2-05-298/3 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tallinna Ringkonnakohus

Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav

23. november 2005 Tallinn

2-2/1136/05

A. K. hagi S. OÜ vastu tööle ennistamiseks, käskkirja

tühistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest töötasu

saamiseks

Rapla Maakohtu 25.04.2005 otsus tsiviilasjas nr 2-31/05

S. OÜ apellatsioonkaebus ja A. K. vastuapellatsioonkaebus

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Rapla Maakohtu 25.04.2005 otsus ja

teha uus otsus.

2. Jätta A. K. hagi S. OÜ vastu rahuldamata.

3. S. OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.

4. A. K. vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

1. A. K. töötas määratud tähtajaks sõlmitud töölepingu nr 59 alusel S. OÜ-s valvur-kütjana.

S. OÜ 26.08.2004 käskkirjaga nr 4-1/12 lõpetati tööleping töölepingu seaduse (TLS) §

86 p 6 alusel. Käskkirja kohaselt tarvitas A. K. 24.08.2004 õhtul tööl olles alkoholi ning

viibis 24.08 ja 25.08.2004 tööl ebakaines olekus. A. K. esitas 27.09.2004 Rapla

Tööinspektsiooni

Töövaidluskomisjonile

avalduse

töölepingu

lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamiseks ning tööle ennistamiseks, sunnitud töölt puudumise aja

eest palga ja öötöö eest lisatasu väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni 13.12.2004

otsusega jäeti tema avaldus rahuldamata.

Hageja nõue ja põhjendused

2. A. K. töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ja esitas kohtule hagi, milles palus

ennistada ta tööle, kohustada S. OÜ tühistama 26.08.2004 käskkiri

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetluse liik

töölepingu lõpetamise kohta, mõista S. OÜ-lt välja palk sunnitud töölt puudumise aja

eest ja öötöö eest lisatasu 20 133,75 krooni. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja tööl

ebakaines olekus viibinud. Hageja töövahetus algas 24.08.2004 ja lõppes 25.08.2004 kell

6.00. 24.08.2004 Raplast tulles läks ta varem tööle. Hagejale anti ülesandeks laduda

lauapindu, mida tegi töövahetuse alguseni kell 17.30. Hageja oli tööl öise vahetuse

25.08.2004 hommikul kella 6.00-ni. 25.08.2004 hommikul kell 6.00 heitis hageja

magama, kuna kell 8.00 pidi ta jätkama lauapindade ladumist. Kuivõrd lauapindu

õigeaegselt töökohale ei toodud, puhkas hageja kella 11.00-ni. Seejärel käis ta poes ja

ostis koju kaasaviimiseks mõned õlled. Üks õllepudel purunes hageja hooletuse tõttu,

mistõttu oli tööruumis tunda ka tugevat alkoholilõhna. Pärast vahejuhtumit õllepudeliga

tulid töökoja puhkeruumi M. K. ja L. K. ning hakkasid hagejat koheselt süüdistama

alkohoolsete jookide tarvitamises ja nõudsid ka allkirja selle kohta, et hageja on alkoholi

tarvitanud. Kuna hageja ei olnud alkoholi tarvitanud, keeldus ta allkirja andmisest.

Alkoholijoobe kindlakstegemiseks hagejat ekspertiisi ei saadetud, samuti ei kõrvaldatud

teda töökohustuste täitmiselt. Politseitöötajaid hagejal alkoholijoobe kindlakstegemiseks

töökohale ei kutsutud. Varem pole hagejal töödistsipliini rikkumisi esinenud, rääkimata

töökohal alkoholi tarbimisest. Käskkirjal, millega hagejat karistati, puudub märge, mille

kohta L. K. ja M. K. allkirja andsid, samuti konkreetne aeg, millal nad seda tegid.

Hageja on veendunud, et tööleping lõpetati ajendatuna soovist temast lahti saada. Kostja

suhtus hagejasse vaenulikult juba enne töölepingu lõpetamist.

3. Ülaltoodut arvesse võttes puudusid hageja käitumises individuaalse töövaidluse

lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg-s 1 sätestatud asjaolud, millede esinemine on

seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Kostja on rikkunud ka protseduurireegleid

hagejaga töölepingu lõpetamisel – karistuskäskkiri on hagejale õigeaegselt tutvustamata

jäetud. Töölepingu lisa nr 3 töölepingu lõpetamise kohta, kus töölepingu lõpetamise

alusena on märgitud TLS § 86 p 1, sai hageja posti teel kätte 03.09.2004. Kostjal on

hagejale tasumata keskmine töötasu sunnitud töölt puudumise aja eest ajavahemikus

august 2004.a. kuni märts 2005.a., so 7 kuu eest 15 190 krooni.

