3-04-14/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-917/2004

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

l6.novembril 2004.a. Tallinnas Tallinna Halduskohtu

kohtunik Dagmar Maastik

kaebaja, tema esindaja advokaat Andres Simsoni, Siseministeeriumi esindaja Olari Valtini ja

Riigiprokuratuuri esindaja Anne Talpi osavõtul arutanud avalikul kohtuistungil 8.11.2004.a.

Tallinnas R.K.i kaebust Eesti Vabariigilt kahju hüvitamise nõudes,

l e i d i s :

29.08.1996.a. esitati R.K.ile kriminaalasjas nr 96150007 süüdistus KrK § 161 järgi

ametiseisundi tahtlikus kuritarvitamises teenistushuvide vastaselt, millega põhjustati oluline

kahju riigi huvidele. Materjal tema osas liideti hiljem kriminaalasjaga nr 96150153. 9.09.

1998.a. koostas Kaitsepolitseiameti juhtivassistent J.Šebaršin süüdistatava ametikohalt kõrval-

damise määruse, mille järgi R.K. kuulus kriminaalmenetluse koodeksi(KrMK) § 129 alusel

Tallinna tolliinspektuuri Linnasadama tollipunkti inspektori ametikohalt kõrvaldamisele uuri-

mise ajaks. Määruse sanktsioneeris Pärnu prokurör A.Sillaots ning see saadeti täitmiseks Tal-

linna tolliinspektuurini 5). Selle määruse alusel peatas Tallinna tolliinspektuuri juhataja 2.10.

1998.a. R.K.i teenistussuhte(tl 4). 17.02.2003.a. määrusega lõpetas Kaitsepolitseiamet R.K.suhtes

kriminaalasjas menetluse seoses kuriteo aegumisega KrMK § 5 lg 1 p 3 alusel ning tühistas tema

suhtes valitud tõkendi - allkirja elukohast mittelahkumise kohta(tl 6-9). 23.03.2004.a. Maksu-ja

Tolliameti peadirektori käskkirjaga nr 1647-k lubati Tallinna tolliinspektuuri Vanasada-ma

tollipunkti nooreminspektoril R.K.il jätkata teenistusülesannete täitmist alates 24.03. 2004.a.(tl

43). 23.04.2004.a. käskkirjaga nr 2340-k vabastas Maksu- ja Tolliameti peadirektor R.K.i

Vanasadama tollipunkti nooreminspektori ametikohalt seoses koondamisega(tl 44).

Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palub R.K. Kaitsepolitseiametilt ja

Riigiprokuratuurilt välja mõista 110 057 kr 5 s kahju, mille moodustab saamatajäänud ameti-

palk ja lisatasu 5% 5-aastase teenistusstaaži eest ajavahemikul 3.10.1998 - 7.06.2001, mil kaebaja

ei töötanud. Kaebuse kohaselt tuleb hüvitada ka õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju. Kaebaja

tugineb õiguse üldpõhimõttele, mille kohaselt igasugune kahju peab kuuluma hüvitamisele ka

õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel. Riigikohtu halduskolleegium on 17.04.2001.a. otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-10-01 asunud seisukohale, et kui isik kõrvaldati süüdistatavana ametikohalt

KrMK § 129 alusel, võib sellel isikul olla tekkinud kahju saamatajäänud töötasu tõttu. Kui kri-

minaalasja menetlus tema suhtes lõpetatakse, peab isikul olema võimalus saada riigilt õiglast hü-

vitust.

Eesti Vabariiki esindavad Siseministeerium ja Riigiprokuratuur paluvad jätta kaebus ra-

huldamata. Kaitsepolitseiameti töötaja on süüdistatava ametikohalt kõrvaldamise määrust koos-

tades ja prokurör seda sanktsioneerides täitnud oma KrMK-s fikseeritud kohustusi. Kuna tege-

mist on õiguspäraste toimingutega, siis ei ole nimetatud määrusega kaebajale vahetult kahju põh-

justatud. Õiguspärase toiminguga tekitatud kahju hüvitamist ei saa lahendada riigivastutuse seadu-

se(RVS) aluse, sest see seadus ei sätesta riigi kohustust hüvitada õiguspärase tegevusega kriminaal-

menetluses tekitatud kahju. Vastustajad ei vaidlusta kahjunõude suurust, kuid väidavad, et kaebajal

puudub kahju hüvitamise nõudmiseks õiguslik alus. Kaebaja suhtes ei lõpetatud menetlust mitte

kuriteokoosseisu puudumise tõttu, vaid kuriteo aegumise tõttu. Kaebaja, kes ennast süüdi ei tunnis-

tanud, pidanuks KrMS § 5 lg 3 alusel lõpetamist vaidlustama ja taotlema menetluse jätkamist tava-

lises korras. Lisaks leiab Riigiprokuratuur, et tema ei peaks üldse olema vastustaja, vaid kahju

tuleks välja mõista Eesti Vabariigilt Siseministeeriumi kaudu.

kohus, ära kuulanud pooled ning tutvunud haldusasja materjaliga, leiab, et kaebus tuleb

rahuldada.

kohus jätab tähelepanuta Riigiprokuratuuri väited, et tema ei peaks olema selles asjas

vastustaja, sest kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dega 84 lg 2-1 ja 164-1 on Jus-

tiitsministeerium Vabariigi Valitsuse ülesandel määranud selles haldusasjas vastustajateks Sise-

ministeeriumi ja Riigiprokuratuurini 67, 74-76, 79-82).

