3-05-380/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-241/05

Otsuse kuupäev

23.09.2005

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla toimingutele 15.04.2005-

27.04.2005 õigusvastaseks tunnistamise nõudes ja ettekirjutuse

tegemise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

13.09.2005, avalik kohtuistung Tartu Vanglas

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja Romeo Kalda;

Vastustaja: Tartu Vangla, esindajad Raini Jõks ja Merlys Toom

Resolutsioon

Rahuldada Romeo Kalda kaebus osaliselt.

Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud 15.04-

27.04.2005 seoses Romeo Kaldale kehakultuuriga tegelemise

mittevõimaldamisega; helistamise, religioonialase tegevuse ning

üleriigiliste päevalehtede lugemise mittevõimaldamisega.

Kohustada Tartu Vanglat võimaldama kinnipeetav Romeo

Kaldal ajal, mil ta paigutatakse Tartu Vanglasse kohtuistungite

ajaks:

l. Tegelemine kehakultuuriga;

2. Helistamine vastavalt Tartu Vangla Kodukorra sätetele;

3. Üleriigiliste päevalehtede ja ajakirjade lugemine;

4. Usuliste vajaduste rahuldamine.

Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud

kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest, so 23.09.2005

Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul

esitatakse apellatsioonikaebus.

Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30

päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Romeo Kalda on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingute ajavahemikul

15.04.2005 kuni 27.04.2005 õigusvastaseks tunnistamise nõudes ning ettekirjutuse tegemise

nõudes.

Kaebuse kohaselt on kaebaja nimetatud ajavahemikul toimetatud Tartu Vanglasse kohtuistungite

ajaks Pärnu Vanglast, kus kinnipeetav Romeo Kalda kannab nimetatud hetkel vangistust. Kaebaja

on vaidlustanud kaebuses alljärgnevaid toiminguid:

hoidmine eelvangistushoone lukustatud kambris;

1. hariduse, töötamise ja kultuurilist-sotsiaalsest üritustest osavõtu piiramine;

2. jalutusväljaku kasutamise mittevõimaldamine;

3. kehakultuuriga tegelemise piiramine;

4. köögi, külmkapi, kaupluse ning puhketoa kasutamise mittevõimaldamine;

5. helistamise mittevõimaldamine;

6. nõuetele mittevastavas kambris hoidmine.

7. Kaebaja loobub kohtuistungil hariduse, töötamise, kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõtu

nõudest, jalutusväljaku kasutamise ja hariduse omandamise nõudest ajal, mil kaebaja viibib

kohtuistungite ajaks Tartu Vanglasse etapeerituna.

Kaebaja jääb nõude juurde tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud , mis

puudutavad nimetatud ajavahemikul kaebaja hoidmist eelvangistushoones eluohtlikus

kambris, mil ei lubatud suhelda teiste kinnipeetavatega ega helistada advokaadile,

justiitsministeeriumi ja koju ning keelati tegeleda kehakultuuriga. Nimetatud toimingute

suhtes on kaebaja esitanud ka kohustamisnõude edaspidiselt kohustada vanglat võimaldama

viibida ajutiselt kohtuistungite ajaks etapeeritud kinnipeetaval heakorrastatud kambris, lubada

kaebajal kasutada telefoni helistamiseks , lubada tegeleda kehakultuuriga , mitte piirata

liikumisvabadust ja lubada tegeleda usuliste kombetalitustega.

Vastustaja seisukohalt on direktori käskkirjaga 16.03.2005 nr. 1-3/33 kohaldatud Tartu

Vanglasse kohtuistungi toimumise ajaks paigutatud kinnipeetavate suhtes eraldihoidmise

printsiip julgeolekuosakonna määratud kambrites eelvangistushoones, millest ka kaebaja puhul

on lähtutud. Seoses kohtuistungiga Tartu Vanglas viibimise ajal kohaldatakse kaebaja suhtes

üldisi meetmeid võrreldes teiste samadel alustel viibivate kinnipeetavatega. Vastustaja

möönab, et ainuke vaba kamber, kuhu kaebaja hetkel paigutati, esinesid mõningad puudused:

puudus wc valgusti klaas, lõhutud olid pistikupesa, juhtmeotsad on pistikupesa harutoosi

sees, luuk oli hingedelt maha saetud ning remonditud mööbel oli keevituskohtadelt värvimata.

