3-04-318/2 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-2338/04

K o h t u o t s u s

Eesti Vabariigi nimel

Tallinnas, 31. jaanuaril 2005.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel,

kaebuse esitaja OÜ Õ.K. esindaja Reimo Metsa,

vastustajate, Tallinna ja Harjumaa kohtutäiturite Elin Vilippus'e ja tema asendaja Silva

Kulagina esindaja advokaat Urmas Kiik"i osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 20.01.

2005.a. OÜ Õ.K. kahju hüvitamise kaebust Tallinna ja Harjumaa kohtutäiturite Elin

Vilippus'e ja tema asendaja Silva Kulagina vastu summas 70 000 krooni.

Kahjunõuet põhjendatakse järgmiselt:

06.03.2003.a. tegi A.P. täitemenetluse alustamiseks avalduse T.K. vastu 35 000 krooni

nõudes.

06.05.2003.a. müüdi kohtutäitur Elin Vilippuse büroos toimunud Elin Vilippuse asendaja

Silva Kulagina läbiviidud enampakkumisel võlgnikule kuuluvad üksiktuba nr 55 ja Vi

mõttelist osa korterist nr 38/39 aadressil Xxxxxxxx, Tallinn alghinnaga 38 000

krooni H.K. OÜ-le.

Nimetatud enampakkumine tunnistati kehtetuks Tallinna Linnakohtu 15.03.2004.a.

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/125-414/04 kuid tulenevalt asjaolust, et äriühing on

enampakkumisel omandatud korterid edasi võõrandanud, siis puudub kaebuse esitajal, kellele

T.K. loovutas nõude kohtutäiturite vastu, seaduslik võimalus oma omandit

heausksetelt omanikelt tagasi nõuda.

Kaebuse kohaselt enampakkumise kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli asjaolu, et alghinna

puhul 38 000 krooni kehtestati enampakkumise sammuks põhjendamatult, vastuolus heade

tavade ja mõistlikkuse põhimõttega, 100 000 krooni. Kaebuse esitaja arvab, et korrektse

enampakkumise tulemusena oleks olnud temal võimalus saada enampakkumisel tunduvalt

suuremat hindaja seega on kohtutäitur vastutav kaebuse esitajale enampakkumise tulemusena

tekitatud kahju eest.

Kohtuistungil selgitas avaldaja, et enampakkumise normaalse sammu korral 1000 - 5000

krooni oleksid korterid müüdud tõenäoliselt nende kohaliku keskmise turuhinnaga 2 x 26 000

= 52 000 krooni ning arvestades tegelikult saadud summat 38 000 krooni moodustaks kahju

52 000 - 38 000 = 14 000 krooni.

Sama tulemus saabunuks ka siis kui juba enampakkumise alghinnaks oleks märgitud 52 000

krooni.

Kaebuse teise seisukoha järgi puudub aga ka põhjendus, miks müüdi mõlemad üksiktoad

korraga kuigi tõenäoliselt oleks piisanud ühe korteri enampakkumisele panemisest sest ühe

korteri keskmiseks väärtuseks enampakkumisel võinuks olla 26 000 krooni. Selle hinna

põhjenduseks osundab kaebaja, et täiteasjas nr 022/2003/03 omandas OÜ E.I. kohtutäitur E.

Vilippuse poolt 15.04.2003.a. läbiviidud enampakkumisel võlgnik T.K. omandis olnud seitse

korterit aadressil Xxxxxxxx kokku summas 219 000 krooni (tl 37 - 38) ning teistele tema

poolt esitatud materjalidele.

Kaebaja on seisukohal, et kuna esitatud nõue moodustas 35 000 krooni millele lisandus

kohtutäituri tasu umbes 3000 kroonija ühe korteri keskmine väärtus avaldaja arvates oli 26

000 krooni, siis polnud vajalik ja otstarbekas puuduva 12 000 krooni saamiseks panna müüki

veel üks korter. Selle asemel oleks kohtutäitur pidanud võlgnevuse täielikuks kätte saamiseks

rakendama mingeid teisi ja sobivamaid lahendusi, näiteks võlgniku pensionist 50%

kinnipidamist või tema pangakonto arestimist. Neid vahendeid rakendamata ei vastustaja ei

arvestanud küllaldaselt võlgnike huvide ja õigustega.

