2-05-633/1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr. 2-219/05

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Narva Linnakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Natalja Losevtsova

Sekretär Jelena Muttonen

Otsuse tegemise aeg ja koht 09. novembril 2005. a kell 14.00, Narva

Narva Linnakohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-219/05

Tsiviilasi

N. S.hagi E. S. vastu abielulahutuses ja

ühisvara jagamises

Menetlusosalised ja nende Hageja: N.S. (ik ...

esindajad

Hageja lepinguline esindaja: Jevgenia Tušinskaja, ik ...,

10.10.2005.a. volikiri alusel

Kostja: E.S. (ik ...)

Kohtuistungi toimumise aeg 25.oktoober 2005. a

RESOLUTSIOON

N. S. hagi rahuldada osaliselt.

Lahutada

abielu,

mis

on

sõlmitud

16.11.214.04.1989.a

Sillamäe

Linna

RSN

TK

Perekonnaseisuosakonnas, abieluakt nr 50, E. S., isikukood ..., ja N. S. (abielueelne perekonnanimi J.)

isikukood ..., vahel.

Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.

Tunnistada poolte ühisvara jagamisel nende osad võrdseks.

Jagada pooltevaheline ühisvarajärgmiselt:

Jätta hageja N. S. omandusse: pesumasin Whirlpool 2284, külmkappi Snaige,

seinakapp koos riidekapiga, nurgadiivan, kokku väärtusega 11500 krooni..

Jätta kostja E. S. omandusse: mikrolaineahju Samsung, gaasipliidi õhupuhasti, televiisor

Samsung, muusikakeskus, kokku väärtusega 8000 krooni.

Välja mõista N.S.enamsaadud ühisvara arvel kostja E. S. kasuks 1750 (üks tuhat seitsesada

viiskümmend) krooni rahalist hüvitist.

Välja mõista E. S. riigituludesse riigilõiv 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni, mis tuleb tasuma

Rahandusministeeriumi arvele pangakonto 221023778606 Hansapangas või 10220034796011 SEB

Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072314, selgitus:- riigilõiv, ts. asi nr 2-219/05.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule linnakohtu

kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest kaebuse

esitamisest ja esitades 20 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse.

Asjaolud

Abielu

on

sõlmitud

poolte

vahel

14.04.1989.a.

Sillamäe

Linna

RSN

TK

Perekonnaseisuosakonnas. S.S.on sündinud ,.,.a.

Haginõuded, põhjendus

Hageja pöördus kohtusse hagiga abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hageja märkis

avalduses, et poolte abielusuhted on lõppenud. Alates 2004.a. detsembrist elavad eraldi ja sellest

ajast alates igaühel on oma kodumajandus. Perekond on lagunenud lõplikult.

Abielu kestel soetasid nad järgmise vara: kahetoaline korter aadressil Sillamäe, ... maksumusega

27000 krooni; pesumasina 3500 krooni; külmkapp Snaige 1500 krooni; mikrolaineahju Samsung

1000 krooni; gaasipliit seadeldis 1000 krooni; teler Samsung 2500 krooni; seinakapp koos

riidekapiga 3000 krooni; muusikakeskus 3500 krooni; nurgadiivan 3500 krooni. Kokku on vara

summale 46500 krooni. Kogu vara asub aadressil Sillamäe, ., kus elab kostja.

Ühisvara jagamisel palub hageja kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse printsiibist

järgmistel põhjustel. Kostja ei ole kaua aega töötanud ilma mõjuvate põhjusteta. Ta ei töötanud

alates 1992. aastast kuni 1995. aastani, alates 1996.a-stkuni 2001.a-ni. Ka praegu ei tööta. Oma

tulude ja tööga ei ole ta tegelikult osalenud ülalnimetatud vara soetamisel. Korteri ostmiseks tuli

hageja pangast võtta laenu 10000 krooni, mille hageja pidin tagastama oma palgast. Osa raha-

10000 krooni andis ema. Poeg jätkab õpinguid kutsekoolis ja tal puuduvad sissetulekud. Võttes

arvesse loetletuid asjaolusid palub hageja määrata abikaasade osad järgnevalt: 2/3 hageja osa ja

1/3 kostja osa. Rahalises väljenduses on see 31000 krooni hageja osa ja 15000 krooni kostja osa.

Hageja palub eraldada tema omandisse korter aadressil ., pesumasin ja külmkapp, kokku vara

summas 32000 krooni. Muu vara summas 14500 krooni anda kostjale. Hageja kohustub maksma

kostjale hüvitise summas 1000 krooni.

