3-04-398/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-2603/2004

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtukoosseis

Tallinna Halduskohus

Kohtunik Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2005,Tallinn

3-2603/2004

D. D.i kaebus Tallinna Vangla 25.11.2004 käskkirja nr

1539-d tühistamise nõudes.

17.03. 2005

kaebaja D.D.

vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Eda Oisalu

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva

jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud

halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul,

arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, so 04.04.2005.

Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik.

ASJAOLUD

22.10.2004 kell 06.15 keeldus D.D. täitmast vanglaametniku seaduslikku

korraldust tõusta üles hommikusel äratusel.

22.10.2004 koostas järelevalveosakonna valvur Sergei Agu ettekande selle kohta, et

kinnipeetav D.D. ei tõusnud hommikul kell 06.15 voodist üles ja ei väljunud

sööklasse hommikusöögile.

26.10.2004 D.D.llt võetud seletuskirjas tunnistab kaebuse esitaja, et ärkas,

kuid siis jäi oma magamiskohale, einestas kambris ja hommikusöögile ei läinud. Ta

Haldusasja number

Haldusasi

Asja läbivaatamise

kuupäev

Menetlusosalised

22.11.2004 distsiplinaarasja protokolli koostas vangistusosakonna juhataja Andres

Põdra ja tegi kindlaks, et kinnipeetav ei täitnud vanglaametniku korraldust üles tõusta,

millega rikkus vangla päevakava ja avaldas allumatust.

Tallinna Vangla direktor koostas 22.11.2004 käskkirja nr 1539-d ,,Kinnipeetavale

distsiplinaarkaristuse määramine", millega D.D.it käristati vangistusseaduse (VangS) §

63 lg 1 p 4 alusel VangS § 67 p 1, Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p

14.2 nõuete rikkumise eest kartseriga 15 ööpäeva.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub eelnimetatud käskkiri tühistada. D.D. leiab, et käskkirja andmiseks

puudub õiguslik alus, kuna Tallinna Vangla kodukord ei kohusta kinnipeetavaid

sööklas käima. Vanglaametnik hommikuse äratuse ajal kaebuse esitajale mingit eraldi

korraldust ei andnud. Ametnik veendus vaid, et kaebuse esitaja oli tõusnud ja riietunud

ning voodi korda teinud, antud toimingute kohustus tuleneb kodukorrast. Ta oli heitnud

voodi tekile pikali, jope tõmmanud peale ja uinunud ajaks, mil valvur S.Agu tema voodi

juurde jõudis.

Kaebuse esitaja ei läinud sööklasse, kuna antud kohustus ei tulene kodukorrast ja

vanglaametnik nimetatud korraldust kaebajale ei andnud. Kuna ta korra kohaselt oli

voodi korrastanud, siis leiab, et ükski eeskirja punkt ei keela teki peal lamada, uinuda ja

mitte minna sööklasse, ehkki kodukorra kohaselt on ajaliselt peale hommikust

korrastust sööklasse mineku aeg. Ta võib toidust keelduda, ei ole sellist eeskirja, mis

kohustaks sööklasse minema ja sööma. Ta sõi sellel päeval blokis, neile on eraldatud

söögi valmistamise ja söömiseks eraldi kööginurk. Seetõttu ei pea ennast distsipliini

rikkujaks selle juhtumi puhul.

Vastustaja leiab, et kaebuses toodud põhjused, mille alusel kaebaja taotleb kaevatava

haldusakti tühistamist, on alusetud ja põhjendamatud. Kaebuse esitaja ei allunud

vanglaametniku seaduslikule korraldusele tõusta hommikusel äratusel üles. Sellega

rikkus kinnipeetav vangla päevakava ja avaldas allumatust vanglaametniku seaduslikele

korraldusetele.

15-päevane kartserikaristus määrati D.D.ile seetõttu, et kergem karistus ei ole andnud

soovitud

tulemust

ja

kinnipeetav

on

jätkanud

süstemaatiliselt

rikkumisi.