Kokkuvõttes on avaldaja seisukohal, et kohtutäituri tegevuse tulemusena on ta kaotanud ühe

vajaduseta müüki pandud korteri. Selle vajaduseta müüdud korteri turuväärtus ongi tekitatud

kahju sest kahju eest määratava hüvitisega tuleb vastavalt õiguse üldpõhimõtetele luua

varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi poleks rikutud ning kahju

suurus tehakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja hindades. Väljamõistetud hüvitis

peab võimaldama osta kaotatud varaga samaväärse vara kohtuotsuse tegemise seisuga (viide

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.11.1994.a. otsusele nr III-2/1-45/94). Samaväärse üksiktoa

turuväärtus aadressil Kopli 69E/1-Vasara 1 on käesoleval hetkel 70 000 krooni.

Vastustaja kaebust ei tunnista, olles seisukohal, et enampakkumise läbiviimine ei rikkunud

isegi T.K. õigusi. Seda järgmistel põhjustel: T.K. oli täitemenetlusest teadlik, ilmudes

kohtutäituri büroosse, kus talle tutvustati täitedokumenti ning võlgniku õigusi ja kohustusi.

Järgnevast enampakkumisest anti T.K.le teada täitekutsega, samuti oli talle saadetud

vallasvara arestimise akt ning teade arestimise toimumisest. Täituri poolt määratud

eluruumide hinda 38 000 krooni võlgnik ei vaidlustanud, järelikult pidas ta hinda õiglaseks.

Kaebaja varanduslikus seisundis ei toimunud märkimisväärseid muutusi kuna korterite

müügihinna tasumise kohustus tasuti kaebaja eest teiste isikute poolt ning samas kaotas ta

omandiõiguse eluruumidele mida polnud veel omandanud. Ainult siis, kui kaebaja oleks

tõendanud, et enampakkumise teistsugusel läbiviimisel oleks müügiobjekti hind kindlasti

tõusnud, võiks rääkida võlgniku õiguste rikkumisest.

Kohtutäiturite esindaja juhib tähelepanu veel asjaolule, et T.K. ostis needsamad vaidlusalused

eluruumid 03.03.2003.a. 35 000 krooni eest A.P.Mlt. Arvestades müügilepingu tingimusi on

ka arusaadav, miks võlgnik ei vaidlustanud vara arestimisel täituri poolt määratud hinda.

Lepingu kohaselt kohustus T.K. alluma nimetatud summa mitteõigeaegsel tasumisel kohesele

sundtäitmisele täitemenetluse seadustiku ettenähtud korras.

Vastustaja arvates polnud enampakkumise sammu suurus oluline. On tava ja väljakujunenud

praktika selline, et täituri poolt korraldatavale enampakkumisele saabunud isikud lepivad ukse

taga omavahel kokku, kes alghinnaga asja omandab ja sisulist enampakkumist ei toimugi.

Kokkulepet ka antud juhul tõendab asjaolu, et enampakkumise aktist ei nähtu ühegi osaleja

vastuväiteid pakutud hinnasammule. Väide, et OÜ E.I. sammuga ei nõustunud, on

paljasõnaline ja tõendamata. Kaebaja ei ole tõendanud, et madalam pakkumise samm oleks

kaasa toonud eluruumide müümise kõrgema hinnaga.

Pöörates sissenõude eluruumidele, mille võlgnik oli omandanud, kuid mille eest oli tasumata

jätnud, lähtus kohtutäitur nõudesumma suurusest ning sissenõudja ja võlgniku huvidest.

Võlgniku vara müük enampakkumisel ei olnud vastuolus Kohtutäituri seaduse §-st 2 lg 3

tulenevate põhimõtetega. Täitemenetluse seaduse (TMS) § 48 lg 2 kohaselt pööratakse

sissenõue võlgniku varale sissenõudja soovil.