Kostja vastus

Kostja ei tunnistas hagi abielulahutamises. Ta märkis, et loodab perekonda säilitada. Hageja

poolt märgitud hagiavalduses asjaolud ei vasta tegelikkusele. Hageja sõites 2004.a. detsembri

lõpus elama ema juurde Narva, jäi poeg elama kostja juurde ning poeg on kostja ülalpidamisel.

Ta, kostja, ei tarvita alkohoolseid jooke. Kostja palub kohut anda abikaasadel leppimiseks ja

perekonna säilitamiseks tähtaeg kuni 01.09.2005.a.

Kostja märkis, et on nõus ühisvara hulgaga ning osaliselt selle maksumusega. Vastavalt PrS § 19

tunnistatakse abikaasade ühisvara jagamisel abikaasade osad võrdseteks ka sel juhul kui ühel

abikaasal ei olnud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega. Sel ajal kui ta oli ilma tööta, ta võttis

enda peale kõik kodused majapidamistööd ning lapse kasvatamisel. Seega tuleb abikaasade

ühisvara jagada ainult võrdselt. Ta on nõus hagejale üle andma: pesumasina -5490 krooni;

külmutuse -1500 krooni; sektsiooni kapp - 3000 krooni; nurgadiivan - 3500 krooni, kogusummas

13490 krooni eest. Jätab endale: mikrolaineahju -1000 krooni; gaasipliidi õhupuhasti -1000

krooni; televiisori - 2500 krooni; muusikakeskuse -3500 krooni; kogusummas 8000 krooni eest.

Korteri aadressil Viru 18-48 Sillamäe, on peale selle omandamist korduvalt remonditud ning

vastavalt turuhinnale on tema maksumus 120000 krooni. Korter tuleb jagada poolte vahel

võrdselt. Nii jääb hageja vara 73490 krooni eest, kostjale 68000 krooni eest.

Kostja esitas kohtule ostu-müügi leping nr 1262/3, kus on pesumasina maksumus 5490 krooni.

Kohtuprotsessi käik

Hageja toetas haginõudeid. Selgitas, et perekonnaelu ei laabunud. Alates detsembrist 2004.a

perekonna-ja abielusuhteid ei ole, kooselu on lõppenud. Nad ajavad majapidamist eraldi. Ta elab

... ning töötab AS-s Elcoteg Tallinnas. Abielu jätkata on võimatu. Hageja palub ühisvara

nimekirjast kustutama korterit....

Kostja tunnistas kohtuistungil hagi abielu lahutamises ning ühisvara jagamises. Kostja kinnitas,

et alates detsembrist 2004.a abielusuhteid ei ole, perekonda säilitada on võimatu. Palub abielu

lahutada. Ta on nõus ühisvara nimekirjast kustutama korterit .. Kõik vara omandasid koos

ühisraha eest. Poeg on täieskasvanu. Alates korteri nr ... ostmises elavad selles korteris kostja

vanemad. Kostja palub jagada ühisvara võrdses osas.

Kohtuotsuse põhjendus, motiivid ja resolutsioon

Kuulanud ära hageja ja kostja selgitused, uurinud toimiku materjale, kohus leiab, et hagi

abielulahutuses kuulub rahuldamisele ning hagi ühisvara jagamises kuulub järgmistel alustel

rahuldamisele osaliselt.

Kohus tegi kindlaks, et abielulised suhted on poolte vahel lõppenud ja neid taastada kumbki

ei soovi, abielu jätkamine on võimatu. Leppimine ja abielu jätkamine on võimatu.

Vastavalt PkS § 29 lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on

võimatu.

Kostja võttis hagi abielulahutuses ning ühisvara jagamises Õigeks kohtuistungil, kuid palus

ühisvara jagada võrdses osas.

Vastavalt TsMS §116 loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks.

PkS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.

PrS § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti

tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vaia, mille see abikaasa on

omandatud pärast abielusuhete lõppemist.

Vastavalt PrS § 18 (1) abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või

pärast seda. (2) Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse

ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist,

määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. (3) Abikaasad jagavad

ühisvara kokkuleppel. (4) Abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb

tõestada notariaalselt. (5) Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.

