3-05-457/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-283/05

Otsuse kuupäev

18. oktoober 2005

Kohtunik

Mai Saunanen

Kohtuasi

OÜ Kupas kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti 15. aprilli 2005.a. käskkirja nr1-3.13-1/2 tühistamise ja

OÜ Kupas poolt esitatud taotluse uuesti läbivaatamiseks

kohustamise nõudes.

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2005

Istungil osalenud isikud

OÜ Kupas esindaja adv Margus Lentsius ja Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Meriliis Parts.

Resolutsioon

Rahuldada OÜ Kupas kaebus.

1. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja

2. Informatsiooni Ameti peadirektori 15. aprilli

2005. a. käskkiri nr 1-3.13-1/2 Osaühingu Kupas

osas (käskkirja p 252).

Teha Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

3. Ametile ettekirjutus vaadata osaühingu Kupas

taotlus nr 23004570027 uuesti läbi 15 päeva jooksul

arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

4. Ametilt kaebuse esitaja kasuks kohtukulude katteks

välja 17 733 ( seitseteist tuhat seitsesada

kolmkümmend kolm) krooni ja 60 senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu

Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud

OÜ Kupas esitas 29. oktoobril 2004. a. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

sõnnikuhoidlatele

esitavate

veekaitsenõuetega

vastavusse

viimise

toetuse

taotluse

nr

23004570027.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 15. aprill 2005 käskkirjaga nr 1-

3.13-1/2 vähendati toetust ja rahuldati OÜ Kupas taotlus osaliselt. Üle 24 kuu vanuste veiste osas

toetust ei määratud, kuna taotlusel märgitud põllumajandusloomade arv loomakasvatusehitise

kohta oli üle 30% suurem nõuetekohaste põllumajandusloomade arvust (määruse § 14 lg 5)). OÜ

Kupas vaidlustas eelnimetatud käskkirja halduskohtus.

Kaebuse taotlus ja põhjendused

Kaebuse esitaja taotles:

1. Tühistada Põllumajanduse Registrite- ja Informatsiooni Ameti 15. aprilli 2005.a. käskkiri nr 1-

3.13-1/2 OÜ Kupas osas;

2. Haldusakti tagasitäitmiseks teha Põllumajanduse Registrite- ja Informatsiooni Ametile

ettekirjutus vaadata OÜ Kupas taotlus nr 23004570027 uuesti läbi ja teha uus otsus 15 päeva

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest;

OÜ Kupas leidis, et PRIA peadirektori 15.aprilli 2005 käskkiri nr 1-3.13-1/2 taotluse nr

23004570027 osas on ebaseaduslik ning ei saa olla aluseks taotluse osaliseks rahuldamata

jätmiseks.

Toetuse taotlemisel oli OÜ-l Kupas nõuetele vastavaid põllumajandusloomi üle 24 kuu vanuste

veiste osas 52 looma, 6 kuni 24 vanuste veiste osas 41 looma ning kuni 6 kuu vanuste veiste osas

8 looma. Taotluse täitja inimliku eksituse tõttu märgiti üle 24 kuu vanuste veiste gruppi

kolmkümmend 6 kuni 24 kuu vanust veist.

06. detsembril 2004.a. saatis PRIA OÜ-le Kupas põllumajandusloomade registri väljatrüki

(inventuur). Viidatud väljatrüki edastamise eesmärgiks on isiku vastavasisuliste paranduste alusel

saada ülevaade põllumajandusloomade registri andmete tegelikkusele vastavusest. Esitatud

väljatrükki tegi OÜ Kupas esindaja vajalikud muudatused ning tagastas viimase allkirjastatult

PRIA-le 20. detsembril 2004.a. Seejuures nähtus põllumajandusloomade registri väljatrükist

(inventuur) otseselt, et OÜ-1 Kupas oli üle 24 kuu vanuste veiste loomagrupis 52 looma, 6 kuni

24 kuu vanuste veiste loomagrupis 41 looma ning kuni 6 kuu vanuste veiste

loomagrupis 8 looma.

30. detsembril 2004.a. teostas PRIA inspektor OÜ Kupas kohapealse kontrolli. Kontrolli

tulemusena tuvastas PRIA inspektor, et OÜ-le Kupas kuulub üle 24 kuu vanuseid veiseid 52

looma, 6 kuni 24 kuu vanuseid veiseid 41 looma ning kuni 6 kuu vanuseid veiseid 8 looma

Seejuures oli kontrolli läbiviival PRIA inspektoril kaasas nii kaebaja taotlus kui ka sellega seotud

dokumendid, mille alusel kontrolliti taotluses esitatud andmete tegelikkusele vastavust. Ühtegi

märkust seoses esinevate puuduste või ebatäpsustega PRIA inspektor ei täheldanud.

Alles peale vaidlustatud käskkirjaga tutvumist avastas OÜ Kupas juhataja, et 29. oktoobri 2004.a.

taotlusse on ekslikult sattunud ebaõiged arvnäitajad veiste osas. OÜ Kupas esitas 25. aprillil

2005.a. PRIA-le kirja, milles palus muuta taotluses loomagrupiti märgitud loomade arvu vastavalt

tegelikele andmetele. Hilisemalt esitati samasisuline taotlus PRIA-le vaide vormis.

Parandustaotluse esitamisel lähtus taotleja Euroopa Komisjoni 21. aprilli 2004.a. määruse nr

796/2004 artiklist 19. Viimane sätestab expressis verbis taotleja õiguse parandada abitaotlust igal

ajal pärast selle esitamist, kui pädev asutus avastab ilmseid vigu.

PRIA peadirektori 12. mai 2005.a. vaideotsusega nr 13-25/4 jäeti OÜ Kupas vaie rahuldamata.

Vaideotsuses leiti, et taotluses esinevaid puudusi ei saa lugeda ilmseteks ebatäpsusteks, kuna 06.

detsembril 2004.a. edastatud inventuurist oleks taotleja pidanud nägema põllumajandusloomade

arvu vanusegrupiti. Taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli taotlejal väidetavalt aega

kuni kohapealse kontrollini, so 30. detsembrini 2005.a.