4. 08.04.2005 eelistungil loobus hageja öötöö eest lisatasu 20 133,75 krooni nõudest.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnistanud. Käskkirja tutvustati hagejale 26.08.2004 töökoja

puhkeruumis, kus ta viibis tol hetkel alkoholijoobes. Hageja keeldus käskkirjale alla

kirjutamast, mida kinnitavad kahe tunnistaja allkirjad käskkirjal. Ka ei võtnud hageja

vastu käskkirja teist eksemplari ja see saadeti talle hiljem koju tähitud kirjaga. Lepingu

lõpetamise põhjuseks oli hageja poolt alkoholi tarvitamine tööajal (23. ja 24.augustil)

ja alkoholijoobes tööl viibimine, millega hageja seadis ohtu ettevõtte vara valvamise

ning rikkus töökohustusi. 25.augustil andis töökoja juhataja hagejale ülesande laduda

küttepuid. Tööd tehes tarvitas avaldaja jällegi alkoholi ja viibis seejärel töökohal

alkoholijoobes, mida tööandja loeb jämedaks töökohustuste rikkumiseks. Hagejat ei

saadetud alkoholijoobe kindlakstegemiseks ekspertiisi, kuna ta oli nii suures joobes, et

ei suutnud ruumidest ise lahkuda ja jäi puhkeruumi diivanile magama. Seega ei olnud

kahtlustki hageja joobeseisundis. Joobnuna töökohas viibimist võib samastada töö ajal

alkoholijoobes tööl viibimisena, mis on aluseks samuti karistuse määramiseks. Kuna

hageja ei tulnud lõpparve ja tööraamatu järgi, saadeti need ära rahakaardiga ja

tähtkirjaga, kuhu lisati ka töölepingu lõpetamise lisa ning lõpparve arvestus.

Töölepingu lisa nr 3 vormistamisel on raamatupidaja Reet Lauri ekslikult kirjutanud

töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 p 1, kuid õige peaks olema TLS § 86 p 6, mis

on märgitud käskkirjal.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

6. Kohus rahuldas hagi. Tunnistaja L. K. ütlustega ning kirjaliku seletusega tööandjale

leidis tõendamist, et hageja tarvitas 24.08.2004 õhtul tööl olles alkoholi ning viibis

24.08.2004 ja 25.08.2004 tööl ebakaines olekus. Hageja magas töö juures, oli

kontaktivõimetu ega saanud aru, kus ta viibib, ruumis olid ka alkoholipudelid.

Alkoholijoobest on tingitud ka hageja lünklik mälu. Hageja mäletas, et lahkus töölt

25.08.2004. Kõnede eristustega on tuvastatud, et 26.08.2004 kell 15.10 on helistatud S.

OÜ telefoninumbrilt 4892733 erataksojuht T. J. telefonile 56635918. 25.08.2004 sellelt

telefonilt T. J. ei helistatud. Seega lahkus hageja töölt 26.08.2004, mitte 25.08.2004. On

tõendatud, et hageja pani toime jämeda töökohustuste rikkumise. Alkoholijoobe tõttu oli

tööandja kohustatud hageja töölt kõrvaldama ja kutsuma töökohustusi täitma teise

töötaja. Ka 25.08.2004 vahetuse lõppedes ei läinud hageja koju, vaid jätkas töö juures

alkoholi tarbimist ja magas töö juures 26.08.2004 päevani. Kostja oli õigustatud

määrama hagejale karistuse TDVS § 3 järgi. TLS § 103 lg 2 sätestab, et tööandja võib

töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest.

Käskkirjaga 26.08.2004 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel. Määratud

karistus ei olnud vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja

eelneva käitumisega.