Vangistusseadustiku § 67 p 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vangla

sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Kodukorra p

14.5 alusel on äratus ette nähtud kell 06.00 ja hommikusöök on ette nähtud kella 06.15. -

07.15. Kaebuse esitaja lamas korrapidaja S.Agu saabumisel voodis ja oli uinunud,

sööklasse ta ei olnud läinud. Seega rikkus kaebuse esitaja vangla päevakava, kuna

äratus tähendab keeldu magada voodis ja päevakava kohaselt ta pidi olema sööklas, aga

sinna ta ka oma seletuse järgi ei läinud, kuna magas. Ei vasta tõele, et ta Agu

korraldust äratuseks ei andnud.. Et väidetavalt ei saadetud teda sööklasse, ei tähenda

korralduse muutmist äratuseks. Päevakava tuli järgida ja mitte uinuda, s.o magada

voodis. Rikkumine loeti raskeks üleastumiseks, kuna isik on korra eiraja, temaga

vestlused ei anna tulemusi, ka kergema karistuse määramine ei sunni kaebajat käitumist

muutma.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kõhus käsitleb esmalt kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise formaalset

õiguspärasust ja seejärel materiaalset õiguspärasust.

VangS § 36 lg 1 p 4 võimaldab VangS-e, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale

distsiplinaarkaristust - kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Vastavalt VangS § 64

lg-le 4 määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud

vanglaametniku ettepanekul. Eeltoodust tulenevalt on käskkiri koostatud pädeva

ametiisiku poolt, samuti pole ületatud seadusega lubatud karistuse ülemmäära.

VangS § 64 lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile

kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Antud juhul on

distsiplinaarmenetluse protokolli koostanud vangistusosakonna juhataja Andres Põdra,

kes oli ka distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametiisikuks. Distsiplinaarmenetluse

protokolliga tuvastati kaebuse esitaja tegevus -VangS § 67 p-i 1 ja kodukorra p-i 14.2

rikkumine.

VangS § 64 lg 2 annab kinnipeetavale õiguse anda distsiplinaarmenetluse käigus

selgitusi. Nimetatud õigus oli kaebuse esitajale tagatud, mida kaebuse esitaja ka käsutas.

Seda kinnitab 26.10.2004 D.D.i poolt antud seletuskiri, mille võttis kaebuse esitajalt

praktikant Enar Pehk. Sündmuse juures oli vanemvalvur N.Smirnov.

Kõhus leiab, et distsiplinaarmenetluse viidi läbi menetlus- ja vormivigadeta, mistõttu on

vaidlustatud käskkiri formaalselt õiguspärane.

Alljärgnevalt analüüsib kõhus käskkirja materiaalset õiguspärasust.

VangS § 67 p 1 kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma

vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 14.2 näeb ette

vangistusosakonna kinnipeetavate päevakava tööpäevadel, millest tuleb kinni pidada.

Kaebuse esitaja ei täitnud kohustust tõusta ülesse hommikusel äratusel. Ta avaldas

allumatust päevakavaga kehtestatud korrale ja eiras vanglaametniku antud korraldust.

Ei vasta tõele kaebuse esitaja väide, et temale ei antud lisaks hommikusele

äratussignaalile eraldi korraldust tõusta ülesse, et minna vastavalt päevakavale

hommikusöögile.

22.10.04.a. koostas järelvalveosakonna ametnik Sergei Agu ettekande ja märkis, et D.D.

ei tõusnud hommikul kell 6.15 voodist üles ja ei väljunud sööklasse hommikusöögile.

Juhtumi juures viibis vanemvalvur Nikolai Smirnov. Kaebuse esitaja selgitas nii

kirjalikult kui ka istungil suuliselt, et ta einestas kambris ja hommikusöögile ei läinud.

Vangistusosakonna juhataja A.Põdra koostas distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ja

tegi kindlaks, et kinnipeetav ei täitnud just nimelt vanglaametniku korraldust tõusta

üles äratusel, samas ei täitnud ta päevakava, mis oli temale teada ja täitmiseks

kohustuslik.

VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja

alluma ametniku seaduslikule korraldusele. Tallinna Vangla Kodukorra p 14.2 näeb ette

äratuse kell 06.00 ja hommikusöögi kella 06.15-07.15.