Täitedokumendi täitmise efektiivsuse huvides pööras kohtutäitur sissenõude võlgniku

eluruumidele nr 55 ja Vi mõttelisele osale korterist nr 38/39 aadressil Xxxxxxxx, Tallinn .

Ainult ühe korteri enampakkumisele panekul ja ülejäänud osas võlgniku pensionile

sissenõude pööramisel oleks täitedokumendi täitmine võtnud aega enam kui üks aasta Selline

täitmine ei oleks olnud täitemenetluse tõhususe huvides. Sissenõudja soov oli temale

võlgnetav rahasumma võimalikult kurest kätte saada.

Kõhus, kuulanud ära protsessiosalised ja uurinud kirjalikke tõendeid, tuvastas:

Kaebuse esitaja õigusi rikuvad kohtutäituri toimingud siis, kui ametniku õigusvastase

tegevuse tulemusena oleks T.K.le kuuluv vara müüdud madalama hinnaga kui kohustuste

nõuetekohasel täitmisel. Õiguste rikkumine väljenduks sel juhul omaniku varalise sfääri

alusetus vähenemises või saamata jäänud tulus. Seega on kaebuse esitanud selleks õigustatud

isik.

03.03.2003.a. ostis T.K. üksiktoa nr 55 ja Vz mõttelist osa korterist nr 38/39 aadressil

Xxxxxxxx, Tallinn 35 000 krooni eest A.P.Mlt.

06.03.2003.a. tegi A.P. täitemenetluse alustamiseks avalduse T.K. vastu 35 000 krooni

nõudes.

06.05.2003.a. müüdi kohtutäitur Elin Vilippuse büroos toimunud Elin Vilippuse asendaja

Silva Kulagina läbiviidud enampakkumisel võlgnikule kuuluvad üksiktuba nr 55 ja Vi

mõttelist osa korterist nr 38/39 aadressil Xxxxxxxx, Tallinn alghinnaga 38 000 krooni H.K.

OÜ-le.

Tallinna Linnakohtu 15.03.2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/125-414/04 nimetatud

enampakkumine tunnistati kehtetuks. Otsuse kohaselt enampakkumise sammuks 100 000

krooni kehtestamine oli põhjendamatu, vastuolus hea tava ja mõistlikkuse põhimõttega.

Sammu suurus peab olema mõistlik, et vara saaks müüdud kõrgeima hinnaga. Samm, mis

ületab mitmekordselt alghinda, on ebamõistlikult suur ja rikub enampakkumisel osalenute

õiguste pakkuda suuremat hinda.

Kaebaja arvutuste järgi müüdi analoogilisi kortereid enampakkumistel antud piirkonnas

2003.a. keskmise hinnaga ca 26 000 krooni. Seetõttu tulnuks kähe korteri alghinnaks määrata

2 x 26 000 — 52 000 krooni või kehtestada 38 000 krooni suuruse alghinna korral normaalne

enampakkumise samm vahemikus 1 000 - 5 000 krooni, mis tõenäoliselt samuti viinuks

korterite võõrandamiseni 52 000 krooni eest. Kõhus nõustub nende järeldustega osaliselt.

Korterite arestimine hinnaga 38 000 krooni oli avaldajale teada (tl 86 - 87 ning seda ta ei

vaidlustanud. Samad korterid oli kaebaja kaks kuud tagasi ostnud 35 000 krooni eest. TMS §

64 lg 1 järgi vara alghinnaks enampakkumisel on arestimisaktis märgitud hind. Seega käitus

kohtutäitur õiguspäraselt, määrates enampakkumise alghinnaks 38 000 krooni.

