2-03-250/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-2/802/05

Tsiviilasja number

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtukoosseis

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalenud isikud

RESOLUTSIOON

AS A. hagi A. N. ja A. J. vastu kahju hüvitamiseks

Tallinna Linnakohtu 28.02.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/221-

4189/03

AS A. apellatsioonkaebus

8. detsember 2005. a, avalik kohtuistung

AS A. esindajad I. M. ja J. A., vastustaja ja kaasvastustaja

esindaja A. N. ning kolmas isik V. A.

Tallinna Linnakohtu 28.02.2005 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks

tegemisest Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. AS A. esitas 15.05.2003 Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus A. N.-lt ja A. J.-lt

äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista kahju hüvitamiseks 675 899

krooni. Kostjad kuulusid kuni 18.10.2000 hageja juhatusse. Hageja arvestuse kohaselt on

kostjad tekitanud kahju summas 926 281 (250 832 + 340 000 + 335 449) krooni. Hageja

väitel ei esitanud ta nõuet 250 832 krooni osas, sest see nõue on aegunud, ning piirdus

ülejäänuga.

2. Hagi põhjenduse kohaselt ei tegutsenud juhatuse liikmed majanduslikult otstarbekal viisil,

millega rikkusid ÄS § 306 lg-t 2. Kostjad kasutasid äriühingu juhtimisel valesid

juhtimismeetodeid, nende tekitatud kahju seisneb alljärgnevas. A. J. andis 13.02.1998 kassa

väljamineku orderiga nr 54 A. N.-le alusetult 250 832 krooni, sest selle kasutamise kohta

raamatupidamises kuludokumendid puuduvad, samuti ei ole summat hagejale tagasi

makstud. 09.11.1998 maksekorraldusega nr 1372 tasus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

2-2/802/05

Tallinna Ringkonnakohus

23. detsember 2005. a, Tallinn

Reet Allikvere, Tiiu Hiiuväin, Ülle Jänes

A. N. Fiduciary Agency LLC-le 549 630 krooni väidetavalt arvete nr 950 ja 404 alusel.

Hageja raamatupidamises ei ole arvet nr 950, arve alusel tasutud 340 000 krooni eest ei ole

saadud kaupa ega teenust. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 02.07.2001 ettekirjutuse

ja 22.08.2001 otsuse nr 232 kohaselt pidi hageja tasuma 1997.a eest tulumaksu 77 688

krooni, 1998.a eest 40 820 krooni ja 1999.a eest 216 938 krooni ning intresse nimetatud

perioodi eest 79 911 krooni. Sellega tekitati hagejale kahju kokku 335 449 krooni.

3. 12.11.2003 täpsustas hageja nõuet, parandades arvutusvea ning palus kostjatelt solidaarselt

välja mõista 675 449 (340 000 + 335 449) krooni väljamõistmist. Täpsustuse kohaselt jäi

vähemtasutud tulumaksust ja viivisest moodustava nõude summeerimisel nõudele liitmata

viivis 79 911 krooni. Hageja jäi nõude summas 335 449 krooni juurde, lugedes, et selle

summaga on kaetud nii viivis kui tulumaks.

Kostjate vastuväited

4. Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta selle rahuldamata. Hagi on alusetu, tõendamata,

pahatahtlik ja kohut eksitav. Kostjad leiavad, et hagi tulnuks esitada ka V. A. vastu, kes

kuulus koos kostjatega hagiavalduses märgitud ajani hageja juhatusse.

5. Fiduciary Agency LLC-le tasus 549 630 krooni hageja, mitte A. N.. Hageja ja Fiduciary

Agency LLC vahel oli 1997.a sõlmitud leping Vene Föderatsiooni territooriumil tellimuste

otsimiseks ja hankimiseks. Lepingu raames leiti tellija Pihkvast. Lepingu alusel esitas

Fiduciary Agency LLC hagejale arve nr 950, mis tasuti ositi, s.h summa 549 630 krooni.

