3-05-280/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-175/05

Otsuse kuupäev

29. juuni 2005

Kohtunik

Mai Saunanen

Kohtuasi

OÜ Erwes Timber kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksukeskuse 24.03.2005 otsuse nr 12-4/463 tühistamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

14. juuni 2005

Istungil osalenud isikud

OÜ Erwes Timber esindaja Kaido Koemets ja Maksu- ja

Tolliameti Lõuna Maksukeskuse esindaja Heli Selezen.

Resolutsioon

Rahuldada OÜ Erwes Timber kaebus.

1. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna

2. maksukeskuse 24. 03. 2005. a.

otsus nr 12-4/463 .

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu

Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud, kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused

OÜ Erwes Timber esitas 20. jaanuaril 2005. a. maksu- ja tolliametile taotluse enammakstud

käibemaksu tagastamiseks. Maksuhaldur pikendas 09. veebruari 2005. a. otsusega OÜ Erwes

Timber poolt enammakstud käibemaksu 2 650 000 krooni tagastamise tähtaega kuni 18. märtsini

2005. a. (incl.) seoses täiendavate tõendite eitamise vajadusega ja määras täiendavate tõendite

esitamise tähtajaks 15. veebruar 2005. a. 24. märtsil 2005. a. tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna

Maksukeskus otsuse nr 12-4/463 , millega peatas OÜ Erwes Timber poolt 20. jaanuaril 2005. a.

taotletud enammakstud käibemaksu tagastamise summas 2 650 000 krooni kuni kriminaalasjas

tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni.

Halduskohtule esitatud kaebuses taotles Maksu-ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse 24. märtsi 2005. a.

otsuse nr.12-4/463 tühistamist järgnevatel põhjustel:

Adressaadi õigusi piiravad haldusaktid peavad olema põhjendatud (MKS § 46 lg 2) ja nendes peab

olema ära toodud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (MKS § 46 lg 3 p 5).

Vaidlustatav otsus ei ole põhjendatud, selles puudub selle andmise faktiline alus, samuti on

ebapiisavalt toodud õiguslik alus.

Lõuna Maksukeskus viitab MKS § 107 lg-le 1, mille järgi maksuhalduril on õigus peatada

käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase

tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses

rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Samuti viitatakse sama

paragrahvi lõikele 2 mille järgi tagastusnõude täitmine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni

väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse tegemiseni. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik

motiveeritud otsus.

OÜ Erwes Timber käibemaksu tagastusnõue põhineb 2004.a. detsembris ASC Kinnisvara OÜ-lt

kinnistute ostmisel tasutud käibemaksust. Nimetatud kinnistud ostis OÜ Erwes Timber

kogusumma 18 440 450.- krooni eest, mille puhul tasutud käibemaksu summa oli 2 812 950.-

krooni. Kinnistute eest tasuti sularahas, millest 14 300 000- krooni andis laenuks juhatuse liige

Jaak Napritson.

Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna Talitus on alustanud kriminaalasja nr.0576000001

menetlust KarS § 394 lg.2 p.3 tunnustel, et kontrollida, kas Jaak Napritsoni poolt OÜ-dele Erwes

Timber, Diaston ja Riidaja Puit sularahas antud laenude puhul ei ole tegemist rahapesuga.

Vaidlustatud otsuses viidatakse nimetatud kriminaalasjale, kui seoses maksuõigusrikkumisega

alustatud kriminaalmenetlusele. Maksu-ja Tolliameti otsusest võib nii aru saada, et

kriminaalmenetlus on algatatud Jaak Napritsoni rahade legaalse päritolu suhtes, aga mitte seoses

OÜ Erwes Timber maksuõigusrikkumisega. MKS § 107 lg-s l räägitakse aga MKS või

maksuseaduste rikkumise tunnustest, mille kohta on algatatud kriminaalmenetlus või

väärteomenetlus.

Ühelegi MKS ega KMS paragrahvi rikkumisele vaidlustatavas otsuses viidatud ei ole. Üldiselt on

küll viidatud KMS-le, kuid ka seda on tehtud asjatundmatult ja ühtegi rikkumist või sätet, mida on

rikutud välja toodud ei ole. OÜ Erwes Timber ei ole käibemaksuseadust rikkunud. Raha päritolu

võib küll olla üheks rikkumise tuvastamise kriteeriumiks tulumaksuseaduse järgi maksustatava

tulumaksu osas, aga mitte KMS järgi maksustatava käibemaksu puhul.

