3-03-112/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Haldusasi nr 3-727/04

24.03.05.a. Tallinnas

Tallinna Halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste arutas avalikul kohtuistungil OÜ X

kaebust Tallinna Tolliinspektuuri 21.11.2003.a. nr 1.1/547 otsuse (OÜ X

30.10.2003.a. pretensiooni lahendamine) õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud

kahju nõudes.

Asja kohtulikul arutamisel viibisid kaebuse esitaja OÜ X esindajad Vello Tambek ja

Sulev Raudsepp; Maksu-ja Tolliameti esindajad Lembit Sullakatko ja Vello Vahtra.

Kaebuse asjaolud

OÜ X esitas 30.10.03.a. pretensiooni Tolliameti Tallinna Tolliinspektuurile intresside

nõudes.

Pretensiooni kohaselt Tallinna Tl otsustega nr 5 07.04.98.a., nr 7 14.04.98.a., nr 8

14.04.98.a. , nr 9 14.04.98.a. ja nr 1500/10 21.04.98.a. oli määratud kaebajale

kohustuslik tagatissumma kokku 149 607 krooni Tolliväärtuse määramise seaduse

(TvMS) § 15 lg 2 alusel. OÜ X leidis, et TvMS lubas täiendavalt ilmnenud asjaoludel

korrigeerida tolliväärtust kolme aasta jooksul pärast tolliväärtuse määramist. Mingeid

täiendavaid asjaolusid aga ei ilmnenud ja tolliväärtust ei korrigeeritud. Hiljemalt

30.04.01.a. oleks tulnud tagatisraha tagastada. Tagatisraha on nõutud ebaseaduslikult ja

X esitas Tallinna Tl-le pretensiooni 149 607 krooni tagastamiseks ja sai vastuse

15.06.01.a. kujaga nr 5.17191A ja samal päeval tagastati ka 60 138 krooni, kuid jäeti

tagastamata 89469 krooni Samas ei tasunud Tl intresse ebaõigesti sissenõutud summalt.

Kaebaja nõudis Maksukorralduse seaduse (MKS) § 28 lg 2 ja lg 2. ning

Rahandusministri 14.11.96.a. määrusele nr 85 tuginedes, et tähtajaks tagastamata

enammakstud maksusummalt tuleb tasuda intresse ja seda iga viivitatud päeva eest 0,06

% päevas. Seega intress 1141 päeva eest on 102 427, 60 krooni. Ülejäänud tagatisraha

summas 89 469 krooni tagastamiseks oli OÜ X sunnitud pöörduma kohtusse ja see

summa tagastati peale seda vabatahtlikult menetluse kõigus haldusasjas nr 3-424/2003

30.01.03.a., kuid ka nimetatud summalt jättis inspektuur intressi tasumata, mille

suuruseks on 31 939, 60 krooni, s.o 595 päeva eest. Kokku tuleb tasuda intressidena 134

367, 20 krooni.

MKS § 5 p 8, § 10 lg 1 p 1, § 28 lg 2 ja lg 2.1 alusel ja rahandusministri määruse nr 85

alusel palus kaebaja temale välja maksta intressidena õigeaegselt tagastamata

tollimaksudelt 134 367. 20 krooni.

TA Tallinna Tl tegi otsuse 21.11.03.a. nr 1.1/547

Vastavalt Rahandusministri määrusele 04.03.02.a. nr 37 (Tagatise esitamise, käsutamise

ja vabastamise kord ning tagatissumma määramise metoodilised alused) § le 60 on

tagatisraha/tagatissumma käsitletav kui kaubalt tasumisele kuuluda võiva maksusumma

ja esialgselt deklareeritud maksusumma vahe. MKS § 2 ja KMS § 3 lg 1. lg 2 tulenevalt

ei ole tegemist maksuga MKS mõttes ja pretensioon jäeti rahuldamata.

31.05.01.a. ja 15.06.01.a. TA Tallinna Tl leidis, et TvMS § 14 lg 3 kohaselt kui tollil on

tarvis imporditud kauba tolliväärtuse määramine edasi lükata, on importijal õigus saada

oma kaup tollist kätte juhul, kui ta on tasunud tollile tagasitse nende maksude täielikuks

tasumiseks, millega kaup maksustatakse pärast tolliväärtuse lõplikku määramist.

Tollinspektuur oligi määranud tasumiseks kohustuslikud tagatissummad . TvMS § 13

kohaselt on importija kohustatud andma tollile kogu teabe, mida toll tolliväärtuse

määramiseks nõuab. Korduvatele päringutele OÜ X andmeid ei andnud. Kehtinud

Käibemaksuseaduse § 28 lg 8 alusel oli Tallinna Tl sunnitud pöörduma järelpärimisega

eksportija riigi, s.o Soome Vabariigi tolliasutuse poole ja sealt saadud andmetest nähtus,

et OÜ X oli deklareerinud iga kaubapartii ainult ühe arve alusel, mis ei kajastanud kauba

tegelikku hinda. Vähem makstud käibemaksu sissenõudmiseks tegi Tallinn Tl OÜ-le Xle

2 ettekirjutust 28.08.98.a. nr 5/1427 ja 22.04.99 nr 5/823. Esimese summa tasus OÜ X

vaistuvaidlematult ja aktsepteeris seega Soome tollasutuse andmete põhjal määratud

kaubaühiku hinda. Teise ettekirjutuse vaidlustas ta kohtus ja Tallinna RK otsusega

02.04.01 Tallinna Tl ettekirjutus 22.04.99 nr 5/823 tunnistati seadusevastaseks.

Kuid kohtuotsuses ei seatud kahtluse alla tolli nõuet käibemaksu sissenõudmise osas.