Halduskohtumenetluse seadustiku(HKS) § 6 lg 3 p 2 alusel võib kaebusega taotleda

avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju

hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses(RVS), mille § 7 kohaselt on kahju hüvi-

tamise eelduseks õigusvastasus. R.K.i kõrvaldamine ametikohalt uurimise ajaks toimus kooskõlas

KrMK §-ga 129 ja oli seega õiguspärane, mis aga ei välista temale kahju tekkimise ametikohalt

kõrvaldamisega saamatajäänud töötasu tõttu.

Riigikohtu halduskolleegium on kaebaja viidatud lahendis sedastanud, et ka neil juhtu-

del, kui ametikohalt kõrvaldamine toimus küll kooskõlas seadusega, kuid isik mõistetakse hil-

jem õigeks või kriminaalasja menetlus tema suhtes lõpetatakse, peab isikul olema võimalus saa-

da riigilt õiglast hüvitist. Sellisel juhul on isik kahju kandnud kriminaalasjas tõe väljaselgitamise

huvides, seega avalikes huvides. Seadusandja peab ette nägema sellise kahju hüvitamise alused

ja korra, nagu ta on seda teinud näiteks kriminaalmenetluses alusetult vabaduse võtmisega

tekitatud kahju hüvitamiseks. Käesoleval ajal ei ole sellise hüvitise maksmine seadusega regu-

leeritud, kuid riigi tegevusetus ei saa välistada riigi kohustust üksikisiku ees. Seega võib niisu-

gustel juhtudel nõuda hüvitist õiguse üldpõhimõtetele tuginedes ka siis, kui seaduses vastav

erinorm puudub.

See tähendab, et ehkki käsitletavas kohtuvaidluses RVS kohaldamisele ei kuulu, on kaeba-

jal õigus kahju kandmise tõttu saada riigilt õiglast hüvitist kriminaalmenetluses ametikohalt kõrval-

damise tõttu ajavahemikul 3.10.1998 - 7.06.2001 saamatajäänud ametipalga ja lisatasu eest, mis

vastavalt Maksu-ja Tolliameti tõendile(tl 45) kaebaja oletatava töötasu kohta sellel perioodil moo-

dustab 110 057 kr 5 s. Põhiseaduse(PS) §-s 10 on sätestatud, et põhiseaduse II peatükis loetletud

(põhi)õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis

tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse

ja demokraatliku riigi põhimõtetele. Vastavalt PS §-le 14 on igaühe õiguste ja vabaduste tagamine

seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Õigus õiglasele

hüvitisele moraalse või materiaalse kahju tekitamise eest on põhiseadusega kaitstav hüve, mis on

kooskõlas põhiseaduse mõttega ning vastab õigusriigis kehtivatele üldtunnustatud põhimõtetele.

Kui kahju isikule tekkis riigiasutuse õiguspärase tegevuse tagajärjel, on õiguslikult põhjendatud ja

loogiline nõuda kahju hüvitamist Eesti Vabariigilt asjakohase valitsusasutuse kaudu. Seadusand-

luses esineva lünga tõttu ei saa jätta kaitseta üksikisikut, kes õigussuhetes riigiga on igal juhul nõr-

gem pool.

Väär on vastustajate seisukoht, et kuivõrd kaebaja ei vaidlustanud aegumise tõttu krimi-

naalmenetluse lõpetamist ega taotlenud menetluse jätkamist kuni tema süü või süütuse tuvasta-

miseni, puudub tal õigusliku alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Vastustajate viidatud KrMS

§ 5 lg 3 kohaselt ei ole kriminaalasja lõpetamine aegumistähtaja möödumise tõttu lubatud, kui seda

vaidlustab süüdistatav; sel juhul jätkatakse kriminaalasja menetlust tavalises korras. See säte tä-

hendab, et kuriteo toimepanemises süüdistataval isikul on õigus nõuda menetluse jätkamist, kui ta

mingil põhjusel, näiteks oma hea nime taastamise eesmärgil, soovib saavutada enda süütuse tuvas-

tamist. Kindlasti ei tähenda osundatud säte aga isiku kohustust jätkata osalemist kriminaalasja me-

netluses peale aegumistähtaja möödumist määramatu aja jooksul(aastaid?, aastakümneid?) selleks,

et riik hüvitaks talle kunagi kauges tulevikus ametikohalt kõrvaldamise tõttu saamatajäänud tööta-

su. See tähendaks, et kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldatud isikute osas ei kehtikski kuri-

tegude aegumise tähtajad, millist erandit aga pole sätestatud ühegi seadusega. Vastustajate seisu-

koht on vastuolus ka PS §-s 22 fikseeritud põhimõtetega, et kedagi ei käsitata kuriteos süüdi ole-

vana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning et kriminaalmenetluses ei

ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Need põhimõtted on kirjas ka 1.07.2004.a. jõustunud

kriminaalmenetluse seadustiku §-s 7.

Juhindudes HKS §-dest 26, 31 ning TsMS §-dest 227, 231 kohus

o t s u s t a s :

kaebus rahuldada.

Välja mõista Eesti Vabariigilt solidaarselt Siseministeeriumi ja Riigiprokuratuuri kaudu

R.K.i käsuks 110 057(ükssada kümme tuhat viiskümmend seitse) krooni 5 senti.

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kau-

du 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esita-

misest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

V

Kohtunik:

D.Maastik