Korter ... Sillamäel on ostetud 29.01.1997.a. poolte abielu kestel, järelikult on see poolte

ühisvara. Ida-Viru Maakonna Hooneregistri registreerimise tunnistuse järgi on registreeritud

Sillamäe linnas ... asuv hoone Natalia Semjonova nimele, ostu-müügileping notar reg. nr 552,

kp. 29.01.1997.a. põhjal.

Hagejal on õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda

hagist (TsMS § 73 lg 2).

Kohtuistungil kustutas hageja ühisvara nimekirjast korterit....

Hageja ja kostja selgitasid, et nad ei taha jagada korterit....

Kohus kustutab poolte ühisvara nimekirjast, mis tuleb jagada, korterit ... Sillamäel ning selgitab

pooltele, et PrS § 18 lg 6 kohaselt ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, samuti vara, mida

abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara. PrS § 17 lg

5 kohaselt kui perekonnaseaduse 3. peatüki 2. ja 3. jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda

abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnitusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse

teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud

avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse

esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja

kinnistusraamatu kande muutmist.

PrS § 19 lg 1 järgi abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata

sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel

põhjustel.

PkS § 19 lg 2 p-de 1,2,3,4 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest

arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, kui üks abikaasa ei ole mõjuvate

põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel, kui ühisvara on

omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt

suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.

TsMS § 91 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited.

Kohus leiab, et ei ole alust kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Perekonnaseaduse § 19

lg 2 ettenähtud asjaolusid kohus ei tuvastanud.

PrS § 19 lg 3 järgi abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara

kaasomandi osana, asjadena ning varaliste Õiguste ja kohustustena.

PrS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus

suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagis ja kostja kirjalikus vastuses nimetatud ühisvara hulka,

mis tuleb kohtulikult jagada kuuluvad: pesumasina Whirpool 2284, külmkapp Snaige,

mikrolaineahju Samsung, gaasipliidi õhupuhasti, teler Samsung, seinakapp koos riidekapiga,

muusikakeskus, nurgadiivan.

Pooled ei ole jõudnud kokkuleppe pesumasina Whirpool 2284 hindade suhtes.

Poolte vahel ei ole vaidlust ülejäänud ühisvara nimekirjas olevate vallasasjade väärtuse osas.

Kohus leiab, et pesumasina Whiipool 2284 väärtuseks tuleb hageja poolt märgitud hinna lugeda

3500 krooni. Pesumasina Whirpool 2284 oli ostetud detsembris 2001.a. 5490 krooni eest ja oli

majandamises kolme aasta jooksul. Pesumasina Whirpool 2284 turuhind ei ületa 3500 krooni

seisuga detsember 2004.a.

Kostja ei vaidle vastu hageja soovile jätta hagejale pesumasina Whirpool 2284 ja külmik.

Hageja ei vaidle vastu kostja soovile jätta kostjale mikrolaineahju, gaasipliidi õhupuhasti,

televiisor, muusikakeskus.

Kostja palus jätta hagejale seinakapp koos riidekapiga ning nurgadiivan. Hageja palus anda

omandusse kostjale seinakapp koos riidekapiga ning nurgadiivan.

Kohus leiab, et tuleb anda üle seinakapp koos riidekapiga ning nurgadiivan hagejale seoses

sellega, et need on vajalikud vara rohkem hagejale kui kostjale.

Kuna kohus on jaganud vara eeltoodust lähtuvalt niimoodi, et hagejale jääb vallasvara väärtuses

11500 krooni ja kostjale vallasvara väärtuses 8000 krooni. Seega hageja poolt enamsaanud vara

arvel, mõistab kohus hagejalt ühisvara rahalise hüvitusena välja 1750 krooni, /(l 1500-8000):2 =

1750/.

Riigilõivuseaduse § 37 lg 4 ja lg 6 kohaselt abielulahutuse hagi avalduse esitamisel tasutakse

riigilõivu 300 krooni Abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel tasutakse

riigilõivu 2600 krooni.

Hageja tasus hagiavalduse kohtusse esitamisel riigilõivu 500 krooni hagi esitamise eest.

07.03.2005.a. määrusega vabastas kohus hageja riigilõivutasumises osaliselt hagiavalduse

esitamisel.

TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu, mille tasumisest hageja on

vabastatud, riigituludesse.

Eeltoodu alusel, juhindudes PkS §-dest 29 lg 2, 30 p 3, 14, 15, 17, 18, 19 ja TsMS §-dest225-

232, kohus teeb otsus.

Kohtunik

Natalja Losevtsova