Tegemist oli menetluseveaga. Ettekirjutus sisaldas kähe deklaratsiooni alusel tasutud

tagatissummat ja toll aktsepteerib selle tõttu tagatissummade tagastamise nõuet. Tagastada

lubati viie otsuse alusel makstud tagatissummast (149 607 kroonist) 60 138 krooni (149

607- 89 469) .

Kaebaja taotlus.

1) Tunnistada Tallinna Tl otsus 21.11.03.a. nr 1.1/547 õigusvastaseks, kuna vastustaja

keeldub ebaseaduslikult tasumast MKS tulenevalt intressi.

2) Kohustada vastustajat tasuma intress ja mõista välja kaebaja käsuks tekitatud kahjuna

intress summas 134 367, 20 krooni.

Kaebuse esitaja seisukohad

Tallinna Tollinspektuuri otsustega nr 5 07.04.98.a.; nr 7 14.04.98; nr 8 14.04.98; nr 9

14.04.98 ja nr 1500/10 21.04.98.a. kohustati OÜ Xt tasuma kohustuslikud

tagatissummad imporditavalt kaubalt arvestatava impordimaksu tagamiseks kokku

summas 149 607.- krooni. OÜ X tasus maksusumma 30.04.1998.a. Kehtinud

Tolliväärtuste määramise seaduse § 15 lg 2 sätestas, et täiendavalt ilmnenud asjaoludel

on tollil õigus korrigeerida tolliväärtust 3 aasta jooksul peale tolliväärtuse määramist.

Tolliinspektuur oleks pidanud hiljemalt 30.04.01.a. tagatismaksu tagastama, kuid ei

teinud seda. OÜ -le X oli samas selgunud, et tollimaksu tagatis oli

määratud ebaseaduslikult ja ta esitas Tallinna Tl-le 15.06.01.a. pretensiooni kirjaga

5.1719 A ja samal päeval maksis vastustaja temale tagasi 60 138.- krooni, jättis

tagastamata 89 469.-krooni. Intressi ebaõigesti sissenõutud summalt ei tasunud.

Tagatismaksu summas 98 469 krooni tagastas vastustaja siis, kui ta esitas Tallinna

Halduskohtusse kaebuse haldusasjas nr 3-424/2003 ja vastustaja kandis raha kaebuse

esitajale üle 30.01.2003.a. Kuid ka sellelt summalt ei tasunud vastustaja intressi.

21.11.2003 jättis vastustaja rahuldamata pretensiooni ning põhistas oma seisukohad

ebaõigesti ja leidis alusetult, et tagatissumma ei ole maks. OÜ X leiab, et

tagatissumma on maks, kuivõrd seda nimetatakse võimalikuks maksude vahesummaks

ning selle tasumist nõutakse reaalses rahas; Xle tekitati kahju summas 134 367, 20 krooni.

Tagatisraha määramise ajal kehtinud Tolliseaduse § 1 p 13 on tagatis tolli rahuldav

rahalise kattega dokument tollivõlast tuleneva maksusumma tasumiseks. Seega on

üheselt selge, et tagatise näol on tegemist maksuga , sest tagatis on võimalik vormistada

maksuks kui selleks on objektiivsed põhjused või see tagastada, kui need

puuduvad.Vastustaja jättis täitmata seaduse nõuded ja OÜ X käsitleb seda kui

enammakstud maksu. MKS § 2 p 7 tulenevalt nii maks kui sellelt tulenev intress on

samaväärsed. Maksu kinnipidaja peab tagastama enammakstud maksu koos intressidega

ja seda MKS § 28 lg 2 ja lg 2.1 alusel.

Tähtajaks tagastamata enammakstud maksusummalt tuleb kahju hüvitamiseks tasuda

intress ja seda iga viivitatud päeva eest 0,06 % päevas; toll võlgneb 30.01.03 seisuga Xle

134 367, 20 EEK.

Maksu-ja Tolliameti seisukohad

1) Tagatis ei ole maks. Kaebuse alusena asja arutamise käigus täiendavalt viidatud

viidatud MKS § 116 lg 1 enammakset ei ole Tallinna Tl OÜ -lt X nõudnud.

Tallinna Tl tegi 07.04.98.a., 14.04.98.a. ja 21.04.98.a. OÜ-le X tagatise märamise

otsused, mille alusel tuli Xl tasuda 30.04.98.a. tagatist summas 149 607 krooni.