Halduskohtule esitatud kaebust põhistas OÜ Kupas alljärgnevalt:

1. Kaebaja poolt esitatud taotlus tuli läbi vaadata haldusmenetluse raames, arvestades muuhulgas

Euroopa Liidu õigusakte (Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § l lg

2). Üheks haldusmenetluse põhimõtteks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg l alusel on

kaalutlusõiguse teostamine.

PRIA ei ole talle seadusega antud kaalutlusõigust - otsustada eraldatava toetuse suurus -

kasutanud eesmärgipäraselt. Viidates Korra § 14 lg-le 5 ja § 11 lg-le l on PRIA eelnimetatud

sätteid sisustanud vääralt, kitsendades oma volituste ulatust. Nimelt on PRIA määratlenud

kõrvaldamatuteks puudusteks asjaolud, mille kõrvaldamine oli objektiivselt võimalik.

Käskkirja kohaselt jäeti Kaebajale üle 24 kuu vanuste veiste osas toetus määramata põhjusel, et

taotluses märgitud põllumajandusloomade arv loomakasvatusehitiste kohta on üle 30% suurem

nõuetekohaste põllumajandusloomade arvust. Vastava põhjenduse esitamisel lähtus PRIA

Põllumajandusministri 30. juuli 2004.a. määrusega nr 130 kinnitatud ,,Sõnnikuhoidlale esitatavate

veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise,

taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" (edaspidi Kord) § 14 lg-st 5. PRIA ei

lugenud taotluses eksisteerivat ebatäpsust veiste arvu määramisel loomgrupiti ilmselgeks veaks

Korra § 9 lg 2 kohaselt.

Korra § 9 kohaselt vaatab PRIA esitatud taotluse ja muud dokumendid läbi ning kontrollib

dokumentides esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud

dokumentide alusel ja vajadusel kohapeal. Juhul, kui taotluses esinevad ilmsed ebatäpsused, on

PRIA Euroopa Komisjoni 11. detsembri 2001.a. määruse 2419/2001/EÜ artikli 12 kohaselt

kohustatud esineva puuduse igal ajal ära parandama. Korra § 10 lg 5 kohaselt võetakse

kohapealse kontrolli teostamisel arvesse Korra § 3 lg-s 4 sätestatud nõuetele vastavate toetuse

taotlemise tähtaja esimese päeva seisuga loomakasvatusehitises peetavate põllumajandusloomade

arv ja vajaduse korral vanus. 30. detsembril 2004.a. läbiviidud kohapealse kontrolli tulemusena

selgus, et OÜ Kupas loomakasvatusehitis oli registreeritud vastavalt kehtivale regulatsioonile ning

selles peeti põllumajandusloomi taotluses märgitud koguarvu ulatuses.

Korra kohaselt on makstava toetuse eesmärgiks sõnnikuhoidlale esitatavate veekaitsenõuetega

vastavusse viimisega kaasnevate kulutuste osaline hüvitamine. Seejuures sõltub makstava toetuse

suurus otseselt taotleja poolt peetavate põllumajandusloomade arvulisest hulgast. Viimastest

omab üksikasjalikku ülevaadet PRIA, kelle haldusalas on põllumajandusloomade registri

pidamine.

Korra § 9 sätestab PRIA kohustuse kontrollida esitatud andmete õigust, st taotluses kajastatu

vastavust tegelikele faktilistele asjaoludele. Viidatud toimingu teostamiseks võib PRIA teostada

kontrolli nii andmebaaside, sh põllumajandusloomade registri kui ka kohapealse kontrolli alusel.

Esitatud taotluses ilmnenud ebatäpsust pidi PRIA nägema koheselt taotluse esmase

administratiivkontrolli käigus. Seonduvalt Korra § 9 lg-s 2 sisalduva määratlusega ,,ilmne

ebatäpsus", on Kaebaja seisukohal, et viimaseks tuleb lugeda isiku poolt taotluse ebaõige

koostamine tulenevalt vastavate oskuste puudumisest, inimlikust eksitusest vms.

PRIA kasutuses on andmebaas nimega ,,Toetuste administreerimise ja kontrolli infosüsteem",

mida lühendatult kutsutakse TAKS-ks. Sisestades taotleja andmed TAKS süsteemi, nähtub

viimasest koheselt muuhulgas nii taotlejale makstava toetuse detailandmed kui ka vastava

toetusega seotud põllumajandusloomade hulk. Nimetatud põllumajandusloomade arv kajastub

TAKS süsteemis põllumajandusloomade registrisse tehtavate kannete alusel.

HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõte kohustab haldurorganit selgitama välja menetletavas asjas

olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. On

arusaamatu, miks ei tuvastanud PRIA taotluse menetlemisel ja administratiivse kontrolli läbimisel

avastatud puuduse alusel tegelikku OÜ-le Kupas kuuluvate põllumajandusloomade arvu.

Võimaluse selleks andsid olemasolevad andmebaasid TAKS ja põllumajandusloomade register.

Liiati on PRIA kui haldusorgan HMS § 40 lg l alusel kohustatud enne haldusakti andmist

võimaldama menetlusosalisele esitada kirjalikus, suulises või muus sobivad vormis asja kohta oma

arvamuse või vastuväited. Viidatud ärakuulamis- ja vastuväidete esitamise õiguse võimaldamine

oleks antud juhul olnud obligatoorne.

OÜ Kupas taotluses esinevad arvulised ebatäpsused on tingitud taotluse täitja inimlikust

eksitusest. Peale ebatäpsuste avastamist reageeris taotleja viivitamatult ning taotles esinevate

ebatäpsuste parandamist. Fakt, kas vastav tahe esitati haldusorganile taotluse, vaide vms vormis ei

oma mingisugust õiguslikku tähendust, kuna viimane vastab HMS § 14 lg-s l sätestatud

formaalsetele nõuetele.