Kuna elektrisüsteem oli läbi rikkevoolukaitsme, siis ei seadnud ohtu lahtine pistikupesa isiku

elu ja tervist.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda.

Kohtu seisukohad

Tartu Vangla direktor on kehtestanud 16.03.2005 käskkirja nr. 1-3/33 „Eraldihoidmise

printsiibi rakendamine kohtuistungi ajaks Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavate suhtes“

ning

p. 1 kohaselt on kohaldatud Tartu Vanglasse kohtuistungi toimumise ajaks paigutatud

kinnipeetavate suhtes eraldihoidmise printsiibi julgeolekuosakonna määratud kambrites

eelvangistushoones;

p. 2 kohaselt on rakendatud Tartu Vanglasse kohtuistungi toimumise ajaks paigutatud

kinnipeetavate suhtes vangistusõigusest tulenevaid samu piiranguid kui vastuvõtuosakonnas

viibivatele kinnipeetavatele.

Nimetatud direktori käskkiri kehtestab reeglid kinnipeetavate suhtes, keda paigutatakse Tartu

Vanglasse ajutiselt määratud kohtuistungite ajaks. Antud juhul on Romeo Kalda toimetatud

Tartu Vanglasse Pärnu Vanglast kohtuistungite tarvis haldusasjades ning paigutatud E

hoonesse(eelvangistushoonesse) 3. sektsiooni 15.04.2005 kuni 27.04.2005.

R. Kalda paigutamisest eelvangistushoonesse mitteheakorrastatud kambrisse.

1.1.

Kaebaja oli paigutatud üksikkambrisse E hoonesse 15.04.-27.04.2005, mis kaebaja väidete

kohaselt ei vastanud ehitustehnilistele ning tervise- ja hügieeninõuetele. Vastustaja on

möönnud, et kambris olid mõningad puudused, kuid kaebaja elu ja tervis ei olnud ohustatud.

Vastustaja esindaja väidete kohaselt on käesolevaks ajaks kamber heakorrastatud ning

edaspidi R. Kalda toimetamisel kohtuistungite ajaks Tartu Vanglasse ei pruugi kaebaja saada

sama kambrit. Kuid tulenevalt eeltoodud käskkirjast on kaebaja suhtes kohaldatud

eraldihoidmise printsiipi ning paigutatud eelvangistushoonesse Tartu Vanglas viibimise ajaks.

Vastavalt Vangistusseaduse § 12 lg 2 annab võimaluse erandkorras vangla direktoril

eraldihoidmise printsiipi rakendada kinnipeetavate suhtes lisaks sama paragrahvi lõikes l

loetelule. (VangS § 12 lg 1 kohaselt hoitakse eraldi mehi ja naisi; alaealisi ja täiskasvanuid;

kinnipeetavaid ja vahistatuid ; isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab

kättemaksuoht). Erandkorda on kohaldatud kinnipeetavate suhtes , keda on paigutatud Tartu

Vanglasse ajutiselt kohtuistungite ajaks. Seega asjaolu, et R. Kalda on paigutatud

eelvangistushoonesse ajutiselt kohtuistungite ajaks Tartu Vanglas , ei ole kaebaja õigusi

rikkuv ning selles osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla ei saa antud juhul

erandit teha Romeo Kaldale seoses sellega, et viimane on kandnud karistust enne Pärnu

Vanglasse toimetamist Tartu Vanglas, kuna sellisel juhul rikuks vangla võrdse kohtlemise

printsiipi teiste ajutiselt kohtuistungite ajaks Tartu Vanglasse paigutatavate kinnipeetavate

suhtes.