7. Kohtuistungil leidis kostja esindaja M. K. seletuse, tunnistajate L. K. ja M. K. ütlustega

tõendamist, et 26.08.2004 tutvustas M. K. hagejale käskkirja ning hageja keeldus sellele

alla kirjutamast. Antud olukorras tulnuks tunnistajatel käskkirjale kirjutada, et hageja

keeldus peale käskkirjaga tutvumist sellele alla kirjutamast, tunnistajate nimed, allkirjad

ja kuupäev. Käesoleval juhul seda nõuet täidetud ei ole. Seega ei ole karistust määratud,

kuna karistus määratakse tunnistajate allkirjade andmise päevast. Ka töötajate L. K. ja

M. K. kirjalikel seletustel puudub seletuste andmise kuupäev. Distsiplinaarkaristuse

määramisel tuleb täpselt kinni pidada seaduses kehtestatud nõuetest. Kuna kostja

esindaja M. K. ei ole järginud TDVS § 12 lg 2 sätestatut, on karistuse määramine

hagejale 26.08.2004 õigustühine ja hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 järgi

26.08.2004 ebaseaduslik. Seega hageja kuulub tööle ennistamisele S. OÜ-sse valvur-

kütja ametikohale ja kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja sunnitud töölt puudumise

aja eest keskmine palk ajavahemiku 26.08.2004-25.04.2005 eest summas 17 360 krooni.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

8. S. OÜ palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse

kirjeldavas osas kajastatud nõue, hagiavalduses esitatud nõue ja kohtu tuvastatud

asjaolud on vastuolulised. Hagiavalduses on hageja nõudeks: kohustada S. OÜ

tühistama 26.08.2004 käskkiri. Kohtuotsuse kirjeldavas osas märkis kohus, et hageja

palus tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 1 alusel. Otsuse

motiveerivas osas luges kohus tuvastatuks, et tööleping lõpetati TLS § 86 p 1 järgi.

Nimetatud tuvastus ei saa olla lisaks vastuolulisusele ka faktiliselt õige, kuna S.

OÜ ei ole likvideerimisel. Tegu oli S. OÜ töötaja eksimusega töölepingu

lõpetamise andmete kandmisel töölepingusse, mis kostja hilisema seletusega

korrigeeriti. Samas kohus ei teinud otsust nõude osas tunnistada ebaseaduslikuks

kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 1 alusel. Kui võtta

hageja nõudeks hagiavalduses esitatu – kohustada kostjat tühistama 26.08.2004

käskkiri, siis hagi rahuldamine oleks tähendanud kohtu poolt kostjale kohustuse

panemist käskkirja tühistamiseks. Sellist otsust kohus ei teinud. Kohus tunnistas

hoopis 26.08.2004 töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 järgi ebaseaduslikuks. Sellist

nõuet hagiavalduses ei sisaldu. Seega tegi kohus otsuse nõude osas, mida ei esitatud.

Kohus väljus nõude piiridest, kuna mõistis välja hageja nõutud 15 190 krooni asemel 17

360 krooni.

9. Kohus kohaldas vääralt TLS § 106 ning TDVS § 12 lg 1 ja 2, mistõttu oli ka TLS § 117

lg 1 kohaldamine põhjendamatu. Kohus ei osutanud tähelepanu tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 116 sätetele ja hindas valesti tõendeid. Puudub vaidlus selles, et

hagejale tutvustati 26.08.2004 käskkirja. Omaksvõtu tõttu langes ära tarvidus kostja

poolt tõendada hagejale käskkirja tutvustamise fakti, kuna viimane ise kinnitas, et ta

käskkirjaga tutvus ja keeldus sellele alla kirjutamast. Hageja väidetel keeldus ta alla

kirjutamast seepärast, et väitis ennast olevat kaine. Seega pidi hageja käskkirjaga

tutvunud olema, kuivõrd käskkirja kohaselt seisnes hageja rikkumine selles, et ta viibis

tööl ebakaines olekus. Asjaolu, et hageja suutis käskkirja selle temale tutvustamisel läbi

lugeda, kinnitas ka tunnistaja L. K. Tunnistaja M. K. seletuse järgi loeti käskkiri hagejale

ette.

10. TDVS § 12 lg 2 eesmärk on luua tööandjale kohustus fikseerida võimalikult tõekindlalt

töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aeg ja asjaolud. Kui poolte vahel puudub

vaidlus distsiplinaarkaristuse määramise ja sellega tutvumise kohta allkirja andmisest

keeldumise fakti osas, oleks kohus lähtuvalt TsMS §-st 116 ja § 229 lg-st 2 pidanud

sellega arvestama ning jätma nõude rahuldamata. Järgnevalt langeks iseenesest ära nõue

sunnitud töölt puudumise eest töötasu saamiseks, kuivõrd tööleping lõpetati

õiguspäraselt.