Arve oli hageja raamatupidamises ajani, mil kostjad lahkusid hageja juurest töölt. Kostjate

suulisele järelepärimisele teatas Fiduciary Agency LLC, et hageja võib saada raamatupidamise

taastamiseks vajalike dokumentide koopiad, s.h arve nr 950. Kostjad olid oma seisukohal, et

kui hageja raamatupidamise ebarahuldava korraldamise tõttu on kaduma läinud

raamatupidamise dokumendid, ei tähenda see, et vastavat tehingut ei toimunud. Samuti

vaidlesid kostjad hageja sellele nõudele vastu, sest pidasid seda ÄS § 315 lg 3 alusel

aegunuks, kuna leping sõlmiti ja arve nr 950 esitati 1997.a lõpus. Kostjad ei ole tekitanud

hagejale ka 335 449 krooni suurust kahju. Maksude tasumist ei saa vaadelda äriühingule

kahju tekitamisena. Hageja ei ole märkinud, milles valed juhtimismeetodid seisnesid ja kes

valesti juhtis, kas juhatus või nõukogu või mõlemad korraga. Kostjate kinnitusel

funktsioneeris äriühing kostjate juhtimisel normaalselt, majanduslikult efektiivselt,

otstarbekalt

ja

edukalt.

Ettevõtte

kasum võimaldas

jaotada

dividende.

Hageja

raamatupidamisdokumentide revideerimise käigus ei tuvastatud hagiavalduses märgitud

dokumentide puudumist või alusetuid väljamakseid.

Kolmanda isiku seisukoht

6. Kolmanda

isikuna

kostja

poolel

protsessi

kaasatud

V.

A. pidas

hagi

põhjendatuks. V. A. oli hageja juhatuse liige suvest 1997 kuni septembrini

2000, töötades samal ajal ka raamatupidajana. Vastavalt tööjaotusele tegeles ta tootmise

omahinna kujundamisega, palga arvutamisega ja dokumentatsiooniga krediidi saamiseks.

A.

N. vastutas

rahavoogude

reguleerimise,

juhtivate

töötajate

valiku

ja

lepingute sõlmimise (v.a mehhanismidega seotud) eest. Lisaks reguleeris ta suhteid

tütarettevõtetega ja töötas välja arengustrateegiat. A. J. vastutas raamatupidamise

korraldamise ja bilansi koostamise eest. V. A. ei osalenud rahaliste küsimuste

otsustamisel. Tal ei olnud pangas allkirjaõigust. Raamatupidamisse laekunud arved kogus ta

kokku ja edastas A. J.-le,

kelle

käes

olid kõik raamatupidamisdokumendid.

Maksmiste üle otsustasid kostjad. Kostjad kirjutasid alla ka maksekorraldustele.

Linnakohtu otsuse põhjendused

7. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et

kõnealusel perioodil olid kostjad hageja juhatuse liikmed ja seda kuni 18.10.2000. Kohus

leidis, et hagi ei ole aegunud, kuna vaidlusaluste summade maksmisest ei olnud hagi

esitamise ajaks (15.05.2003) möödunud ÄS § 315 lg-s 3 sätestatud viieaastane tähtaeg.

8. Juhatuse liikme põhikohustused on määratud ÄS § 306 lg-s 1, mille kohaselt on aktsiaseltsi

juhtimine ja esindamine juhatuse liikmete õigus ja kohustus. Hageja esitas nõude ÄS § 315

lg 1 alusel. Kuna seadus ei sätesta valede juhtimismeetodite loetelu, on käesolev nõue

vaadeldav aktsiaseltsi endiste juhatuse liikmete poolt oma kohustuste rikkumisega

äriühingule tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Väidetava kahju tekkimise ajal kehtinud ÄS

§ 315 lg 1 järgi vastutavad juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning

oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju

eest solidaarselt. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude

aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Kuna ÄS § 306 lg-

te 1 ja 2 kohaselt on juhatus vastutav aktsiaseltsi juhtimise eest ja ta on kohustatud tegutsema

majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, kuulub kohaldamisele ÄS § 315 juhul kui

hagiavalduses märgitud valede juhtimismeetodite kasutamine endiste juhatuse liikmete poolt

põhjustas kahju tekkimise.

9. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud

kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist või saamata jäänud tulu. Nimetatud sätte

kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks võlgniku poolt kohustuse täitmata jätmine või

mittenõuetekohane täitmine ja sellest tekkinud kahju, mis võivad olla kreeditori poolt tehtud

kulutused. Kahju tekitamisest tulenevad kohustuse üldised tingimused on sätestatud TsK §

448. Hagi rahuldamiseks TsK § 448 alusel, peab kohus tuvastama kahju olemasolu, tekkinud

kahju ja kahju tekitanu teo vahelise põhjusliku seose olemasolu, kahju tekitanud teo

õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise kohustuslikuks

tingimuseks on põhjusliku seose olemasolu õigusrikkumise ja kahju vahel. ÄS § 315 lg 1

kohaldamise eelduseks on TsK §-s 448 sätestatud tingimuste olemasolu.

10. Kohtus asus seisukohale, et hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kahju

olemasolu ja kohustuste rikkumist kostjate poolt. Juhatuse poolt majanduslikult kõige

otstarbekamal viisil tegutsemise kohustuse rikkumist peab tõendama hageja. Hageja peab

tõendama kahju olemasolu ja seda, et juhatuse liige on mõnda oma kohustust aktsiaseltsi ees

rikkunud ning kahju tekkis juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu. Õige ja tõendatud ei

ole hageja väide arve puudumisest, mille alusel maksti 340 000 krooni. Menetluse käigus

esitati kohtule arve nr 950 summas 434 815 Saksa marka (tl 75), mille lepinguliste tööde

täitmise eest oli hagejale esitanud Fiduciary Agency LLC. Arve on esitatud lepingu nr 950

(tl 103) alusel, mille sõlmis kostja A. N. hageja juhatuse liikmena 09.09.1997 Fiduciary

Agency LLC tellimuste ostmiseks ja hankimiseks Vene Föderatsiooni territooriumilt.

Kohtule esitatud tõendite kohaselt oli 340 000 krooni maksmise aluseks 09.09.1997 sõlmitud

lepingu alusel esitatud arve nr 950. Ainuüksi asjaolu, et juhatuse liige tasus arve nr 950

alusel 340 000 krooni, ei tõenda kahju olemasolu ja seda ei saa pidada küllaldaseks, mille

alusel nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. Summade ülekandmine ei tõenda kahju. Lepingu

sõlmimine iseenesest ei too kaasa juhatuse liikme vastutust ÄS § 315 alusel. Kostja pädevus

lepingute sõlmimiseks tulenes ÄS § 306 lg-st 1 ja hageja põhikirja p-st 5.1 (tl 32), mille

kohaselt juhatus esindab aktsiaseltsi, organiseerib ja juhib selle tegevust, teostab tehinguid

igapäevase majandustegevuse valdkonnas. Vastavalt põhikirja p-le 5.2 võib aktsiaseltsi

kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

11. Asjas kogutud tõenditest järeldas kohus, et äriühing funktsioneeris äriühing kostjate

juhtimisel normaalselt, majanduslikult efektiivselt, otstarbekalt ja edukalt. Raamatupidamist

auditeeriti pidevalt. 1997.a ja 1998.a majandusaasta aruanded (tl 40, 41) esitati aktsionäride

üldkoosolekule, kelle poolt need kinnitati. Ettevõtte kasum võimaldas jaotada dividende