Seega on PRIA rikkunud otseselt nii HMS § 4 lg-s l, §-s 6 ja Korra §-s 9 kehtestatud nõudeid,

jättes esitatud taotluses puuduste avastamisel viimastest OÜ-d Kupas teavitamata. Eeltooduga

võttis PRIA kui haldusorgan OÜ-lt Kupas võimaluse ärakuulamisõiguse teostamiseks ning

taotluses esinevate ebatäpsuste likvideerimiseks.

2. Olukorras, kus PRIA oli nii põllumajandusloomade registri väljatrüki (inventuur) kui ka

kohapealse kontrollakti alusel teadlik OÜ-le Kupas kuuluvast üle 24 kuu vanuste veiste arvust,

oli selle loomagrupi osas toetuse määramata jätmine ilmselgelt ebaproportsionaalne.

HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ja proportsionaalne

seatud eesmärgi suhtes. Sama seaduse § 54 alusel on haldusakt õiguspärane, kui selle andmisel on

arvestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad

halduse poolt rakendatavad vahendid olema vastavuses saavutatava eesmärgiga. Nii faktiline kui

ka õiguslik asjaolu, mille tõttu keeldutakse taotlust rahuldamast, peab olema piisavalt ulatuslik

ning oluline arvestades konkreetset asja. Väheolulised puudused ei ole aluseks taotluse

rahuldamata jätmiseks.

3. Kaebaja leidis, et PRIA käitumine tema kui taotluse esitaja suhtes on olnud pahatahtlik. Nimelt

on haldusorgan, olles ise teadlik kaebaja poolt 29. oktoobril 2004.a. esitatud taotluses esinevast

veast seoses veiste arvu määratlemisega loomgruppide vahel, hoidunud kaebaja teavitamisest

nimetatud asjaolust kuni 15. aprillini 2005.a. PRIA omas tegelikku ülevaadet OÜ Kupas poolt

peetavate veiste suhtes nii kaebaja poolt taotluse esitamise päeval (29. oktoobril 2004.a.),

põllumajandusloomade registri väljatrüki (inventuur) tagastamisel OÜ Kupas poolt (20. detsembril

2004.a.) kui ka kohapealse kontrolli teostamise hetkel (30. detsembril 2004.a.). Tegelikkusele

vastavad arvnäitajad tulenesid nii andmebaasist TAKS kui ka põllumajandusloomade registrist.

Korra § 3 lg 2 sätestab, milliste vanusegruppide lõikes põllumajandusloomade loomühikulist

arvestust peetakse. Põllumajandusloomade registri pidamist korraldab PRIA. Korra § 9 lg l

sätestab sõnaselgelt PRIA kohustuse vaadata taotlus ja muud esitatud dokumendid läbi ning

kohustab viimast kontrollima dokumentides esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse

saamise nõuetele esitatud dokumentide alusel ja vajadusel kohapeal. Seejuures on Korra § 9 lg 2

alusel PRIA kohustatud Euroopa Komisjoni määruse 2419/2001/EÜ artikli 12 kohaselt määrama

taotlejale tähtaja taotlusel või muudes esitatud dokumentides esinevate ilmsete ebatäpsuste

kõrvaldamiseks.

PRIA on rikkunud otseselt Korra § 9 lg-t 2 mis kohustab viimast andma taotlejale taotluses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Olukorras, kus PRIA ametnik teostas 30.

detsembril 2004.a. OÜ-s Kupas kohapealse kontrolli ei saa objektiivselt eksisteerida võimalust, et

PRIA ei oleks omanud ülevaadet tegelikkuses OÜ Kupas poolt peetavate veiste ja nende

vanusegruppidesse kuuluvuse osas.

Arusaamatuks jääb PRIA väide, nagu oleks viimane taotluse menetlemisel seotud üksnes taotleja

poolt esitatavates dokumentides kajastatud andmetega. PRIA-1 kui haldusfunktsiooni täitval

organil on haldusmenetluse raames kohustus järgida kõiki haldusmenetluses kehtivaid printsiipe.

Toodud seisukoha kinnitamiseks juhtis kaebaja kohtu tähelepanu Riigikohtu 15. veebruari 2005.a.

kohtuotsusele haldusasjas nr 3-3-1-90-04. Kaebaja märkis, et antud juhul ei saa PRIA käitumises

rääkida ühestki haldusmenetluse kohustuse täitmisest OÜ Kupas suhtes, kuna taotluses esinenud

puudust hoidis haldusorgan teadlikult kuni käskkirja vormistamiseni enda teada. Kaebajat

ilmnenud puudusest ei teavitatud.

4. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et PRIA poolt esitatud seisukohad ei ole kooskõlas toetuse

eesmärgiga.

Eesti maaelu arengukava 2004-2006 (edaspidi Arengukava) punkti 9.5 (nõuetega vastavusse

viimise toetus) kohaselt on vastava meetme eesmärgiks viia loomakasvatuse korraldus vastavusse

EL-i veepoliitikast tulenevate keskkonnanõuetega, kusjuures eelkõige taotletakse erinevates

Euroopa õigusaktides loetletud saasteainetega reostamise vähendamist põllumajanduslikest

punktreostusallikatest. Seejuures on meede kutsutud ellu vajadusest kiirendada EL-i veepoliitika

nõuetest tulenevate standardite täitmist ning sõnnikuhoidmise keskkonnanõuetega vastavusse

viimise ajutise finantskohustuse osalist hüvitamist. Sama alapunkti kohaselt makstakse nimetatud

toetust taotleja poolt peetavate põllumajandusloomade arvu alusel. Seega on viidatud meetme

eesmärgiks

eraldada

rahalisi

vahendeid

vastavalt

tegelikkuses

taotlejale

kuuluvate

põllumajandusloomade arvule. Käesoleval juhul on PRIA lähtunud aga hoolimata tegelikest

andmetest ülevaate omamisest taotluses kajastatud ebatäpsetest andmetest.

Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte

üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka

hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks

võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja

palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtude, kui isiku õiguste kahjustamise oht on

piisavalt suur ja tõenäoline. Näiteks juhtudel, kui taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata

jätmise tulemuseks on suure tõenäosusega taotluse rahuldamata jätmine. Asjatundlik nõustamine

on oluline eriti keerukamate ning põhjalikumat analüüsi vajavate menetluste puhul, milliste

hulka kuulub ka toetustaotluste menetlus (3-3-1-90-04).

Kaebajale jääb arusaamatuks, millistest põhjustest lähtudes hoidus PRIA taotluses esinevatest

puudustest OÜ-d Kupas teavitamast kuni käskkirja tegemiseni.

5. Vähendades OÜ-le Kupas väljamakstava toetuse suurust ning jättes üle 24 kuu vanuste veiste

alusel makstava toetuse eraldamata põhjusel, et kaebaja poolt esitatud taotlusse oli ekslikult

märgitud ebaõige arvnäitaja loomagrupiti, rikkus PRIA otseselt kaebaja õigusi toetuse saamiseks.

Lisaks sellele ei informeerinud taotlust menetlev haldusorgan taotlejat viimases esinevatest

puudustest, piirates sellega oluliselt OÜ Kupas seaduslikku õigust paranduste tegemiseks ning

puuduste kõrvaldamiseks. PRIA eiras haldusmenetluse läbiviimisel haldusõiguse printsiipe ja HMS-

s sätestatud regulatsiooni, mis seisnes uurimisprintsiibi, diskretsiooniõiguse ja ärakuulamisõiguse

kohaldamata jätmises ning ebaproportsionaalse lõppotsustuse tegemises. Selle tulemina tekitati

teadlikult olukord, mis võimaldas PRIA-1 formaalselt keelduda toetuse maksmist üle 24 kuu

vanuste veiste osas.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuväited

Vastustaja palus jätta OÜ Kupas kaebus PRIA peadirektori 15. aprilli 2005. a käskkirja nr 1-3.13-

1/2 tühistamise nõudes rahuldamata. PRIA oli seisukohal, et antud sõnnikuhoidlale esitavate

veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse taotluse menetlemisel on Amet lähtunud

asjakohastest haldusõiguse printsiipidest, asjakohastest määrustest ja seadustest.

Kogu kaebuse raames räägib osaühing Kupas ilmsest ebatäpsusest, viidates Euroopa Komisjoni

määruse nr 796/2004/EÜ artiklile 19 ja põllumajandusministri 30. juuli 2004. a määruse nr 130

"Sõnnikuhoidlale esitavate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse saamise täpsemad

nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" (RTL

2004, 109,1749; 133, 2051) §-le 9 lg 2.

PRIA ei käsitle aga OÜ Kupas taotluses leitud viga ilmse ebatäpsusena. Ilmne viga võib olla

ainult selline viga, mis on kas arvutusviga või näiteks, kui erinevatel taotlusvormidel on näiteks

erinevad loomade arvud või loomakasvatusehitise number on valesti märgitud jne. Antud juhul

on aga taotlusel märgitud 30 looma vanemasse loomagruppi, mille toetusmäär on suurem.

On põhjendamatu viidata ärakuulamisõigusele ja sellele, et PRIA ei ole välja selgitanud

menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolusid. PRIA lähtub toetuse taotluse menetlemisel

põllumajandusloomade registri andmetest, kohapealse kontrolli tulemustest ja esitatud taotlusest.

06.detsembril 2004 saatis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Osaühingule Kupas

põllumajandusloomade registri väljatrüki (inventuur), millest nähtus, et põllumajandusloomi üle 24

kuu vanuste veiste loomagrupis oli 52 looma, 6-24 kuu vanuste veiste loomagrupis 41 looma ja

kuni 6 kuu vanuste veiste loomagrupis 8 looma. Inventuur saadetakse taotlejatele, et taotleja

saaks kontrollida, kas loomaderegistri andmed on õiged ning vigade avastamisel oli taotlejal

võimalus vastavalt põllumajandusministri 30. juuli 2004. a määruse nr 130 "Sõnnikuhoidlale

esitavate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse

taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" §-le 8 lg l esitada antud

toetuse raames muutmisavaldus kuni kohapeale kontrollini või hiljemalt kuni 10. jaanuarini 2005.

a.

23.detsembril 2004 saatis OÜ Kupas allkirjastatud inventuuri tagasi, milles kinnitas loomade arvu

vastavust.

30.detsembril 2004 kontrollis PRIA OÜ-d Kupas kohapeal. Kontroll tuvastas samuti, et üle 24

kuu vanuste veiste loomagrupis oli 52 looma, 6-24 kuu vanuste veiste loomagrupis 41 looma ja

kuni 6 kuu vanuste veiste loomagrupis 8 looma. Kontrollaruandele, kirjutas alla OÜ Kupas

esindaja Tiiu Altmets, kinnitades, et on tutvunud kontrollaruandega.

Väide, et kontrolli läbiviival PRIA inspektoril oli kaasas nii kaebaja taotlus kui ka sellega seotud

dokumendid, mille alusel kontrolliti taotluses esitatud andmete tegelikkusele vastavust ning

ühtegi märkust seoses esinevate puuduste või ebatäpsustega PRIA inspektor ei täheldanud, on

vale. Kontrolli teostaval inspektoril ei ole antud toetuse raames kunagi taotlust kaasas. Inspektor

ei tohi ega saagi kohapeal kontrollida andmete tegelikkusele vastavust.

Juba inventuuriga tutvudes oleks OÜ Kupas pidanud nägema viga taotluses. Vigade vältimiseks

oli taotlejal võimalik loomade arvu ja vanusegruppide kindlakstegemiseks võtta enne taotlemist

põllumajandusloomade registrist väljatrükk (inventuur). On vale väita, et toetuse taotluse täitmisel

on viga tehtud vanusegruppide määramisel. OÜ Kupas on loomade vanusegrupid määranud juba

põllumajandusloomade registrile andmeid esitades.