OÜ Erwes Timber puhul on olemas käive, kuna kaup- kinnistud on võõrandatud (omandi

üleminekut tõendab kanne kinnistusraamatus). Samal päeval tehti kaup ostjale kättesaadavaks

(valduse üleminek) ja samuti tasuti selle eest samal päeval sularahas. Seda tõendavad

müügilepingud, sularaha-arved nr.12001, nr 12002, nr 12003, nr 12004 ja kassa väljamineku

orderid nr.142, nr 141, nr 143 ja nr 144. Nagu nähtub ka müügilepingutest, on rahad üle antud

notari juuresolekul tehingu sõlmimisel, seega võib tasumist kinnitada ka notar. Ükski seadus ei

keela tasuda kauba eest sularahas ja kui keelaks, oleks see Põhiseaduse vastane. Ka

käibemaksusumma on arvutatud KMS § 29 järgides, mille lõige l järgi maksukohustuslase poolt

tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4

nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud

maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või

toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad

tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi

sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse §

16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Sama paragrahvi lõige 3 p. l järgi on sisendkäibemaks

maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest

tasumisele kuuluv käibemaks. Ka on olemas KMS § 31 lg. l järgi sisendkäibemaksu mahaarvamise

aluseks olev KMS § 37 nõuetele vastav arve.

Lõuna Maksukeskus väidab, et kinnistute hind on Valgamaa põllumaa kinnistute müügihindadega

võrreldes mitukümmend korda ülehinnatud. See on üldsõnaline jutt, maksuametniku subjektiivne

arvamus ja selle juurde ei ole toodud mingit põhjendust. Iga kauba hind on siiski ostja ja müüja

vahel kokku lepitud hind. Kust võtab Lõuna Maksukeskus, et OÜ Erwes Timber kavatseb neid

maid kasutada just nimelt põllumaana aga näiteks mitte muu tulundusmaana. Maad asub Valga

linna piiri ääres, kuid linna piiridest väljas, milles kaebaja näeb maa ühte olulist väärtust, kuna

arvestades erinevate Euroopa Liidu toetuste andmist erinevatele projektidele, on alus arvata, et

suuri toetusi ettevõtlusele on praegu ja tulevikus võimalik saada just projektidele, mida

teostatakse maadel väljaspool linna. Samas aga linna vahetu lähedus annab väärtuse nii tööjõu kui

ka võimalike muude eelistuste näol. Samuti on kinnistu vahetus läheduses Läti Vabariigi ja Eesti

Vabariigi riigipiir. Seoses sellega on kinnistul võimalik arendada ka projekte, mis on sõltuvad Läti

lähedusest. Samuti on kinnistu vahetus läheduses OÜ Diastonile ( kuulub OÜ Erwes Timber

omanikule) kuuluv endise nimega LEKTO kompleks, mille arendamisel võib osutuda väga

tähtsaks see, kas vahetus läheduses on veel vaba kinnisvara arendamiseks sobivat maad, mida

oleks võimalik kaasata võimalikku arendusprotsessi. Samuti on kinnistu vahetus läheduses veel

teisi OÜ Erwes Timber omanikule kuuluvatele äriühingutele juba kuuluvaid maid. Kõnealuste

maade hinna võrdlemine suvalise põllumaa hinnaga ei ole asjakohane. Seega otsustab ainult OÜ

Erwes Timber, kas ta nõustub ostma kinnistut müüja poolt küsitud hinna eest. OÜ Erwes Timber

on käitunud KMS sätteid järgides. Vastavalt KMS § 12 lg l kauba maksustatava väärtuse

moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis tuleb kauba ostjal, teenuse

saajal või kolmandal isikul seoses kauba soetamise või teenuse saamisega maksta kauba müüjale

või teenuse osutajale.

Käibemaksu tasub antud juhul riigieelarvesse müüja, võttes arvesse oma käibemaksu arvestust.

Kui OÜ-le Erwes Timber ei tagastata antud juhul käibemaksu, oleks KMS tähendusest ja

käibemaksu kui lisandunud vääruse maksu olemusest lähtudes tegemist topeltmaksustamisega.