(tl 39). Hageja aktsionäride hulka kuulusid nii nõukogu kui ka juhatuse liikmed. 24.07.2001

viis hageja poolt moodustatud komisjon läbi hageja raamatupidamisdokumentide

revideerimise (tl 31). Kostjate väitel revideerimise käigus vaidlusaluste dokumentide

kadumist või puudumist ei tuvastatud, ka ei tuvastatud alusetuid väljamakseid. Hageja ei ole

vastupidist tõendanud. Kohus nõustus, et Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti

ettekirjutuse alusel riigile maksmata maksude (käibemaks, tulumaks) tasumist ei saa

vaadelda kui äriühingule kahju tekitamist. Äriühingu kohustuse täitmata jätmine iseenesest

ei too kaasa juhatuse liikme vastutust ÄS § 315 alusel. Kahju hüvitamise kohustus tekib

juhatuse liikmel üksnes siis, kui aktsiaseltsil on tekkinud kahju juhatuse liikme kohustuse

rikkumise tõttu. Hageja ei ole tõendanud ettekirjutuse alusel riigile maksmata maksude

(käibemaks, tulumaks) tasumisest tekkinud väidetava kahju ja kostjate kohustuste rikkumise

vahelist seost. Kuna ÄS § 315 kohaldamise eelduseks olev kahju olemasolu hagejal ja

kostjate kohustuste rikkumine ei ole tõendatud, puudub vajadus teiste TsK § 448 sätestatud

kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduste käsitamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

12. Hageja palub apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista

kostjalt välja 419 911 (340 000 + 79 911) krooni. Kaebuse kohaselt jättis kohus tähelepanuta

peamised hagi alusena esitatud asjaolud ja neid kinnitavad tõendid. Kohus rikkus asja

läbivaatamisel protsessiõiguse norme. Apellant peab vajalikuks juhtida tähelepanu

Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-41-03, nr 3-2-1-67-03 ja nr 3-2-1-26-02.

13. Hageja ei ole väitnud, et juhatuse liikmetel ei olnud õigust lepinguid sõlmida. Kuid lepingu

järgi tasumine peab olema seotud reaalse ja äriühingu huvides sõlmitud lepinguga. Makse

teostamine saamata teenuse eest on otsene juhatuse liikme kohustuse rikkumine. Hageja

esitas kohtule tõendid selle kohta, et Fiduciary Agency LLC teenuseid ei ole kasutatud ja

kõik vajalikud toimingud teostas hageja. Fiduciary Agency LLC ei ole osutanud kliendi

otsingu-, uuringu- ja projekteerimisteenust. Hageja leidis ise 1997.a mais kliendi, kellega

allkirjastati eelleping enne lepingut nr 950. Ka ei saanud selle lühikese asja jooksul teostada

Fiduciary Agency LLC uuringut ja projekti. Hageja juhib tähelepanu kostjate poolt esitatud

lepingu nr 950 lisale 2, mis on dateeritud 16.12.1997 ja oli analoogse sisuga. Selles on

samuti viited tellija leidmisele Pskovrekonstruktsija näol ja uuringute ja projekteerimistööde

teostamisele seoses Vorovski tänava rekonstrueerimisega. Seega oli koostatud kaks

analoogse sisuga akti olematute tööde teostamiseks. Mõlema akti allkirjastamisega tekitati

hagejale alusetu maksekohustus. Hageja esitas kohtule nõude suuruse põhjendamiseks konto

väljavõtte, mille kohaselt tasuti 10.09.1998 Fiduciary Agency LLC-le 209 630 ja 55 000

krooni.

14. Hageja esitas kohtule 1997.a ja 1998.a arvete registreerimise raamatu. 1997.a novembri

raamatus on registreeritud 21.10.1997 kuupäevaga arve nr 950. Arve on tasutud 11.11.1997.

