2-03-497/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tallinna Ringkonnakohus

Tiiu Hiiuväin, Mare Merimaa, Ande Tänav

23. november 2005 Tallinn

2-2/1597/05

V. J. hagi OÜ A. G. vastu üüritud asja tagastamiseks ja

väljatõstmiseks

Tallinna Linnakohtu 05.07.2005 otsus tsiviilasjas

nr 2/29-7986/03

OÜ A. G. apellatsioonkaebus

8. november 2005, avalik kohtuistung

OÜ A. G. esindaja adv M. P., V. J. ja OÜ O. esindaja adv I. K.,

Tallinna linna esindaja K. K.

Resolutsioon

1. Jätta Tallinna Linnakohtu 05.07.2005 otsus muutmata.

2. OÜ A. G. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Välja mõista OÜ-lt A. G. apellatsioonimenetluse kohtukulud 7080 (seitse tuhat

kaheksakümmend) krooni V. J. kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemise päevast.

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

1. Tallinna Linnakohtu 10.02.2003 otsusega lõpetati ennetähtaegselt 29.12.1997 poolte vahel

sõlmitud mitteeluruumi rendileping Tallinnas, Müürivahe 31 asuvate mitteeluruumide

kasutamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja ruume siiani vabastanud, esitades

erinevaid ja asjasse puutumatuid vastuväiteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 järgi

peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis,

mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Sellise kohustuse täitmisest kostja keeldus.

Lepingu esemeks oleva asja mittetagastamise korral saab üürileandja rikutud

tsiviilõiguste reaalne taastamine seisneda ainult isiku väljatõstmises. Tulenevalt

eeltoodust palus hageja kostja välja tõsta Tallinnas, Müürivahe 31 asuvatest ruumidest.

KOHTUOTSUS

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Hagiavalduse esitas isik, kellel puudus selleks õigus. Asja

omanik, so Tallinna linn, andis kostjale õiguse vaidlusaluseid ruume kasutada. Hageja

ei ole tõendanud omandiõigust Müürivahe 31 ruumidele, mistõttu puudus tal õigus

ruumide rendile andmiseks. Eeltoodud asjaoludel on 29.12.1997 poolte vahel sõlmitud

mitteeluruumi rendileping tühine.

Kolmandate isikute seisukohad

3. Tallinna linn ja OÜ O. toetasid hagi. Tallinna linn ei ole vaidlusaluse hoone

osa omanik. Jõustunud kohtuotsusega on poolte vahel sõlmitud rendileping

ennetähtaegselt lõpetatud. Tallinna linna ja kostja vahel ei ole sõlmitud Müürivahe 31

asuva ruumide kasutamiseks mingisugust tingimuslikku ega muud rendilepingut.

Kuivõrd vaidlusalused ruumid rentis välja hageja, on ta õigustatud ja kohustatud

lepingu lõppemisel asja kostjalt tagasi nõudma.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

4. Kohus rahuldas hagi. Pooltevahelise rendilepingu kohaselt oli rendileandjaks hageja.

Rendileping on võlaõiguslik leping, mis on siduv üksnes selle pooltele. Tallinna linn

ei ole kostjaga rendilepingut sõlminud. Kohtuotsusega on rendileping hageja nõudel

lõpetatud ja hageja on õigustatud kostja valduses oleva vara välja nõudma. Kostja

vastuväited on põhjendamatud ja alusetud. Kostja on kohustatud tema kasutuses

olevad mitteeluruumid VÕS § 334 lg 1 järgi hagejale tagastama. Kostja keeldumisel

vabatahtlikult ruumide vabastamisest ja üleandmisest tuleb ta sealt välja tõsta.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

5. OÜ A. G. palus linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule. Apellant leiab, et kohus rikkus protsessiõiguse normi ja kohaldas ebaõigesti

materiaalõiguse normi.