09. veebruaril 2005. a. pikendas Lõuna Maksukeskus oma otsusega enammakstud

käibemaksusumma tagastamist kuni 18. märtsini 2005. a. Käesoleva otsuse maksusumma

tagastamise peatamise kohta tegi maksuhaldur alles 24. märtsil 2005.a., seega kuus päeva hiljem,

kui oli tagastamise tähtpäev.

Vaidlustatava otsuse puhul on tegu ebaseaduslikult antud haldusaktiga, milline otseselt rikub

kaebuse esitaja seaduslikku õigust saada tagasi enammakstud käibemaksu.

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse vastuväited

Vastustaja oli seisukohal, et vaidlustatud otsus on seaduslik, piisavalt motiveeritud ja põhjendatud

nii faktiliselt kui õiguslikult ning palus jätta kaebuse rahuldamata.

OÜ Erwes Timber käibemaksu tagastusnõue põhines 2004. a detsembris ASC Kinnisvara OÜ-lt

kinnistute ostmisel väidetavalt tasutud käibemaksust.

Nimetatud episoodide alusel OÜ Erwes Timber poolt sisendkäibemaksu tagastamise taotluse

esitamise kohta koostas MTA Lõuna maksukeskus 18. märtsil 2005 teatise nr 12-8/6148 MTA

uurimisosakonnale.

Nimetatud teates märgitakse: "Kontrollide raames tuvastatud asjaolude põhjal (tehingu osapoolte

ebaselged ütlused, ebatäpsused ja vastuolud esitatud dokumentides, kinnistute turuhinnast oluliselt

kõrgem soetushind, müüja poolne käibe mittedeklareerimine ja kinnistute käibemaksuga

võõrandamisest mitteteavitamine, samade tehingute põhjal alustatud kriminaalasi KarS § 394 lg 2

p 3 kuriteo tunnustel) on maksuhalduril tekkinud põhjendatud ning täiendavat kontrollimist

vajavad kahtlused, et tehingud ASC Kinnisvara OÜ ja Diaston ning Erwes Timber OÜ-de vahel

on näilised ja kantud soovist ostjatele tekitada näiliselt korrektne alus enammakstud käibemaksu

tagastusnõueteks. On selge, et käesolevates tehingutes KarS § 394 lg 2 p 3 (sätestab vastutuse

rahapesu eest) vastava süüteo tuvastamise korral omab see otsest puutumust ja võib olla tõendiks

ka KarS § 386 lg l (sätestab vastutuse maksude väärarvutuse eest) järgi kvalifitseeritava süüteo

tuvastamisel." Seega näitas maksuhaldur oma teatises, millised maksuseaduse rikkumise tunnused

on ilmnenud OÜ Erwes Timber tegevuses.

18. märtsil 2005 võttis MTA Uurimisosakonna Lõuna talitus maksuhalduri poolt edastatud

materjalid oma menetlusse, mille kohta on Uurimisosakonna vaneminspektor Andrei Šveikin

andnud allkirja teatisele. Samuti kinnitab MTA Lõuna maksukeskuse poolt kaaskirjaga nr 12-

8/6148 edastatud materjalide liitmist kriminaalasja nr 05760000001 juurde maksuhalduri palvel

MTA Uurimisosakonna poolt 18. aprillil 2005 väljastatud teatis nr 11.2-1.2/226-4.

Seega seisuga 18. märts 2005 olid OÜ Erwes Timberi tegevuses tema tagastusnõude taotluse

aluseks olnud tehingute episoodides alustatud kriminaalmenetlust, kuna asi oli liidetud

kriminaalasja nr 05760000001 juurde menetlemiseks.

Kuigi kriminaalasjas on menetlust alustatud KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel, ei välista see asjaolu, et

süüdistus esitatakse lisaks ka maksualase kuriteo toimepanemise kohta.

Ka Lõuna Ringkonnaprokuratuur on oma 16. veebruari 2005 kirjas nr LÕRP-10/05/91

Uurimisosakonna Lõuna talitusele märkinud, et kriminaalasjas nr 05760000001 on algatatud KarS

§ 394 lg 2 p 3 tunnustel, kuna rahapesu eelkuriteoks võib olla maksualane kuritegu.

Vaidlustatud otsuse seaduspärasuse hindamisel ei laiene kohtu kontrollikohustus sellele, kas

kriminaalasi on algatatud seaduspäraselt.