Küll on õige, et enampakkumise sammuks 100 000 krooni kehtestamine oli põhjendamatu,

vastuolus hea tava ja mõistlikkuse põhimõttega ning TMS § 64.1 lg 1 nõudeid eirates ei

võimaldanud silmas pidada võlgniku huvi müüa asi maksimaalse pakutava hinnaga. Sammu

juures 100 000 krooni, mis mitmekordselt ületab müüdava vara alghinna, ei ole

majanduslikult mõttekas järgmist pakkumist teha.

On suuresti tõenäoline, täituri selline viga tõi kaasa T.K.le kahju tekkimise. Hinnates

enampakkumise tõenäolist kulgu madalama sammu korral (1000 - 5000 krooni) on piisavalt

alust eeldamaks, et korter oleks müüdud alghinnast kõrgemalt. Esitades Tallinna

Linnakohtule hagi enampakkumise tühistamiseks väljendas OÜ E.I. protesti täituri kehtestatud

sammu suhtes ning soovi uuel enampakkumisel osaledes teha alghinnast kõrgemaid

pakkumisi. Vastasel korral puudunuks hagi esitamisel mõte. Hinnates enampakkumise kulgu

mõistliku sammu kehtestamise korral pole kohtul alust mittenõustumiseks kaebaja

seisukohaga, et enampakkumise tulemuseks võinuks reaalselt kujuneda korterite müük nende

tavalisel hinnatasemel 52 000 krooni eest. Seega jäi T.K.l täituri seadusevastase tegevuse

tõttu saamata tulu kokku 52 000 - 38 000 = 14 000 krooni.

Küll ei pea Kõhus põhjendatuks kaebuse seisukohta, et müüki oleks tulnud panna ainult üks

korter ja ülejäänud osas pöörata sissenõue võlgniku hoiusele või pensionile. Selline

lähenemine ei oleks taganud TMS § 64.1 lõikest tuleneva enampakkumise eesmärgi, milleks

on sissenõudja nõude käre rahuldamine, täitmist. Isegi kui lähtuda kaebaja andmetest ja

arvestada ühe korteri keskmiseks müügihinnaks 26 000 krooni ning teades nõude suurust,

milleks on 38 000 krooni, kulunuks T.K. pensioni suurust arvestades (tl 76) nõude

rahuldamiseks minimaalselt 12 kuud, mille puhul ilmselgelt ei oleks tegemist nõude kiire

rahuldamisega. Hoiuse kohta, mille arvel võinuks toimuda nõude täitmine, ei ole kaebaja

esitanud mittemingisuguseid andmeid, kuigi kõhus tegi talle juba 10.11.2004.a vastava

määrusega ettepaneku asuda paljasõnalisi väiteid tõendama. Seega on kaebaja 70 000

kroonine kahjunõue tema valdusest väljaläinud korteri väärtuse ulatuses alusetu.

HKMS § 93 lg 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Antud juhul oli kaebaja poolt esitatud kahjunõude

summaks 70 000 krooni. Et kaebuse rahuldatud osa suurus on 14 000 krooni ehk 20% siis

kuulub OÜ Õ.K. käsuks tasutud riigilõivust 2100 krooni vastustajatelt väljamõistmisele 420

krooni ja vastustajate kantud õigusabikulust 11 800 krooni kaebajalt väljamõistmisele 9440

krooni.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 4 ja § 93 lg 3 kõhus

o t s u s t a s :

1 .Rahuldada OÜ Õ.K. kaebus osaliselt j a mõista Elin Vilippus' eit j a Silva Kulaginalt

solidaarselt OÜ Õ.K. käsuks välja tekitatud kahju summas 14 000 (neliteist tuhat)

krooni.

2. Mõista Elin Vilippus^elt ja Silva Kulaginalt OÜ Õ.K. käsuks välja kantud kohtukulu

summas 420 (nelisada kakskümmend) krooni ning OÜ-lt Õ.K. Elin Vilippus'e ja Silva

Kulagina käsuks summas 9440 (üheksa tuhat nelisada nelikümmend) krooni.

Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle

avalikust teatavakstegemisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu, teatades apellatsiooni

esitamise kavatsfisest otsuse teinud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul.

Aivar Koppel, /

halduskohtunik