Liikumisvabaduse piiramisest.

1.2.

Kaebaja leiab, et 15.04-27.04.2005 viibimisel Tartu vanglas ei olnud tal tagatud vaba

liikumine.

Vastustaja seisukohalt on kõikidele ajutiselt Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavatele

kohaldatud vastuvõtureiimi Tartu Vangla direktori käskkirja 16.03.2005 nr. 1-3/33 sätete p.

2 alusel.

Kaebuse esitaja on viidanud VangS § 8 ja Tartu Vangla direktori käskkirjale 14.04.2004 nr. 1-

3/38 „Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhend“, mille

kohaselt on kinnipeetaval õigus vabalt liikuda äratusest kuni öörahuni.

Antud juhul kuulub kohaldamisele Vangistusseaduse § 8,kus sisaldub viide vangla

sisekorraeeskirjadele, mille § 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus äratusest kuni öörahuni

vabalt liikuda oma osakonna territooriumil, kuid sama sätte teise lause kohaselt ei ole õigust

vabalt liikuda kartseris, eraldatud lukustatud kambris, vangla ravipunkti statsionaaris,

vanglahaiglas või vastuvõtuosakonnas viibival kinnipeetaval.

Antud juhul on kohaldatud kaebaja suhtes õigesti ajutiselt Tartu Vanglas viibimise ajal üldisi

meetmeid teiste vastuvõtuosakonnas viibivate isikutega vastavalt 16.03.2005 nr. 1-3/33

käskkirjale. Tartu Vangla direktori käskkirjale nr. 1-3/38, mis Tartu Ringkonnakohtu poolt

tühistatud kohtuotsusega 10.05.2004, kehtis küll vaidlusalusel perioodil, kuid nimetatud

käskkirjaga oli kehtestatud Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate

kohtlemise juhend, mille sätted antud juhul kaebajale ei laienenud. Kaebaja suhtes oli

rakendatud eraldihoidmise printsiipi , kui ajutiselt kohtuistungi ajaks Tartu Vanglasse

paigutatud kinnipeetavale. Nimetatud toimingu vaidlustamise osas jätab kohus kaebuse

rahuldamata.

1.3. Kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamisest.

R.Kalda on väitnud, et viibimisel ajutiselt Tartu Vanglas puudus tal võimalus tegeleda

kehakultuuriga. Vastustaja väidete kohaselt ei ole kehakultuuriga tegelemine vastuvõtureziimil

ette nähtud.

Tulenevalt VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga

tegelemiseks. Tartu Vangla Kodukord p. 24.1 kohaselt toimub vastavalt graafikule

spordisaali ja spordiväljaku külastamine, graafik peab väljas olema elusektsioonide

teadetetahvlil. Kuna ei vangistusseaduses ega kodukorras pole sätestatud, millises

elusektsioonis pole lubatud spordisaali või spordiväljaku külastamine, on õigusvastane Tartu

Vangla toiming R. Kaldale kehakultuuriga tegelemise mittelubamine, kuigi R. Kalda on

paigutatud eelvangistusaluste eluhoonesse , kus vastustaja väidete kohaselt ei ole ette nähtud

tegeleda kehakultuuriga.

Eeltoodu alusel kohus rahuldab kaebaja nõude esitatud toimingu vaidlustamise suhtes ning

kohustab - anda Romeo Kaldale võimalus tegeleda kehakultuuriga ajal, mil kaebaja on

paigutatud Tartu Vanglasse ajutiselt seoses kohtuistungitega. Kohtule teadaolevatel

andmetel on kinnipeetav Romeo Kalda paigutatud Pärnu Vanglast Tallinna Vanglasse

vangistust kandma ning lähemal ajal tulevad läbivaatamisele Tartu Vanglas täiendavalt R.