Maksuhalduri poolt MKS § 107 lg l kohaldamise õiguspärasuse hindamisel on oluline kontrollida

1) kas maksuhaldur on tuvastanud maksukohustuslase tegevuses maksukorralduse seaduse või

maksuseaduste rikkumise tunnused;

2) kas seoses nimetatud rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust.

Käesoleval juhul on MTA Lõuna maksukeskus oma teatises tuvastanud OÜ Erwes Timber

tegevuses maksuseaduse (käibemaksuseaduse) rikkumise tunnused (tõendiks MTA Lõuna

maksukeskuse 18.03.2005 kiri nr 12-8/6148) ning asjas on alustanud kriminaalmenetlust (tõendiks

MTA Uurimisosakonna Lõuna talituse 18.04.2005 kiri nr 11.2-1.2/226-4 ning vaneminspektor A.

Šveikini 18.03.2005 omakäeline kinnitus Lõuna maksukeskuse teatisel).

Seega on maksuhaldur maksusumma tagastamise peatanud õigesti, selleks oli olemas nii faktiline

kui õiguslik (MKS § 107 lg l, lg 2) alus.

Lõuna maksukeskus oli seisukohal, et maksuhaldur ei ole käibemaksu tagastamise peatamisel

rikkunud menetlustähtaegu.

Kohtu otsus ja põhjendused

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 24. märtsi 2005. a. otsusega nr 12-4/463 peatati OÜ

Erwes Timber poolt 20. jaanuaril 2005. a. esitatud käibemaksu tagastusnõude summas 2 650 000

krooni täitmine, kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse tegemiseni. Kaebuse esitaja taotles selle otsuse tühistamist põhjusel, et otsus

on põhjendamata, puudub selle andmise faktiline alus ning otsuse õiguslik põhjendus ei ole piisav.

Vaidlustatud otsus on tehtud maksukorralduse seaduse (MKS) § 107 lõigete 1 ja 2 alusel. MKS

§ 107 lg 1 ja 2 sätestavad:

(1) Riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud

tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse

või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust

või väärteomenetlust.

(2) Tagastusnõude täitmine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas

tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni.

Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus.

Käibemaksu tagastusnõude peatamist on Riigikohtu halduskolleegium käsitlenud oma 2003. a.

otsustes haldusasjades nr 3-3-1-18-03, 3-3-1-19-03, 3-3-1-36-03 ja 3-3-1-39-03. Kuigi nimetatud

otsustes on antud seisukoht kuni 01. juulini 2002. a. kehtinud maksukorralduse seaduse § 10 lg 4

tõlgendamise ja kohaldamise kohta, tuleb halduskohtu arvates eelviidatud kohtulahendites toodud

põhimõttelistest seisukohtadest juhinduda ka kehtiva maksukorralduse seaduse § 107 lg 1

tõlgendamisel ja kohaldamisel.

MKS § 107 lg 1 kohaldamiseks on vajalik, et maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud

maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnused ning seoses nende rikkumistega

on alustatud kriminaalmenetlust.

09. aprilli 2003. a. kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-03, millele viitas asja kohtulikul

arutamisel ka kaebuse esitaja, on Riigikohtu halduskolleegium juhtinud tähelepanu järgnevatele

olulistele põhimõtetele:

1) Enammakstud maksusumma tagastamise peatamiseks peab maksuametil olema selliseid

andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele tagastamistaotluse esitanud maksukohustuslase

tegevuses. Seejuures peab kuriteokahtlus seisnema alusetu tagastamistaotluse esitamises kasu

saamise eesmärgil. Silmas tuleb pidada, et maksudeklaratsioonis esitatud tagastamistaotlus on

seotud konkreetse maksu ja maksustamisperioodiga.

2) Maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine eeldab sellise

maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamist, millest järelduks, et enammakstud maksusumma

tagastamise taotlus on ebaõige. Seega ei tulene maksuhalduri õigus peatada enammakstud

maksusumma tagastamine ükskõik millise maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamisest.

Maksuhaldur peab näitama, et sellel maksuõiguserikkumisel, mille tunnused tuvastati, on seos

tagastamisele kuuluva maksusummaga.

3) Maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine ei ole maksuhalduri

kohustus, vaid üksnes õigus teostada otsustusdiskretsiooni. Diskretsioonivolitus ei tähenda

täielikku otsustamisvabadust, kuna diskretsiooni teostamisel on õiguslikud piirid. MKS § 10 lg 4

(kehtivas seaduses § 107 lg 1) kohaldamisel tuleb juhinduda selle sätte ja kogu seaduse eesmärgist

ja mõttest.