11. Tunnistajate allkirjade andmise asjaolusid ja kuupäeva saab tõendada tunnistajate

ütlustega. TDVS § 12 lg 2 ei näe ette allkirjade võtmisega seonduvat täpsemat

protsessuaalset korda, mida hageja oleks pidanud järgima ega ka nõudeid, mida

tunnistajad lisaks allkirja andmisele oleksid pidanud järgima. Käskkiri kandis selle

vormistamise kuupäeva, mistõttu puudus vajadus samade kuupäevade täiendavaks

lisamiseks käskkirjale ükskõik kelle poolt. Tunnistajad kinnitasid kohtuistungil, et

andsid allkirja käskkirjale selle kohta, et hageja keeldus allkirja andmisest ja et nimetatu

toimus 26.04.2004. Kohus ei ole tunnistajate ütlusi kahtluse alla seadnud. Seega oli

käskkiri vormistatud vastavalt TDVS § 12 lg-le 2.

12. Tööle ennistamise nõude läbivaatamisel tegi kohus otsuse, tutvumata hageja

töölepinguga. Kohus tegi otsuse, mis ei ole täidetav. Tööleping oli sõlmitud tähtajaga

24.12.2004, mis oli nii hagi esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise ajaks juba möödunud.

Kui pidada kohtuotsust õigeks selles, et tööleping lõpetati ebaseaduslikult 26.08.2004, ei

tähenda see, et tööleping oleks muutunud tähtajatuks, saanud uue tähtaja või siis jäänud

lõppemata 24.12.2004. Seega isegi juhul, kui töölepingu lõpetamine oleks olnud

26.08.2004 ebaseaduslik, siis ei ole hageja tööle ennistamine võimalik töölepingu

lõppemise tõttu. Kohus ei kohustanud hagejat sõlmima kostjaga uut töölepingut.

Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused

13. A. K. palus maakohtu otsust muuta järgmiselt: 1) lugeda ebaõigeks kohtu poolt

tuvastatu, nagu viibinuks hageja 24.08 ja 25.08.2005 tööl ebakaines olekus ja 2) lugeda

hageja p-s 1 näidatud ajal töödistsipliini mitte rikkunuks, mistõttu puudusid S. OÜ-l

ITLS § 28 lg-s 1 sätestatud asjaolud töölepingu lõpetamiseks, millede esinemine on

seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks.

14. Kohus ei arvestanud hageja alkoholijoobe kindlakstegemisel järgmiste asjaoludega:

alkoholijoobe kindlakstegemiseks hagejat ekspertiisi ei saadetud ja teda ei kõrvaldatud

töökohustuste täitmiselt. Hageja vaidlustas koheselt endal alkoholijoobe esinemise,

keeldudes sellekohase allkirja andmisest kostjale;

politseitöötajaid töökohale ei kutsutud, mistõttu jäi hageja alkoholijoobe väidetav

esinemine või puudumine kindlaks tegemata;

hagejal pole kunagi varem esinenud töödistsipliini rikkumisi, rääkimata töökohal

alkoholi tarbimisest.

15. Kohus usaldas liigselt tunnistajate L. K. ja M. K. ütlusi. Kohus jättis arvestamata asjaolu,

et mõlemad tunnistajad töötavad kostja esindaja M. K. alluvuses. Seega pidanuks kohus

suhtuma nende tunnistajate ütlustesse kriitiliselt ja reservatsiooniga. Kostja sooviks oli

otsida kunstlikke põhjuseid, millede alusel oleks võimalik hagejaga tööõigussuhe

lõpetada. Juba enne töölepingu tegelikku ebaseaduslikku lõpetamist kostja poolt suhtusid

nii tunnistajad kui ka kostja juhtivtöötajad hagejasse vaenulikult ja kiuslikult.

16. Töölepingut hagejaga ei lõpetatud tööl ebakaines olekus viibimise eest 26.08.2004.

Kostja 26.08.2004 käskkirja nr 4-1/12 kohaselt on hagejaga tööleping lõpetatud tööl

ebakaines olekus viibimise eest ajavahemikus 24.08-25.08.2004, mil hageja tegelikult

tööülesandeid täitis. 26.08.2004 ei olnud hageja graafikujärgselt tööl, tal oli vaba päev.