Vale on kaebaja väide, et esitatud taotluses ilmnenud ebatäpsust pidi PRIA nägema koheselt

taotluse esmase administratiivkontrolli käigus, kuna PRIA käsutuses on andmebaas nimega „

Toetuste administreerimise ja kontrolli infosüsteem", mida lühendatult kutsutakse TAKSiks.

Sisestades taotleja andmed TAKS süsteemi, nähtub viimasest koheselt muuhulgas nii taotlejatele

makstava toetuse detailandmed kui ka vastava toetusega seotud põllumajandusloomade hulk.

Nimetatud põllumajandusloomade arv kajastub TAKS süsteemis põllumajandusloomade registris

tehtavate kannete alusel.

Kaebaja teadmised TAKSist on pealiskaudsed. PRIAs on kasutusel AS Aprote poolt arendatav

,,Toetuste administreerimise ja kontrolli süsteem", lühendatult TAKS, mis on üles ehitatud

vastavalt EK regulatsioonile 1663/95, EN juhendile AGRI/62635/2004-02-REV1-EN ja EK

makseagentuuride IT-süsteemide juhendile 19.02.1998 VI/661/97REV.2.

Süsteem (rakendus) koosneb vormidest ja aruannetest, mis kasutavad andmebaasi poole

pöördumiseks protseduure, funktsioone või trigger'eid. PRIAs on päristaotluste andmed

andmebaasis PROD ja testandmed andmebaasis TEST, vastavalt schema TAKS all. Kasutaja

kasutab andmete sisestamiseks rakendust, otse andmebaasi kirjutamist ei toimu.

TAKSi sisestatakse andmed 2-kordselt, mis on vajalik selleks, et leida ja parandada võimalikult

palju PRIA töötajate süül tehtavaid andmesisestusvigu. Sisestuste järjekord on rangelt paigas: 2.

sisestusega ei saa alustada enne 1. sisestuse lõppu. 2. sisestuse ajal ei ole kasutajal võimalik näha,

millised on esimese sisestaja sisestatud väärtused.

Kui 2. sisestuse ajal sisestatavalt väljalt lahkuda ja sisestatud väärtus erinev 1. korra väärtusest,

siis värvitakse kõnealune väli kollaseks. See on mõeldud 2. sisestaja tähelepanu tõstmiseks. Kui

kasutaja on siiski kindel, et ta ei ole sisestamisel viga teinud, siis võib ta enda tööd jätkata.

Vastasel juhul tuleks viga ära parandada. Sisestamisprotsessi võib pooleli jätta, kuid andmed

võetakse arvesse ainult siis, kui sisestuskorrad on kinnitatud.

Programm kontrollib, et erinevate sisestuskordade kinnitajad ei oleks samad inimesed. Kui

andmed on 2-kordselt sisestatud ja sisestuserinevusi ei ole, siis on kasutaja taotlus olekus

,,Sisestatud (2x)" ja taotleja on nähtav ristkontrollide vormil. Kui andmed on siiski sisestatud ja

esineb sisestusvigu, siis taotleja ristkontrolli ei lähe (taotlejat ei ole ristkontrollitavate nimekirjas ja

talle ei ole võimalik ristkontrolli teostada). Kui taotleja taotluse sisestuskordadest ühel on kinnitus

maha võetud, siis taotleja andmeid ristkontrollis ei näe.

Sisestusi saavad teha piirkondlikud vastuvõtjad, ajutised sisestajad (keskuses) ja PRIA keskuse

toetuste osakonna menetlevate büroode töötajad. Konkreetse taotluse sisestajateks on Marika

Mets (1. sisestus, 29.10.2004) ja Niina Allika (2. sisestus, 29.10.2004) Lääne büroost.

Piirkondlikel töötajatel puudub võimalus ristkontrollide käivitamiseks.

Ristkontrolle võib TAKSis käivitada mitmekordselt, kuid see ei tähenda, et süsteemi kasutaja

oleks taotleja vigadega tegelenud. Süsteemi logisid uurides nähtub, et registrite osakonna

loomade registri büroo kasutaja Olle Antson on taotleja puuduse (,,üle 24 kuu vanuseid veiseid on

taotletud rohkem kui LR-s") kinnitanud 14.02.2005, mida võime lugeda puudusest teadasaamise

hetkeks. Teine nõutav kinnitus on tehtud toetuste osakonna MAKi toetuste büroo töötaja Pille

Mae poolt 25.02.2005.

Ristkontrollis tuvastatavad vead ei ole klassifitseeritavad ilmseteks vigadeks (näiteks kirjaviga) ja

sellistel juhtudel ei ole PRIA-1 kohustust taotlejaga ühendust võtta.

Kontrolliosakonna poolt on koostatud 2004. aasta NVV toetuse riskianalüüsi valim, mis on

kinnitatud PRIA endise töötaja Joel Peetsu poolt 06.12.2004. Riskianalüüs tehakse TAKSis

etteantud riskikaalude ja -gruppe määrates ainult arvudega opereerides. Valimit on võimalik

koostada pärast 1. sisestuse lõppu siestatud taotlejate populatsiooni alusel. Taotleja nimesid on

võimalik kasutajal näha alles pärast valimi kinnitamist. Valimi kinnitamise järel ei ole võimalik

taotlejaid valimist eemaldada, valimit kustutada või tühistada. Kõnealuse valimi alusel tehti

taotlejale kohapealne kontroll 30.12.2004. OÜ Kupas sattus valimisse, kuna tegemist on

riskianalüüsi valimiga ja sinna satuvad taotlejad, keda eelnevalt teiste toetuste raames

sanktsioneeritud. Seega vale väita, et OÜ Kupas sattus valimisse, kuna PRIA oli teadlik veast.

Kohapealses kontrollis tuvastati, et taotlejal ei olnud loomapidamishoones taotlusvormil näidatud

arvul loomi vastavas loomagrupis (üle 24 kuu vanused veised).