Maksukorralduse seaduse § 10 lg 4 (kehtivas seaduses § 107 lg 1) eesmärk ja mõte on anda

maksuhaldurile võimalus tagada maksumaksja maksukohustuse täitmine juhul, kui on piisav alus

kahtluseks, et maksukohustus jääb muidu täitmata.

4) Tagastusnõude peatamisel riivatakse eeskätt enammakstud maksusumma tagastamist taotleva

isiku

omandiõigust.

Enammakstud

maksusumma

tagastamise

peatamine

on

sarnane

maksukohustuslase pangakonto arestimisega. Viimati nimetatud abinõu võib maksuhaldur

kohaldada aga üksnes maksukohustuslase maksuvõla puhul. Sellest teeb kolleegium järelduse, et

enammakstud maksusumma tagastamise peatamine pelgalt ebamäärase kahtluse alusel oleks

omandiõiguse kui põhiõiguse rikkumine.

MTA Lõuna maksukeskuse 24. märtsi 2005. a. otsusest nr 12-4/463 nähtub, et OÜ Erwes

Timber taotles 2004. a. detsembris ASC Kinnisvara OÜ-lt kinnistute ostmisel tasutud käibemaksu

tagastamist. Erwes Timber OÜ omandas kinnistud maksumusega 18 440 450 krooni, mille puhul

tasutud käibemaksu summa oli 2 812 950 krooni. Kontrolli käigus tuvastati, et kinnistud olid

omandatud tavapärasest suurema hinnaga ja tasutud sularahas. Väljamakse aluseks on OÜ Erwes

Timber 17.12.2004 kassa väljamineku orderid nr 141 ja nr 142, 20.12.2004 kassa väljamineku

orderid nr 143 ja nr 144. Erwes Timber OÜ juhatuse liige Jaak Napritson andis laenulepingu

alusel 16. 12. 2004 Erwes Timber OÜ-le sularahas laenu 14 300 000 krooni, mis kajastub ka OÜ

kassakoondis (tl 8-9).

Veel märgitakse otsuses, et Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna Talitus on alustanud

kriminaalasja nr.0576000001 menetlust KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel (rahapesualane süütegu-

rahapesu) seoses sellega, et Jaak Napritsoni andis 16.12.2004 OÜ-dele Erwes Timber, Diaston ja

Riidaja Puit, mille juhatuse liige ta ise oli) sularahas laenu. Saadud raha eest ostsid äriühingud

ajavahemikul 17. - 22. 12. 2004. a. ASC Kinnisvara OÜ-lt hoonestamata kinnistuid.

...

Kuna tagastusnõue on tekkinud selliste tehingute tulemusena, mille sooritamisel kasutatud raha

päritolu on ebaselge ning arvestades ostetud kinnistute tehinguhindasid, mis on oluliselt kõrgemad

turuhinnast, on maksuhalduril Erwes Timber OÜ tagastusnõude õigsuse kontrollimiseks

sooritatud seniste kontrollitoimingute tulemusena tekkinud põhjendatud kahtlus, et Erwes Timber

OÜ Jaak Napritsoni isikus (juhatuse liige) on detsembrikuu käibedeklaratsioonis kajastanud

alusetult sisendkäibemaksu (tehing kinnistuga) ja selle alusel deklareerinud suuremat tagastamisele

kuuluvat käibemaksu, kui see oleks olnud vastavalt käibemaksuseadusele, millega on toime

pannud KarS § 386 lg 1 sätestatud (maksualane süütegu- maksude väärarvutus) kuriteo.

Eelnevast lähtudes koostas MTA Lõuna maksukeskus 18. märtsil 2005 Maksu-ja Tolliameti

Uurimisosakonna Lõuna talitusele taotluse nr 12-8/6148 materjalide kriminaalasja juurde

võtmiseks (tl 59-61). Selles märgitakse: "Kontrollide raames tuvastatud asjaolude põhjal (tehingu

osapoolte ebaselged ütlused, ebatäpsused ja vastuolud esitatud dokumentides, kinnistute

turuhinnast oluliselt kõrgem soetushind, müüja poolne käibe mittedeklareerimine ja kinnistute

käibemaksuga võõrandamisest mitteteavitamine, samade tehingute põhjal alustatud kriminaalasi