Seega kostja esindaja M. K. ja tunnistaja M. K. ei saanud tõendada hageja tööl ebakaines

olekus viibimist nimetatud ajavahemikul, kuna nad sel ajal hagejaga ei kohtunud. Ainult

ühe tunnistaja - L. K. ütlused ei saa olla piisavaks tõendiks hageja vastu, millega

tõendada töödistsipliini väidetavat rikkumist.

Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele

17. A.

K. palus

jätta

apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

S. OÜ

palus

jätta

vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

18. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 334

lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessinormi

olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks saatmata.

19. Töölepingu lõpetamise vormistamine on sätestatud TLS § 73 lg-s 1, mille kohaselt teeb

tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu

lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti

töölepingu lõpetamise päev. Asja materjali kohaselt vormistas tööandja 26.08.2004

käskkirja nr 4-1/12 hagejaga töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 6 alusel (t/lk 6),

kuid töölepingusse tehti ekslikult kanne lepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 1 alusel.

Kuna tööleping lõpetati tööandja algatusel distsiplinaarkaristusena, mille kohta

vormistati eraldi dokument, ei oma viga töölepingu kandes käesoleva asja lahendamisel

sisulist tähtsust.

20. TsMS § 229 lg 1 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude

kohta, mida ei ole esitatud. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus väljus nõude

piiridest, kui mõistis hageja nõutud 15 190 krooni (t/lk 52) asemel kostjalt välja 17 360

krooni. Vastavalt TLS § 117 lg-s 1 sätestatule pidi kohus hageja tööle ennistamise nõude

lahendamiseks tuvastama, kas töölepingu lõpetamine tööandja poolt oli ebaseaduslik või

mitte. Hageja nõude sisuks oli töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus ja kohtul oli õigus

viia nõude sõnastus vastavusse seadusega. Seda ei saa lugeda nõude piiride ületamiseks

ja kostja apellatsioonkaebus ei ole selles osas põhjendatud.

21. Põhjendatud on apellatsioonkaebus ka selles, et kohus jättis otsuse tegemisel arvestamata

asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping määratud ajaks, kehtivusega kuni

24.12.2004. Kohus oleks saanud hagi rahuldamisel töötaja tööle ennistada kuni lepingu

tähtaja lõpuni ja ka palga sunnitud töölt puudumise aja eest välja mõista üksnes selle

ajani. Kuna antud juhul oli töölepingu tähtaeg kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud, ei

olnud hageja faktiline tööle ennistamine enam võimalik.

22. TDVS § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegudeks TLS §-des 48 ja 50 nimetatud

kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine,

samuti tööl joobnuna viibimine. Nimetatud tegude toimepanemisel on tööandjal õigus

määrata töötajale TDVS §-s 3 märgitud distsiplinaarkaristus. TDVS § 3 p 4 järgi on

selleks muu hulgas töölepingu lõpetamine TLS § 86 punktide 6 – 8 alusel. ITLS § 28 lg

1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mille

esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud

töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid

oluliselt rikkudes. TLS § 86 p 6 sätestab, et tööandja võib lõpetada nii määramata kui

määratud ajaks sõlmitud töölepingu töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. TLS § 103

lg 1 sätestab, et tööandjal on õigus lõpetada § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping,

kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud, lg 2

kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste

rikkumise eest. TDVS § 8 lg 1 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus

süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega.

23. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti asjaolud, mis on TLS § 86 p 6

järgi töölepingu lõpetamise aluseks – hageja alkoholijoove tööajal, mille tõttu oli

tööandja sunnitud hageja töölt kõrvaldama ja kutsuma töökohustusi täitma teise töötaja.

Kohus on otsuses põhjendanud, millistele tõenditele ta rajas oma järelduse rajas. Hageja

vastuapellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks.

