla kirjutama, kui ta ise

oli teise äriühingu esindajana tehingu pooleks (tõendatud R. K. tunnistajaütlustega).

Apellant ei ole nõus ka teise kostja, audiitor T. V. vastutuse hindamisega linnakohtu poolt.

Kohus leidis, et audiitor ei pidanudki ÄS § 249 lg 4 kohaselt kõnealustele tehingutele

õiguslikku hinnangut andma. ÄS § 249 lg 4 sätestab apellandi arvates audiitori vastutuse,

kuid tema kohustused tulenevad äriseadustiku välistest õigusaktidest. Asjas oleks tulnud

kohaldada audiitori kohustuste rikkumise hindamisel auditeerimiseeskirja § 11 lg 4 ja § 44

lg 3 p 1. Viimatinimetatud sätte kohaselt peab audiitor selgesti mõistma nii töö enese

kvaliteetseks sooritamiseks kui ka ootustele vastava raporti koostamiseks, mis eesmärgil

finantsinformatsiooni kasutatakse ja kes on selle kasutajad. Kohus ei võtnud seisukohta,

milles seisneb audiitori kontrollifunktsioon mitterahalise sissemakse hindamisel. Hageja

jääb oma varasema väite juurde, et mitterahalise sissemakse väärtuse kontrollimise

eesmärk on, et hinnang vastaks asja või õiguse tegelikule väärtusele ning nii äriühing kui

ka kolmandad isikud saaksid tugineda kindlusele, et äriühingu omakapital on suuruses,

mis tagab äriühingu usaldusväärse võime osaleda majandussuhetes. Sellest, et audiitor

kinnitas oma arvamuses OÜ C nõude (mitterahalise sissemakse) õigusliku aluse

olemasolu, tuleneb, et ta pidi tehingutele õigusliku hinnangu andma, hinnates vähemalt

hageja esindaja volitust tehingu tegemiseks. Kui kostja oleks üles näidanud vajalikku

hoolsust, oleks ta nõude hindamisel pidanud leidma, et 1) tegemist on kaaskostja P. T.

huvides tekitatud, hagejale kahjuliku ja mittesissenõutava nõudega, mis ei ole

aktsiakapitali sissemaksena kõlblik, ja 2) nõuet ei saanud tekkida, kuna selle aluseks olev

optsioonileping oli sõlmitud esindusõiguseta isiku poolt. Kostja T. V. audiitorina ei

sooritanud mitte ühtegi kontrolliprotseduuri, veendumaks auditeerimiseeskirja § 11 lg 4

tähenduses, et raamatupidamisaruanded kajastavad kliendi finantsmajanduslikku seisundit

õigesti ja õiglaselt. Seetõttu vastutab ta solidaarselt juhatuse liikmega ÄS § 249 lg 4

alusel.

Apellant jääb seisukohale, et mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega kahjustasid

kostjad hageja ja tema võlausaldajate huve ning tekitasid hagejale 4 999 360 krooni kahju.

Tarkvaraprogrammi "Index BoxShop" hüpoteetiline väärtus on käesolevas kohtuvaidluses

täiesti ebaoluline, sest hageja ei tuginenud hagi alusena väitele, et 30.06.2000 optsiooni

lõpetamise lepinguga hagejale võetud kohustus maksta lõpetamise eest 5 000 000 krooni

on ebamõistlik ja majanduslikult kahjulik, kuna tarkvaraprogrammi autoriõiguste hind ei

ole selline. Hageja esitas tõendeid tarkvaraprogrammi "Index BoxShop" tegeliku väärtuse

kohta selleks, et näidata tõendite kogumis sooritatud tehingute vastuolu heade kommetega

ja tõendada kostjate hoolsuskohustuse rikkumist mitterahalise sissemakse väärtuse

hindamisel. Tehingute hindamiseks tuleb vaadelda kõiki asjaolusid ja taotletavaid

eesmärke kogumis ning hageja osundas eeltooduga, et kostja P. T. initsiatiivil sõlmitud

tehingutel puudus mõistlik majanduslik sisu. Samas vaidleb apellant vastu kohtu poolt

tarkvaraprogrammi väärtuse kohta tõenditele antud hinnangule. Tunnistajate ütlused ja

dokumentaalsed tõendid käsitlesid tarkvara hüpoteetilist väärtust, kuid reaalne turuväärtus

programmil puudus, sest seda ei õnnestunud müüa ei kostjate poolt hoolsuskohustuse

rikkumise ajal ega hiljem AS I (pankrotis) pankrotimenetluses.

7(9)

Hageja võlausaldajate (töötajate) huvid olid ilmselt kahjustatud, kui AS I aktsiate eest

tasuti mitterahalise sissemaksega, mis ei olnud võõrandatav ega andnud äriühingule

rahalisi vahendeid. Tunnistaja R. K. ütlustega on tõendatud, et hagejal puudus 1999.-2000.

a. tihti raha töötajatele töötasude väljamaksmiseks. Hagejal jäi emiteeritud aktsiate eest

saamata 4 999 360 krooni sissemakset, sest mitterahalise sissemaksena tasutud OÜ C

nõudele ei olnud võimalik sissenõuet pöörata. Tegemist oli tühise tehingu alusel tekkinud

nõudega.

Vastuväited apellatsioonkaebusele

Kostja P. T. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Kostja T. V. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kostja palub oma kohtukulud hagejalt välja mõista.

Ringkonnakohtu istung

Istungil palus apellandi esindaja kaebuse rahuldada, vastustajad – rahuldamata jätta.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid linnakohtu otsuse

põhjendusi tuleb muuta.

Antud kahju hüvitamise hagi aluseks on kostjatepoolse rahalise sissemakse väidetava

ebaõige hindamisega varalise kahju tekitamine (ÄS § 249 lg.4). Hageja väidab, et

märgitud rahaline sissemakse oli väärtusetu ning selle aluseks olnud kohustus mittekehtiv.

Vastavalt 30.06.2000 sõlmitud optsioonilepingu ennetähtaegse lõpetamise kirjalikule

kokkuleppele võttis AS I kohustuse hiljemalt 15.07.2000 tasuda OÜ-le C 5 000 000 kr.

(toimiku lk.21). Viimase rahaline sissemakse hageja aktsiate eest kujutas endast

tähendatud nõudest loobumist, ehk siis hageja rahalise kohustuse lõppemist OÜ C ees

tähendatud summa ulatuses. Nimetatud rahaline kohustus oli õiguslikult kehtiv, seega

reaalne, ja sissenõutav, mistõttu rahalise sissemakse hindamine 4 999 360 kr. vääruses oli

õige, s.o. vastas reaalselt eksisteeriva nõude suurusele.

Hageja väited sellest, et optsioonilepingu ese oli tegelikult väärtusetu, et hagiavalduses

märgitud lepingud oli tühised või näilikud või sõlmitud seadust rikkudes või hagejale

kahjulikud, väljuvad antud hagi raamest. Mainitud lepinguid ei olnud ega ole tühisteks ega

kehtetuks tunnistatud ning käesoleva hagi aluseks ei ole hageja juhtorgani liikmete poolt

alusetute kohustuste võtmisega aktsiaseltsile kahju tekitamine.

Seega on lõppkokkuvõttes hagi jäetud õigesti rahuldamata ja apellatsioonkaebus seetõttu

alusetu.

8(9)

TsMS § 60 lg.1 ja 61 lg.1 alusel tuleb hagejalt kostja T. V. kasuks välja mõista 17 700 kr.

apellatsioonimenetluse õigusabikulu.

Tiit Kollom

Ande Tänav

Rein Pokk

9(9)