KarS § 394 lg 2 p 3 kuriteo tunnustel) on maksuhalduril tekkinud põhjendatud ning täiendavat

kontrollimist vajavad kahtlused, et tehingud ASC Kinnisvara OÜ ja Diaston ning Erwes Timber

OÜ-de vahel on näilised ja kantud soovist ostjatele tekitada näiliselt korrektne alus enammakstud

käibemaksu tagastusnõueteks. On selge, et käesolevates tehingutes KarS § 394 lg 2 p 3 (sätestab

vastutuse rahapesu eest) vastava süüteo tuvastamise korral omab see otsest puutumust ja võib olla

tõendiks ka KarS § 386 lg l (sätestab vastutuse maksude väärarvutuse eest) järgi kvalifitseeritava

süüteo tuvastamisel."

18. märtsil 2005. a. võttis MTA Uurimisosakonna Lõuna talitus maksuhalduri poolt edastatud

materjalid oma menetlusse, mille kohta on Uurimisosakonna vaneminspektor Andrei Šveikin

andnud allkirja teatisele ( tl 61). Samuti kinnitab MTA Lõuna maksukeskuse poolt kaaskirjaga nr

12-8/6148 edastatud materjalide liitmist kriminaalasja nr 05760000001 juurde maksuhalduri palvel

MTA Uurimisosakonna poolt 18. aprillil 2005 väljastatud teatis nr 11.2-1.2/226-4 (tl 56).

Vastustaja oli seisukohal, et MKS § 107 lg 1 ja 2 kohaldamiseks andis käesoleval juhul aluse see,

et Lõuna maksukeskus oma teatises (uurimiskeskusele esitatud materjalide liitmise taotluses)

tuvastanud OÜ Erwes Timber tegevuses maksuseaduse (käibemaksuseaduse) rikkumise tunnused

(tõendiks MTA Lõuna maksukeskuse 18.03.2005 kiri nr 12-8/6148) ning asjas on alustanud

kriminaalmenetlust (tõendiks MTA Uurimisosakonna Lõuna talituse 18.04.2005 kiri nr 11.2-

1.2/226-4 ning vaneminspektor A. Šveikini 18.03.2005 omakäeline kinnitus Lõuna maksukeskuse

teatisel). Kuigi kriminaalasjas nr 05760000001 on menetlust alustatud KarS § 394 lg 2 p 3

tunnustel, ei välista see asjaolu, et süüdistus esitatakse lisaks ka maksualase kuriteo

toimepanemise kohta. Vaidlustatud otsuse seaduspärasuse hindamisel ei laiene kohtu

kontrollikohustus sellele, kas kriminaalasi on algatatud seaduspäraselt.

Kohus nõustub sellega, et halduskohtu kontrollikohustus ei laiene sellele, kas kriminaalasi nr

05760000001 on algatatud seaduspäraselt. MTA Lõuna maksukeskuse 24. märtsi 2005. a. otsuse

õiguspärasuse hindamisel ei oma see ka tähtsust. Enammakstud maksusumma peatamiseks peab

maksuhalduril olema selliseid andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele maksukohustuslase

tegevuses. Tagastusnõude peatamine eeldab sellise maksuõigusrikkumise tunnuste tuvastamist,

millest järelduks, et enammakstud maksusumma tagastamise taotlus on ebaõige. Enammakstud

maksusumma tagastamise peatamine on taotleja põhiõigusi intensiivselt riivav abinõu, seetõttu on

selle abinõu rakendamine pelgalt kahtluse alusel omandiõiguse kui põhiõiguse rikkumine.

Antud asjas ei ole vastustaja MKS § 107 lg 1 kohaldamisel lähtunud mitte andmetest

maksusumma tagastamist taotlenud maksukohustuslase sellise tegevuse kohta, kus ebaõige

tagastamistaotluse esitamise abil nõutakse alusetult käibemaksu tagastamist, vaid kahtlustest, et

OÜ Erwes Timber juhatuse liige võib olla toime pannud maksupettuse. See kahtlus põhineb

asjaolul, et

Diaston OÜ ja Erwes Timber OÜ on sisendkäibemaksu alusena kajastanud tehinguid

-

kinnistutega, mis ei ole käibemaksuga maksustatava käibe objektiks. Kinnistute müüja

peab eelnevalt teatama, kui soovib kinnistut müüa käibemaksuga. ASC Kinnisvara OÜ

seda teinud ei ole, samuti ei ole ta deklareerinud kinnistute käivet ega tasunud arvetel

kajastatud käibemaksu.