Kaebuse esitaja ei eita, et ta ei läinud sööklasse hommikusöögile ettenähtud ajal.

Kaebuse esitaja väidab, et vanglaametnik ei andnud korraldust minna sööklasse

hommikusöögile.

Kõhus selgitas kaebuse esitajale istungil, miks eelnimetatud väide ei oma asjas tähtsust.

Ettekande kohaselt kell 06.15 D.D. ei väljunud ruumist hommikusöögile, jäi oma tuppa

ning seejuures lebas voodil, seega ei tõusnud ülesse. Kaebaja kinnitas, et peale

hommikust äratust ta uinus ja kui S.Agu tuli tema juurde, siis

ta oli juba tukastanud. Selle ettekande andmete õigsus fikseeriti valvur Smirnovi

juuresolekul ja A.Põdra kontrollis faktilisi asjaolusid. E.Oisalu kontrollis vahetult enne

asja kohtulikku arutamist, et tegelikult ei olnud kaebuse esitaja teinud ülesse ka voodit,

nagu kaebaja eksitavalt väidab.

Kõhus leiab, et rikkumine on toime pandud ka siis, kui kaebuse esitaja väidetel ta

korrastas küll voodi, kuid jätkas magamist voodis, jope üle tõmmatud. D.D. selgitas

kohtus, et valvur oli kontrollinud kõik voodid üle, raputas lamajaid, et veenduda nende

,,elusolekus". D.D. kinnitab, et ta lamas voodis ja oli uinumas, kui märkas S.Agut.

S.Agu fikseeris selle fakti ja kell võis olla 06.15, kuid ta ei andnud käsklust minna

sööklasse. Vanemvalvur Smirnov oli selle juures. D. kinnitas, et ta tukkus kella 6.30-

ni ja siis läks oma blokki sööma ja valmistas poest tehtud ostudest ise söögi.

Seega loeb kõhus tõendatuks, et D.D. ei täitnud kodukorra nõudeid. Korraldus

äratuseks hõlmab kohustust lahkuda ruumist sööklasse, mitte jätkata lebamist voodil,

olgu see siis teki all või teki peal. D.D. mitte üksnes ei lebanud voodil, vaid ta

magas (uinus) ajal, mil see oli keelatud. Seega ei täitnud kaebuse esitaja päevakava

kohustust, mis näeb ette, et hommikuse äratuse järgselt ei tohi jääda voodisse ega

uinuda, vaid mina edasi sööklasse. Küsimust selles, et kaebuse esitaja ei oleks saanud

aru, et tema voodi juures on vastava nõudmisega S.Agu, ei tõusetu, kuna kaebaja ei ole

seletuskirjas toetunud väitele, et ta ei saanud äratuseks korraldust või et ta ei saanud aru,

mida ta peab tegema.

Kõhus leiab, et D.D. ei tõusnud äratusel allumatusest. Kaebuse esitaja leidis, et

kusagil ei ole kirjutatud, et kell 06.15 või peale seda ei tohi magada voodi tekil ja jope

üle tõmmatud.

Kõhus märgib siinkohal, et vastustaja selgitustele, et D.D.iga on vesteldud

märgitud teemal, kaebaja vastu ei vaielnud. Seega oli kaebuse esitaja teadlik,

missugused nõuded kehtivad ja kuidas tuleb mõista päevakava.

Kodukord on kohustuslik täitmiseks kinnipeetavatele, /.../ja kodukorra p 14.2 sätestab

vangistusosakonna kinnipeetavate päevakava tööpäevadel. Seega kodukorras kinnitatud

päevakava on kinnipeetavatele järgimiseks kohustuslik. Päevakava kohaselt toimub kell

06.00 äratus ja kell 06.15 - 07.15 hommikusöök.

Selle nõude sisuks ongi kohustus peale äratust mitte jääda magama voodisse ja

kohustus täita päevakavas märgitud ärkamise nõuet, et asuda täitma järgmist nõuet, so

minna sööklasse. Keeld magada või jääda voodisse, on selliselt päevakavasse sisse

kirjutatud.