6. Kohus tegi hagi osas otsuse, kuid jättis vastuhagi osas otsuse langetamata. Kohus ei

saatnud

erikaebust ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Kohus

ei

ole

otsuses

põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väidetega. Rendileping on tühine, mistõttu ei saa

hagi VÕS § 334 lg 1 alusel rahuldada. Kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele,

siis saab nõuda kostjalt ruumide vabastamist tühise tehingu sätete alusel. Kohus on

kohustanud kostjat tagastama tühise tehingu järgi saadu, kuid ei ole pannud sama

kohustust hagejale.

Vastused apellatsioonkaebusele

7. V.

J.,

Tallinna

linn

ja

OÜ

O. palusid

jätta

apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

8. Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja tutvunud esitatud

materjaliga, leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse

väited

ei

anna

alust

kohtuotsuse

tühistamiseks

ning

otsus

tuleb

jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 334 lg 1 p 1 alusel muutmata. Tulenevalt

TsMS § 330 lg-s 5 sätestatust ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi.

9. Poolte vahel 29.12.1997 sõlmitud mitteeluruumi rendileping (alates 01.07.2002 kehtiva

VÕS mõistes üürileping) lõpetati ennetähtaegselt Tallinna Linnakohtu

10.02.2003 otsusega. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega

pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele

kasutamisele. Kui üürnik asja ei tagasta, on üürileandjal õigus asi temalt välja nõuda ka

asjaõigusseaduses sätestatud alustel. Vastavalt AÕS § 80 lg-le 1 on omanikul

nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kuna kostja keeldub

üüritud asja tagastamisest, on võimalik hageja rikutud tsiviilõigusi taastada lepingu

esemeks olnud ruumide sundkorras vabastamise, s.t kostja väljatõstmise teel. Seega

rahuldas kohus hagi õigesti.

10. Ekslik on kostja väide, nagu oleks kohus rikkunud protsessinorme sellega, et lahendas

kohtuotsusega põhihagi, jättes vastuhagi osas otsuse tegemata. Asja materjali kohaselt

keeldus kohus 08.11.2004 ja 23.05.2005 määrustega vastuhagide menetlusse võtmisest.

Kohtuotsuse tegemise ajal ei olnud kohtu menetluses vastuhagi, mille osas oleks kohus

pidanud otsuse tegema. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et linnakohus ei

edastanud tema erikaebust 23.05.2005 määruse peale ringkonnakohtule. Erikaebus on

ringkonnakohtule edastatud ja 08.11.2005 kohtuistungil läbi vaadatud.

11. Kohus põhjendas kohtuotsuses, miks ta ei nõustunud kostja väidetega rendilepingu

tühisuse kohta. Kohus võttis otsuse tegemisel muu hulgas põhjendatult aluseks poolte

vahelises varasemas kohtumenetluses tuvastatud asjaolu (Tallinna Linnakohtu

10.02.2003 otsus, Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2003 otsus), et 29.12.1997 poolte

vahel sõlmitud rendileping oli kuni selle ennetähtaegse lõpetamiseni kehtiv olenemata

asjaolust, kas hageja oli renditava vara omanik või mitte ja rendilepinguga endale

kohustused võtnud pooled jäävad nende eest vastaspoole ees vastutavaks (t/lk 26). TsMS

§ 94 lg 2 sätestab, et ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu ei saa

vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 60

lg-te 1 ja 8 ning § 61 lg 1 p 2 alusel kohtukuluna välja mõista hageja vajalikud ja

põhjendatud kulud õigusabi eest. Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulu

hüvitamiseks 7080 krooni. Arvestades asja keerukust ja esindaja tehtud töö mahtu, s.o

esindaja poolt apellatsioonkaebusele vastuse koostamist ning osalemist ühel

ringkonnakohtu istungil, peab kolleegium seda summat vajalikuks ja põhjendatud

õigusabikuluks, mis tuleb kostjal hüvitada.

T. Hiiuväin

M. Merimaa

A. Tänav