Vastavalt EK regulatsioonile ei olnud tegemist ilmse veaga ja taotleja sai nõuete rikkumise eest

toetuse vähendamise ettenähtud määra ulatuses.

Haldusorgan on kasutanud HMS §-s 4 kirjeldatud kaalutlusõigust ja ei ole piiranud talle antud

diskretsiooniõigust. Kuna antud viga ei saa käsitleda ilmse veana või ilmse ebatäpsusena, lähtus

PRIA siseriikliku määruse §-st 14 lg 5 ja §-st 11 lg 1. Kaalutlusõiguse teostamisel ei ole antud

viga kõrvaldatav, kuna Amet ei tohi viidata ja parandata vigu, mis puudutavad toetuse summat.

Väär on kaebaja seisukoht, et Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ artikli 19 alusel on

PRIA vaideotsuse väide: "Vigade avastamisel oli taotlejal võimalus esitada antud toetuse raames

muutmisavaldus kuni kohapealse kontrollini või hiljemalt kuni 10. jaanuarini 2005. a."

seadusevastane.

Põllumajandusministri 30. juuli 2004. a määruse nr 130 "Sõnnikuhoidlale esitavate

veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise,

taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" on kehtestatud kooskõlas Euroopa

Komisjoni määrustega.

Antud määrus on kehtestatud vastavalt "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seadus" § 43 lõike 2 ja § 44 lõike 2 alusel. § 43 lg 2 sätestab: "Põllumajandusminister võib

kehtestada maaelu arengu toetuse saamiseks täpsemad nõuded taotleja ja kavandatava tegevuse

kohta ning nende piirkondade loetelu, kus maaelu arengu toetust antakse. Nimetatud nõuded võib

kehtestada eraldi iga toetuse liigi kohta."

§ 44 lg 2 sätestab: " Maaelu arengu toetuste taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra,

taotluse vormi, toetuse vähendamise alused ja eraldi määrad iga toetusliigi kohta ning toetuse

rahuldamata jätmise alused kehtestab põllumajandusminister. Toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise korra võib kehtestada eraldi iga toetusliigi kohta."

Seega ei ole PRIA seisukoht, et vigade avastamisel oli taotlejal võimalus esitada antud toetuse

raames muutmisavaldus kuni kohapealse kontrollini või hiljemalt kuni 10. jaanuarini 2005. a.,

seadusevastane. See tuleneb määruse §-st 8 lg 1: "Taotleja või toetuse saaja teavitab kirjalikult

PRIA-t tehtud olulistest muudatustest võrreldes taotlusel ja investeeringukavas esitatuga järgneva

aasta 10. jaanuarini, kuid mitte hiljem kui kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest

teadasaamiseni või kuni kohapealse kontrolli tegemiseni."

Vastustaja leidis, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ei ole rikkunud OÜ Kupas

õigusi ja haldusakt on välja antud põhjendatult ning kaalutletult.

Kohtu otsus ja põhjendused

Kohus rahuldab osaühingu Kupas kaebuse ning tühistab Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 15. aprilli 2005. a. käskkirja nr 1-3.13-1/2 osaühingut

Kupas puudutavas osas ( käskkirja p 252) ja teeb HKMS § 26 lg 1 alusel ettekirjutuse haldusakti

tagasitäitmiseks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil tuleb vaadata OÜ Kupas

taotlus nr 23004570027 uuesti läbi ja teha uus otsus 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

PRIA 15. aprilli 2005. a. käskkirjaga nr 1-3.13-1/2 “Sõnnikuhoidlale esitatavate veekaitse

nõuetega vastavusse viimise toetuse osaline määramine ja maksmine” otsustati toetust määrata ja

maksta osaliselt ka osaühingule Kupas. Vaidlustatud käskkirja p 252 kohaselt on otsustatud üle

24 kuu vanuste veiste eest toetust mitte määrata. Nimetatud loomagrupi eest ei määratud toetust,

kuna taotlusel märgitud põllumajandusloomade arv loomakasvatusehitise kohta on üle 30%

suurem nõuetekohaste põllumajandusloomade arvust.

Üle 24 kuu vanuste veiste eest toetuse määramata jätmisel on PRIA lähtunud

Põllumajandusministri 30. juuli 2004.a. määrusega nr 130 kinnitatud ,,Sõnnikuhoidlale esitatavate

veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise,

taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" (edaspidi Kord) § 14 lg-st 5.

Kaebuse esitaja väitel on erinevus taotlusel märgitud ja tegelikult olemasolevate loomade arvus

loomagrupiti tingitud inimlikust eksitusest ja seda tuleb lugeda taotlusel esinevaks ilmseks

ebatäpsuseks Korra § 9 lg 2 tähenduses. Seega tulnuks PRIA-l vastavalt Korra §-le 9 lg 2 määrata

taotlejale tähtaeg ebatäpsuse kõrvaldamiseks.

PRIA arvates ei ole esitatud taotlusel loomade arvu loomagrupiti valesti märkimine käsitletav

Korra § 9 lg-s 2 nimetatud ilmse ebatäpsusena. PRIA halduspraktikas käsitletakse seda nn

“sanktsioneeritava” veana, st veana, mis annab aluse toetuse vähendamiseks või määramata

jätmiseks. PRIA arvates võib ilmne viga olla kas arvutusviga või näiteks see, kui erinevatel

taotlusvormidel on erinevad loomade arvud või loomakasvatusehitise number on valesti märgitud

jne. Antud juhul on aga taotlusel märgitud 30 looma vanemasse loomagruppi, mille toetusmäär on

suurem.