Kostja poolt esitatud arve nr 950 kannab kuupäeva 16.12.1997 ja selle alusel on teostatud

19.12.1997 veel üks makse. Seega kasutasid kostjad ära oma juhtivat positsiooni, tasudes

Fiduciary Agency LLC-le. Hageja arvates on Maksuametile tasutud intress 79 911 krooni

kostjate tegevuse läbi tekitatud otsene varaline kahju, mis tekkis juhatuse poolt valede

juhtimismeetodite kasutamise tulemusena. Väide, et kostja A. J. ei teinud pangaülekandeid,

on vastuolus kolmanda isiku seletuse ja juhatuse koosoleku protokolliga (tl

169), mille p-st 1.1 ilmneb, et tema on jätkuvalt ainsaks raamatupidamise eest vastutavaks

isikuks. A. N. vastutas rahavoogude ja lepingute sõlmimise ja täitmise eest. Kuna

vaidlusalusel perioodil juhtis äriühingut A. N. ja raamatupidamist korraldas A. J., on nemad

süüdi raamatupidamise halvas korraldamises. Kuigi hageja tegutses vaidlusalusel perioodil

majanduslikult efektiivselt, ei saa see vabandada juhatuse liikmete jämedaid juhtimisvigu,

mille tulemusena tekkis äriühingule kahju. Vastupidiselt linnakohtule leiab hageja, et kostjad

rikkusid oma tegevusega juhatuse liikme otseseid kohustusi, s.h hoolsuskohustust. Kostjate

tegevus on seotud kahju tekkimisega ja selles on süüdi kostjad. Hageja ei nõustu kostjatega

selles, et kuna nad tegutsesid nõukogu kontrolli all, pidi juhtimisvigade vältimine olema

võimalik nõukogu tegevuse tulemusena. Nõukogul ei olnud võimalust juhendada kostjaid

selliselt, et oleks võimalik olnud ennetada nendepoolseid rikkumisi. Kostjate tegevus ei

väljunud aktsiaseltsi igapäevase tegevuse raamest, kuid kostjate poolt toimepandud

rikkumised ei välista kostjate vastutust kahju tekitamise eest.

Vastused apellatsioonkaebusele

15. Kolmas isik V. A. peab apellatsioonkaebust õigeks ja palub selle rahuldada.

16. Kostjad A. N. ja A. J. vaidlevad kaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. Kohus

kohaldas õigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud otsuse tegemisel protsessinorme. On

selgusetu, millest tuleneb kaebuses vaidlustatud summa 419 911 krooni Apellant ei ole

esitanud apellatsioonkaebuse õiguslikke põhjendusi, vaid on piirdunud üksnes Riigikohtu

lahendite mahakirjutamisega. Apellatsioonkaebuses on korratud põhiliselt linnakohtule

esitatud väiteid, millele kohus on vastanud. Kohus on põhjendanud hageja esitatud tõendite

mittearvestamist.

Ringkonnakohtu seisukoht

17. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osa võtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning

tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Tallinna

Linnakohtu otsuse tühistamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse

muutmata, siis TsMS § 330 lg-st 5 tulenevalt ei korda ta esimese astme kohtu põhjendusi.

18. Hageja vaidlustas kohtuotsuse 419 911 krooni väljamõistmata jätmise osas. Võimalus

kohtuotsust vaidlustada ka osaliselt, s.o hagi hinda vähendades, tuleneb otseselt seadusest.

Ebaõige on vastustajate hinnang hageja poolt hagiavalduses nõutud 335 449 krooni sisule

(millest see koosneb). 12.11.2003 esitatud avalduses hageja täpsustas oma nõuet ning märkis,

et kuigi tulumaksust ja viivisest koosneva nõude summeerimisel jäi liitmata viivis 79 911

krooni, ei soovi ta selle võrra hagi suurendada, vaid loeb nii viivise kui tulumaksu selle

summaga kaetuks (lisaks 79 911 kroonile viivisele sisaldab nimetatud nõue 255 538 krooni

tulumaksu - tl 52). Seega ei ole hageja viivise (intressi) nõudest loobunud ning tal on õigus

kohtuotsust ka selles osas vaidlustada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja vaidlustanud

kohtuotsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema nõue summas 340 000 krooni (Fiduciary

Agency LLC-le tasutud summa) ning maksuameti ettekirjutuse alusel tasutud maksuintress

79 911 krooni.