Kalda kaebused haldusasjades, mistõttu on R. Kalda taotlused ettekirjutuste tegemise nõudes

põhjendatud.

Helistamise , religioonialase tegevuse ja üleriigiliste päevalehtede

1.4.

mittevõimaldamine.

Kaebaja väidete kohaselt ei lubatud talle kambrisse televiisorit, sülearvutit, ei võimaldatud tal

helistada advokaadile ja justiitsministeeriumi, ei võimaldatud tegeleda religiooni eripärast

tuleneva kombetalitusega ning ei antud lugemiseks ajalehti.

Vastustaja seisukohalt on reguleeritud helistamine E-hoones Tartu Vangla Kodukord p. 16.2

alusel, kaebaja ei ole esitanud õigeaegselt vastavat taotlust.

Tulenevalt VangS § 28 sätestab kinnipeetaval õiguse kirjavahetusele ja telefonikõnedele,

milles on tehtud viide vangla sisekorraeeskirjadele. Vangla sisekorraeeskirja § 51 kohaselt on

tehtud viide vangla kodukorrale, kus on täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus ette nähtud.

Tartu Vangla Kodukord p. 16.2 sätestab telefoni kasutamise E-hoones, kuhu oli ajutiselt

paigutatud kaebuse esitaja. Vaidlusalusel perioodil kehtinud kodukorra sätete kohaselt toimub

telefoni kasutamine graafiku alusel ning sektsioonis 3 (viibis kaebuse esitaja) on võimaldatud

telefoni kasutamine teisipäeviti ja neljapäeviti õigeaegselt avalduse esitanud isikul. Kuna

kohtuistungil on jäänud mõlemapoolselt tõendamata asjaolu, kas kaebaja on õigeaegselt

esitanud avalduse telefoni kasutamiseks, et talle võimaldada helistamine teisipäeviti või

neljapäeviti (periood 15.04.-27.04.2005 hõlmas kahte teisipäeva ja ühte neljapäeva), teeb

kohus ettekirjutuse Tartu Vanglale – tagada kinnipeetav Romeo Kaldale helistamise võimalus

vastavalt Tartu Vangla Kodukorra sätetele.

Samas möönab vastustaja esindaja, et kaebaja oleks pidanud nimetatud perioodil saama lugeda

üleriigilisi päevalehti ning usuliste vajaduste rahuldamise mittevõimaldamisest kaebajale ei ole

vastustaja arvamust avaldanud.

Tulenevalt VangS § 62 tagab vangla juhtkond kinnipeetavale tema usuliste vajaduste

rahuldamise ning VangS § 30 lg 1 kohaselt tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi

päevalehti ja ajakirju. Kuna nimetatud Vangistusseaduse sätteid ei ole Tartu Vangla Romeo

Kalda suhtes täitnud ajal, mil kaebaja viibis ajutiselt kohtuistungite ajal Tartu Vanglas,

tunnistab kohus Tartu Vangla toimingud kaebajale üleriigiliste päevalehtede mitteandmise ja

kaebajale usuliste vajaduste rahuldamise mittevõimaldamise õigusvastaseks ning kohustab

edaspidi, kui Romeo Kalda etapeeritakse kohtuistungite tarvis Tartu Vanglasse, võimaldada

kaebajale tema usuliste vajaduste rahuldamine ning üleriigiliste päevalehtede ja ajakirjade

lugemine.

Nimetatud toimingute vaidlustamise osas rahuldab kohus kaebuse.

Kohtukulud jäävad poolte kanda.

Eeltoodu alusel on kaebus rahuldatud osaliselt, lähtutud on kohtuotsuse tegemisel kaebuse

rahuldamisel HKMS § 25 lg 1, § 26 lg 1 p. 2 ning kaebuse mitterahuldamisel HKMS § 25 lg

1, § 26 lg 1 p. 6.

Kohtunik

Mare Priks