Kohus ei nõustu PRIA eeltoodud arvamusega. PRIA ei ole toonud esile mõistlikku põhjendust,

miks ei võiks ekslikke andmed taotlusel käsitleda ilmse ebatäpsusena ja seega kõrvaldatava

puudusena. Põhjendatud ei ole ka PRIA seisukoht, nagu puuduks haldusorganil õigus menetluse

kestel viidata veale, mis puudutab toetuse summat. Haldusorgan ei saa kõrvaldada taotluse

puudusi omaalgatuslikult, kuid taotluse puudustele taotleja tähelepanu juhtimata jätmine ei ole

kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 5 lg 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele.

Haldusorgan

peab

haldusmenetluse

eesmärgipärase

tulemi

saavutamiseks

võimaldama

menetlusosalisel (antud juhul toetuse taotlejal) taotluses või muudes menetlusdokumentides

esinevaid puudusi kõrvaldada. Sellise kohustuse sätestab haldusorganile HMS § 15 lg 2.

Sama põhimõte tuleneb ka Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artiklist 19, mis sätestab,

et ilma, et see piiraks artiklite 11-18 kohaldamist, võib abitaotlust parandada igal ajal pärast selle

esitamist, kui pädev asutus avastab ilmseid vigu.

Korra § 9 lg 1 sätestab, et PRIA vaatab taotluse ja muud dokumendid läbi ning kontrollib

dokumentides esitatud andmete õigsust ja vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud

dokumentide alusel ja vajadusel kohapeal. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 määrab PRIA

Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 19 kohaselt taotlejale tähtaja taotlusel või

muudes esitatud dokumentides esinevate ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks ilmsete

ebetäpsuste kõrvaldamata jätmise korral võib PRIA jätta taotluse rahuldamata.

PRIA haldab riikliku põllumajandusloomade registrit, millest nähtub, kui suur on ühe

loomakasvataja poolt registrisse kantud loomade hulk grupiti. Seega on haldusorgani käsutuses

andmebaas, mis võimaldab vältida taotluses ekslike andmete esitamist kas kogemata või ka

tahtlikult. Antud juhul olid registris tegelikkusele vastavad andmed ja nende andmete õigsust

kinnitas ka 30. detsembril 2004 läbiviidud kohapealne kontroll ( kontrollaruanne tl 13-23).

PRIA selgituse kohaselt on PRIA taotluste menetlemiseks juurutanud “Toetuste administreerimise

ja kontrolli süsteemi” (lühendatult TAKS). TAKS-i sisestatakse andmed kahekordselt, mis on

vajalik selleks, et leida ja parandada võimalikult palju PRIA töötajate süül

tehtavaid andmesisestusvigu. Süsteemi kasutaja taotleja vigadega ei tegele (tl 68). Taotleja

(taotluste) ebatäpsuste ja vigadega ei tegele ka taotluste vastuvõtjad kohtadel, kuigi PRIA

esindaja möönis, et põhimõtteliselt oleks see võimalik. Kuigi TAKS süsteemi võivad andmeid

sisestada ka PRIA piirkondlikud töötajad, puudub nendel võimalus avastada taotluse

vastuvõtmisel taotluse andmete mittevastavust loomade registri andmetele. Taotluste

vastuvõtjatele kohapeal ei ole antud volitust ja ligipääsu põllumajandusloomade registri

andmetele. (tl 80 ja 85). Taoline olukord on viinud selleni, et puudused taotlustes tuvastatakse

mitu kuud peale taotluse esitamist. Antud juhul oli taotlus esitatud 29. oktoobril 2004. a. ning

viga taotluses avastati väidetavalt alles 14. veebruaril 2005.a. ( tl 69).

Asjaolu, et PRIA kasutab taotluste administreerimisel TAKS-i ei tähenda, et toetustaotluste

menetlemisel ei tule järgida haldusmenetluse põhimõtteid ja haldusmenetluse seaduse sätteid.

Toetustaotluste efektiivsele ja eesmärgipärasele menetlusele ei aita kohtu arvates kaasa ka see, et

PRIA saadab taotlejatele väljavõtte põllumajandusloomade registri andmetest (inventuuri).

Inventuur saadetakse selleks, et taotleja saaks kontrollida, kas loomaderegistri andmed on õiged.

Inventuuri saatmist taotlejale ei saa käsitleda Korra § 9 lg 2 sätestatud PRIA-poolse kohustuse

täitmisena.

PRIA ametnike veendumuse kohaselt oli inventuuri saanud taotlejal võimalus vigade avastamise

korral esitada antud toetuse raames muutmisavaldus kuni kohapealse kontrollini või hiljemalt kuni

10. jaanuarini 2005. a. See tuleneb määruse §-st 8 lg 1, mille kohaselt taotleja või toetuse saaja

teavitab kirjalikult PRIA-t tehtud olulistest muudatustest võrreldes taotlusel ja investeeringukavas

esitatuga järgneva aasta 10. jaanuarini, kuid mitte hiljem kui kohapealse kontrolli tegemise

kavatsusest teadasaamiseni või kuni kohapealse kontrolli tegemiseni.

Põhjendatud on kaebuse esitaja väide, et Korra §-s 8 sätestatu ei ole käesoleva vaidluse

lahendamisel asjassepuutuv. Korra § 8 lg 1 sätestab täiendavad tähtajad juhuks, kui taotleja teeb

olulisi faktilisi muudatusi võrreldes taotlusel ja investeeringukavas esitatuga. Kui faktiline olukord

on muutumatu ja taotluse esitamisel on kajastatud reaalset olukorda ebaõigesti eksimuse tõttu, ei

ole Korra § 8 kohaldatav.

Nagu eelnevalt märgitud on võimalik vältida ekslike andmete esitamist taotluses (kas kogemata

või ka tahtlikult) juba menetluse algstaadiumis, st taotluse vastuvõtmisel. PRIA käsutuses on

andmebaas (riiklik põllumajandusloomade registrer), millest nähtub, kui suur on ühe

loomakasvataja poolt registrisse kantud loomade hulk grupiti. Seega on juba menetluse

algstaadiumis võimalik kontrollida, mitmele ja millisesse loomagruppi kuuluvate loomade alusel

on taotlejal tegelikkuses õigus toetust taotleda. Antud juhul olid registris tegelikkusele vastavad

andmed. Asjaolu, et PRIA on piiranud oma töötajate (nt taotluse vastuvõtjate) juurdepääsu

põllumajandusloomade registri andmetele on PRIA sisemise töökorralduse küsimus. Ameti

siseselt kehtestatud reeglid ei õigusta aga haldusmenetluse põhimõtete ja sätete rikkumist

menetluse läbiviimisel.