Kinnistute soetamine tavapärasest oluliselt kõrgema hinnaga ja tasumisena sularahas ei ole

-

käsitletavad tavapäraste ja majanduslikult veenvalt põhjendatud äritehingutena ja võib

tähendada, et ostuhinda on turuhinnast kõrgemana näidatud üksnes suurema

sisendkäibemaksu näitamise eesmärgil.

Ebaselge on tehingutes liikunud sularaha päritolu ja seaduslikkus. Notari juures toimunud

-

tehingutes sularahas tasumise fakt ei muuda selgeks raha päritolu ning erinevates

tehingutes tegelikult eksisteerinud raha hulka.

Õige on kaebuse esitaja väide, et antud juhul ei ole MTA Lõuna maksukeskus tuvastanud

maksusumma tagastamise peatamise aluseks olevat faktilist koosseisu. Samuti ei ole ta

põhjendanud, miks enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on vajalik. Vastustaja ei

ole vaidlustatud otsuses ega kohtumenetluses esitanud selliseid andmeid, millest nähtuks, et

kaebaja on ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõudnud alusetult käibemaksu tagastamist.

Maksusumma tagastamise peatamiseks ei piisa ebamäärasest kahtlusest, et tagastamise taotlus

tuleneb taotleja õiguserikkumisest.

Kriminaalasi, millele vastustaja viitab on algatatud mitte seoses OÜ Erwes Timber tegevuses

tuvastatud maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumisega, vaid KarS § 394 lg 2 p 3

(rahapesu suures ulatuses) tunnustel, et uurida osaühingute Diaston ja Erwes Timber juhatuse

liikme poolt osaühingutele laenatud raha päritolu. Maksuhaldur ei ole vaidlustatud otsuses

viidanud ühelegi maksukorralduse seaduse või käibemaksuseaduse sättele, mida võiks väidetavalt

rikkunud olla. See, et maksuhalduril on kahtlus, et tehingud ASC Kinnisvara OÜ ja osaühingute

Diaston ja Erwes Timber vahel võivad olla näilised ja kantud soovist tekitada näiliselt korrektne

alus enammakstud käibemaksu tagastusnõueteks ei anna kohtu arvates alust MKS § 107 lg 1

kohaldamiseks. Samuti ei anna MKS § 107 lg 1 kohaldamiseks alust ka maksuhalduri kahtlus, et

OÜ Erwes Timber juhatuse liige Jaak Napritson võib olla toime pannud KarS § 386 lg 1 järgi

kvalifitseeritava süüteo.

Asjaolust, et osaühingu Erwes Timber lepingupartneri ASC Kinnisvara OÜ tegevus pole olnud

õiguspärane, ei tulene iseenesest, et kaebaja on alusetult nõudnud enammakstud maksusumma

tagastamist. Sellist järeldust kinnitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

6. märtsi 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02 (RT III 2002, 8, 74). Viidatud otsuse punktis 16 on

Riigikohus asunud järgmisele seisukohale: "Käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui

müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles

olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub

riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis

puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust."

OÜ Erwes Timber on esitanud MATA Lõuna maksukeskusele dokumendid, mis tõendavad

tehingu toimumist ( kinnistu ostmist) ja raha tasumist OÜ-le ASC Kinnisvara.

Kohus tühistab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 24. märtsi 2004. a. otsuse nr 12-4/463

MKS § 107 lg 1 ebaõige kohaldamise tõttu.

Kohus peab vajalikuks märkida, et Riigikohus on 09. aprilli 2003. a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-

18-03 (p 15) öelnud ka järgnevat:

...

Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on taotleja põhiõigust intensiivselt riivav

abinõu, mille kohaldamiseks peab maksuamet hoolikalt kaaluma nii peatamise kui ka peatamata

jätmise tagajärgi. Silmas tuleb seejuures pidada, et enammakstud maksusumma tagastamine ei

takista kriminaalmenetlust ega välista maksuameti hilisemaid nõudeid. Tagastamine ei tähenda, et

maksuamet on tunnistanud maksukohustuslase taotluse õiguspäraseks ega või selle taotluse

aluseid enam edaspidi kontrollida.

Oluline on seegi, et kehtiva...

Mai Saunanen

kohtunik