19. Linnakohus märkis õigesti, antud asjas ei ole tõendatud, et kostjad on juhatuse liikmetena

neil lasunud kohustusi süüliselt rikkunud ning sellega hagejale kahju tekitanud. Kohus ei

piirdunud vaid konstateeringuga, et juhatuse liikmel on Õigus sõlmida lepinguid, vaid viitas,

miks ei ole võimalik käsitleda hageja väidetud asjaolusid tema soovitud viisil. Kohus on

hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning neile tuginedes kujundanud oma järelduse.

Kolleegiumil ei ole alust teha teistsugust otsustust. Hagiavalduses on hageja põhjendanud

lepingu sõlmimisest tuletatud rahalist nõuet asjaoluga, et arve, mille alusel raha maksti,

raamatupidamises puudub ning makstud raha eest ei olnud hageja kaupa ega teenust saanud.

Kohtule esitatud tõendid hageja väidetut ei kinnitanud. Kostjate süülist tegevust oma

kohustuste täitmata jätmisel ei võimalda järeldada ei kohtule esitatud leping nr 950, mille

hageja (mitte kostja, nagu väidab apellant) sõlmis 09.09.1997 Fiduciary Agency LLC-ga ja

mille on hageja poolt allkirjastanud A. N., ega 03.09.1997 Pskovrekonstruktsija

Peadirektsiooniga sõlmitud kavatsuste leping. Asjaolu, et lepingu nr 950 sõlmimise ajal olid

hageja juba vahetus kontaktis nimetatud tellijaga, ei võimalda teha järeldust, et Fiduciary

Agency LLC ei osutanud kliendi otsingu, uuringute ja projekteerimise teenust.

Ringkonnakohtu istungil antud seletuses väitis A. N., et talle süüks pandud tehingu puhul oli

hageja lepingupartneriks firma, kellega olid pikaajalised suhted ning kes vahendas hagejat töö

(tellijate) leidmisel, mille eest oli talle makstud kokku üle 1,6 miljoni krooni. Nimetatud

firma vahendusel leiti tellijaid ja saadi Pihkvas tööd 15 miljoni krooni eest. Apellant ei

vaielnud sellele väitele vastu ning nõustus, et viidatud firmale on makstud üle 1,5 miljoni

krooni. Seetõttu ei ole asja materjaliga kooskõlas hageja väide, et kostjad ei tegutsenud

äriühingu huvides. Asjaolus, et paljud raamatupidamise dokumendid ei ole säilinud, ei ole

võimalik süüdistada kostjaid ega tõlgendada seda nende kahjuks.

20. Et Maksuamet jättis ettekirjutuse peale esitatud kaebuse rahuldamata, ei võimalda järeldada

juhatuse liikme süülist käitumist tulumaksu ebaõiges maksmises. Pigem tõendab see asjaolu

vastupidist: maksude maksmise osas ei olnud asjaosalistel ühest selgust. Seetõttu ei ole

põhjendatud ka 79 911 krooni nõue kahe juhatuse liikme vastu, sest nende süülist tegevust

maksude ebaõiges maksmises ei olnud võimalik kohtule esitatud tõendite põhjal järeldada.

Ka ei nõustu kolleegium apellandi seisukohaga, milles ta tuletab juhtorgani liikmete

personaalse vastutuse lähtuvalt sellest, millega isik konkreetselt tegeles. Juhatuse liikme

kohustus äriühingut juhtida ning selle eest vastutada ei tulene töölepingust ega muudest

konkreetsetest kokkulepetest, vaid seadusest.

21. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 60 lg-test 1 ja 8

tulenevalt jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda.

Reet Allikvere Tiiu Hiiuväin Ülle Jänes