Seonduvalt toetuste taotluste menetlusega PRIA-s on Riigikohtu halduskolleegium oma

15. veebruari 2005. a. otsuses haldusasjas 3-3-1-90-04 märkinud järgnevat:

Taotluse hindamisel on eelkõige oluline välja selgitada taotleja tegevuse jätkusuutlikkus ja projekti

realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus, samuti välistada kuritarvitused toetuste taotlemisel.

Kindlasti ei ole taotluste menetlemise ja hindamise eesmärk jätta taotlused rahuldamata pelgalt

formaalsetel põhjustel (p 15).

Kohtu hinnangul on ka käesoleval juhul jäetud toetus osaliselt määramata formaalsetel põhjustel.

See ei ole kooskõlas maaelu arendamise toetuste eesmärkidega ja hea halduse põhimõtetega.

Veel on Riigikohtu halduskolleegium oma eelviidatud otsuses rõhutanud, et vaatamata

toetustaotluste menetluse erisustele peab vastav haldusmenetlus olema kooskõlas haldusõiguse

põhimõtetega, mis tulenevad muuhulgas Põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele,

õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega (p 14).

Haldusmenetluse üldpõhimõteteks, millest igasuguse haldusmenetluse läbiviimisel tuleb lähtuda,

on haldusorgani selgitamis- ja nõustamiskohustus, akti adressaadi võimalus anda omapoolseid

selgitusi ja esitada dokumente. Nii märgib Riigikohus ka seda, et isegi kui vastav regulatsioon ei

nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses sisalduvate puuduste

kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega kooskõlas taotlejale

täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või täpsustamiseks, kui see

võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele.

Lisaks selgitamis- ja nõustamiskohustuse järgimisele kuulub haldusorgani ülesannete hulka ka

võimaluste loomine koostööks taotlejaga. Taotluse eesmärgipärase menetlemisega on aga igati

kooskõlas, kui haldusorgan teavitab taotlejat ka menetluse käigus vastu võetavatest otsustustest.

Seda iseäranis olukorras, kus neist võib tuleneda taotlejale ebasoodne lõpptulemus, kuid koostöös

taotlejaga võib olla võimalik kõrvaldada puudusi ja negatiivset lõpplahendust vältida (p 17).

Teostades OÜ Kupas taotluse osas administratiivset kontrolli jättis PRIA kui haldusmenetlust

läbiviiv organ välja selgitamata kaebaja taotluse menetlemise seisukohalt olulised asjaolud, samuti

ei teavitanud PRIA taotluse esitajat taotluse puudusest kuni käskkirja andmiseni 15. aprillil

2005.a. Õige on kaebuse esitaja seisukoht, et sellega on PRIA rikkunud haldusmenetluse seaduse

§-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ning HMS § 40 lg-s 1 sätestatud kohustust anda

menetlusosalisele võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

Põhjendatud on ka kaebuse esitaja väide, et PRIA seisukohad ei ole kooskõlas toetuse

eesmärgiga. Eesti maaelu arengukava 2004-2006 punkti 9.5 kohaselt on vastava meetme

eesmärgiks viia loomakasvatuse korraldus vastavusse Euroopa Liidu veepoliitikast tulenevate

keskkonnanõuetega, kusjuures eelkõige taotletakse erinevates Euroopa õigusaktides loetletud

saasteainetega reostamise vähendamist põllumajanduslikest punktreostusallikatest. Seejuures on

meede kutsutud ellu vajadusest kiirendada EL-i veepoliitika nõuetest tulenevate standardite

täitmist ning sõnnikuhoidmise keskkonnanõuetega vastavusse viimise ajutise finantskohustuse

osalist hüvitamist. Nimetatud toetust makstakse taotleja poolt peetavate põllumajandusloomade

arvu alusel. Seega on viidatud meetme eesmärgiks eraldada rahalisi vahendeid vastavalt

tegelikkuses taotlejale kuuluvate põllumajandusloomade arvule. Käesoleval juhul on PRIA

lähtunud aga hoolimata tegelikest andmetest ülevaate omamisest taotluses kajastatud ebatäpsetest

andmetest.

Eeltoodust lähtudes on kohus jõudnud järeldusele, et PRIA peadirektori 15. aprilli 2005. a.

käskkirja nr 1-3.13-1/2 punkt 252 on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Vastavalt HKMS §-

le 26 lg 1 teeb kohus haldusakti tagasitäitmiseks PRIA-le ettekirjutuse vaadata OÜ Kupas taotlus

nr 23004570027 uuesti läbi lähtudes käesolevas kohtuotsuses toodud seisukohtadest seaduse

tõlgendamisel ja kohaldamisel. Kaebaja on taotlenud, et kohus määraks taotluse uueks

läbivaatamiseks tähtaja 15 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus peab seda taotlust

põhjendatuks.

Kaebuse rahuldamise korral mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt

kantud kohtukulud. Kaebuse esitaja taotles kohtukulude väljamõistmist. Kaebaja on maksnud

käesolevas asjas riigilõivu 10 krooni (tl 2) ja kandnud õigusabikulud summas 17 723 krooni 60

senti (tl 81-84). Lähtudes asja keerukusest ja õigusteenuse osutamisele kulunud ajast loeb kohus

õigusabikulutusi põhjendatuks. Kuna kaebuse esitaja on kohtukulud summas 17 733, 60 krooni

kandnud, on tal kaebuse rahuldamise korral seadusest tulenev õigus nende kulude hüvitamisele.

Mai Saunanen

kohtunik