Kaebuse esitaja ei käitunud vastavuses kinnipeetavale ettenähtud korraga, mille näol on

tegemist distsiplinaarrikkumisega.

D.D. algatas vaidluse arusaamises, et temale ei antud konkreetset korraldust minna

sööklasse. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et temale ei antud korraldust ärgata. Kohtul

puudub alus kahelda, et kaebuse esitajale ei andnud S.Agu korraldust tõusta, et täita

ajakava järgnev kohustus. Tõendatud on, et päevakava nõuded olid temale teada ja

päevakavas märgitud nõue äratuse kohta ei luba jääda lebama voodisse ega uinuda.

Sellele nõudele ta ei allunud. Mingit erikorraldust või luba kaebuse esitajal voodis

lebamiseks ei ole saadud. Kui ka ei anta korraldust minna sööklasse, ei tähenda see, et

on muudetud korraldust äratuse suhtes.

Lisaks selgitab kõhus kaebuse esitajale seotult tema väitega, et sööklasse minemise

kohustust ei tulene kodukorrast ja seetõttu ta võis lebada voodis söögikorra ajal.

Kodukorra p 14.2 sätestab vangistusosakonna kinnipeetavate päevakava tööpäevadel.

Päevakava kohaselt toimub kell 06.15 - 07.15 hommikusöök. Kodukord on

kinnipeetavatele kohustuslik järgimiseks, seega ka kodukorras olev päevakava on

järgmiseks kohustuslik.

Tõendamist on leidnud, et kontaktisik on D.D.ile selgitanud kodukorda, sh et

kodukord kohustab kinnipeetavat üles tõusma ja koos saatjaga salgas sööklasse

minema. Tallinna Halduskohtu 07.05.2004 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-724/2004 on

D.D.ile selgitatud, et ta peab sööklasse minema, olenemata asjaolust kas kinnipeetav

sööb või mitte. Seega on kinnitamist leidnud, et kodukord oli kaebuse esitajale

käesoleva intsidendi ajaks tehtud selgeks korduvalt, sh kõhtu poolt tehtud otsusega.

Ei vasta tõele kaebuse eitaja seisukoht, et tema ei ole teadlik allkirja vastu vangla

kodukorra või muude vajalike regulatsioonidega õigusaktidega. Allkirjaleht, mis esitati

kohtutoimikusse kinnitab, et 22.11.02.a. on D. saanud tutvuda Justiitsministri

30.11.200.a. määrusega nr 72 Vangla sisekorraeeskiri ja Tallinna Vangla kodukorraga;

temale on selgitatud õigusi ja kohustusi.

Kaebuse esitaja ei käitunud kinnipeetavale ettenähtud korras, mille näol on tegemist

distsiplinaarrikkumisega. Karistuse valikul arvestati rikkuja isiku varasema

käitumisega, teo toimepanemise asjaolusid, rikkumise raskust. Kuna D.D. oli varem

samaoodi eiranud kohustust ärgata, siis oli temaga viidud läbi selgitavaid vestlusi.

Need ei ole andnud tulemusi. Vahetult enne seda juhtumit oli temale määratud

karistuseks noomitus, mille käigus taas selgitati, et päevakava ei tohi eirata. Muudeski

rikkumistes on läbi viidud vestlused ja vaatamata kõigele ei soovi D.D. korrale alluda ja

kui allub, siis valikuliselt. Samasuguses rikkumises määratud noomitus ei avaldanud

mõju. Päevakava täitmine on vajalik, kuna korrakohane käitumine vanglas tagab samal

ajal ka julgeoleku ja distsipliini. Vastustaja leidis, et kehtivast korrast kinnipidamiseks

pidi ta rakendama senisest tõhusamad meetmed ja selliseks sunnimeetmeks on

isikule karistuse määramine. Kohus leiab, et karistuse määramisel toimiti

proportsionaalsuse printsiipi järgides.

Lähtudes eeltoodust tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtukulud (tasutud riigilõiv)

jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja enda kanda.

Karin Kalmiste

Kohtunik