Hageja alkoholijoobe luges kohus tõendatuks tõendite alusel, mida on otsuses

analüüsitud – tunnistajate L. K. ütlused ning tema kirjalik seletus tööandjale. Ekslik on

hageja seisukoht, nagu välistaks asjaolu, et hagejat ei saadetud alkoholijoobe

kindlakstegemiseks ekspertiisi ja töökohale ei kutsutud politseitöötajaid, tema

alkoholijoobe tuvastamise. Hageja väide selle kohta, et teda ei ole varem

distsiplinaarkorras karistatud, ei lükka kohtu tuvastatut ümber. Kohtul puudub alus

tunnistajate L. K. ja M. K. vande all antud ütluste õigsuses kahelda ja jätta need tõendina

arvestamata ainuüksi põhjusel, et nad on kostja töötajad, nagu hageja leiab. Arvestades

asjaolu, et hageja töötas juba enne töölepingu nr 59 sõlmimist kostja juures mitmete

määratud

ajaks

sõlmitud

töölepingute

alusel

(töölepingud

nr-d

ja

töövaidluskomisjoni toimiku lk-d 3-10) ning töölepingu nr 59 järgi pidi töösuhe poolte

vahel lõppema 24.12.2004, puudub mõistlik seletus hageja põhjendusele, et kostja otsis

kunstlikke põhjuseid hagejaga töösuhte lõpetamiseks. Hageja ei ole asja menetluse kestel

esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks teha järeldust selle kohta, et nii asjas

tunnistajana üle kuulatud kostja töötajad kui ka juhtivtöötajad oleks suhtunud hagejasse

vaenulikult ja kiuslikult. Sellekohaseid asjaolusid ei ole hageja esile toonud ka

vastuapellatsioonkaebuses. Maakohus leidis tõendeid kogumis hinnates põhjendatult, et

hageja pani toime jämeda töökohustuste rikkumise ning temale määratud karistus –

töölepingu lõpetamine – ei ole vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude

ega töötaja eelneva käitumisega.

24. TLS § 106 kohaselt on töölepingu lõpetamisel § 86 punktides 6 – 8 ettenähtud alustel

tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud

korda. Kohus leidis, et antud juhul ei järginud kostja TDVS § 12 lg-s 2 sätestatut,

mistõttu on karistuse määramine hagejale 26.08.2004 õigustühine ja hagejaga töölepingu

lõpetamine ebaseaduslik. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus jättis

tähelepanuta, et ITLS § 28 lg 1 järgi saab lugeda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks,

kui

seaduses

näidatud

töölepingu

alust

on

kohaldatud

selleks

kehtestatud

protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud antud juhul

tegemist kehtestatud protseduurireeglite olulise rikkumisega. TDVS § 12 lg 2 kohaselt

võib tööandja karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest keeldumise kohta võtta

karistatava töötaja juuresolekul tunnistajate allkirjad dokumendile, millega vormistas

karistuse. Niisugusel juhul on karistus määratud tunnistajate allkirjade andmise päevast.

Nimetatud sättes ei ole kehtestatud allkirjade võtmise täpset protseduurilist korda, mida

tööandja peaks järgima. Kostja seadusliku esindaja M. K. seletuse ning tunnistajate L. K.

ja M. K. ütlustega on tõendatud asjaolu, et 26.08.2004 tutvustas M. K. hagejale

tunnistajate juuresolekul samal päeval koostatud käskkirja ja hageja keeldus sellele alla

kirjutamast. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud ja põhjendas allakirjutamisest

keeldumist sellega, et ta ei olnud alkoholijoobes. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et

käskkirjale andsid allkirjad L. K. ja M. K. ning et allkirjad olid hagejale posti teel

edastatud käskkirja valguskoopialt nähtavad. L. K. ja M. K. ütlustega on tõendatud, et

allkirjad andsid nad 26.08.2004 pärast käskkirja ettelugemist ja hageja keeldumist

allkirja andmisest. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et

L. K. ja M. K. allkirjade tähendus on erinev kostja ja tunnistajate väidetust, s.o et

tegemist ei ole kinnitusega hageja keeldumise kohta karistuse allkirja vastu teatavaks

võtmisest. See, et käskkirjale ei ole tehtud eraldi märget selle kohta, et L. K. ja M. K.

allkirjad on antud nimelt hageja keeldumise kohta karistuse allkirja vastu teatavaks

võtmisest, ei ole eeltoodud asjaoludel kehtestatud protseduurireeglite oluline rikkumine

TDVS § 28 lg 1 mõttes. Kuna töölepingu lõpetamine ei olnud antud juhul ebaseaduslik,

tuleb hagi jätta rahuldamata.

Ü. Jänes

T. Kollom

A. Tänav