Tl poolt määratud tagatissumma näol ei ole tegemist maksuga ja lähtudes tagatise

määramise ajal kehtinud TS § 1 p 13, § 42 lg 2 p 9 , lg 5 , § 49 lg 1 ja MKS sätetest on

kaebajale selgitatud, et tagatise nõudmine ei ole maksussumma sissenõudmine, vaid

tagatist nõutakse põhjusel, et kui isikul võib tekkida maksuvõlg, siis tagatis garanteerib,

et riik saab maksusumma juhul, kui isikul tekib maksuvõlg. Maksukorralduse seaduse

kohaselt ei ole tagatissumma maks, mistõttu ei laiene MKS § 116 lg 1 sätestatud

intresside arvestamise kohustus käesolevale juhule. Ka MTA puuduks õigus nõuda

intressi juhul, kui isik maksab tagatissumma peale ettenähtud tähtpäeva. Kaebajalt

sissenõutud tagatissumma ei ole maks ka Rahandusministri 23.04.2004.a. määruse nr

94 «Tagatise esitamise, käsutamise, vabastamise kord ning tagatise suuruse määramise ja

arvutamise alused" (Kord) § 14 pl tulenevalt.

2) Kaebuse esitajalt nõuti tagatise tasumist seaduslike otsustega. Kaebuse esitaja poolt

oli deklareeritud imporditud kauba hind palju odavam, kui teiste importijate poolt

deklareeritud samasuguse kauba hind ning tollil tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebuse

esitaja poolt deklareeritud kauba maksumus ei vasta tegelikkusele ja toll asus kontrollima

deklareeritud tolliväärtuse õigsust, et tagada tekkida võivast tollivõlast tuleneva

maksusumma tasumine ning lükata imporditud kauba tolliväärtuse lõplik määramine

edasi. Tagatise võtmise ajal kehtinud TVMS § 14 lg 3 sätestas võimaluse kauba

kättesaamise vajadusel maksta tollile tagatis. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud tagatise

määramise otsuseid ja tasus maksusumma selle imporditud kauba hinna pealt, mille ta ise

oli deklareerinud ning lisaks tagatise tolli poolt määratud summas.

3) Toll on peale tagatise võtmist tegelenud deklareeritud tolliväärtuse õigsuse

kontrollimisega.

Teostati mitmeid järelkontrolli toiminguid:

09.06.98.a. tehti päring Helsingi tollipunkti selgitamaks välja, millise hinnaga

deklareeriti OÜ X poolt Eestisse imporditud kaup Soomest ekspordiks. Vastus

saadi 03.07.98.a.

28.08.98.a. koostati kontrolli tulemusena ettekirjutus nr 5/1427, millega määrati kaebajale

täiendavalt tasumisele kuuluvaks maksusummaks 419 918 kr, mis tulenes kaebaja poolt

imporditud kaupade madaldatud hinnaga deklareerimisest.

Ettekirjutusi ei vaidlustatud ja kaebaja tasus maksusumma.

02.10.98.a. tehti järjekordne päring Helsingi tollipunktile ja vastus saadi 16.11.98 .

28.12.98.a. koostati ettekirjutus Merita Bank Tallinna filiaalile, et saada andmed OÜ

X a/a kohta.

15.12.98.a. koostati päring Tallinna JIMA-le et saada teada, missugustes pankades omab

OÜ X a/arveid. Vastus saadi 21.12.98.a.

15.02.99 saadeti Tallinna Linnakohtu registriosakonnale tellimisfaks ja paluti väljastada

B-kaardi koopia.

08.04.99 anti esindajale V.Tambekile üle kutse tulla Tallinna Tl-i 19.04.99.a.

22.04.99 tehti järelkontrolli tulemusel ettekirjutus ja määrati täiendavalt tasumisele

kuuluvaks maksusummaks 1 055 222 krooni. OÜ X vaidlustas ettekirjutuse ja

Tallinna RK otsusega tühistati ettekirjutus. 23.05.01.a. ei andnud RK Loakogu asjale

menetlusluba.

29.04.99 koostati Tallinna JIMA päring ja paluti andmeid OÜ X kohta. Vastus

saabus 04.06.99. Vastuses oli teade, et OÜ X kaotas raamatupidamise

dokumendid 1998 a septembris ühest ruumist teise kolimisega ja toll oli sellest tulenevalt

oma uurimistes pärsitud ega saanud deklareeritud tolliväärtuse õigsust kontrollida.

29.04.99 koostati Tallinna JIMA päring, et saada infot OÜ-s X läbi viidud

revisjonitulemuste kohta. 06.05.99 koostati ettekirjutus ERA Pangale . 24.05.99 saadeti

vastus, mille kohaselt OÜ X omab arveid ja saadi ka väljavõtted arvetest.

Seega tegeleti deklareeritud tolliväärtuse õigsuse kontrollimisega, kuid takistuseks oli

raamatupidamise dokumentide kadumine ja esindaja ei suutnud selgitusi anda, kuidas

toimus imporditud kauba eest tasumine, millises ulatuse oli kauba eest tasutud ning

millises tasumata, ka seda mitte, milline makse kauba eest oli sooritatud.

4) Tagatissumma pealt ei tasuta intresse.

Kuna tagatissumma ei ole maksusumma, siis ei maksta tagatissumma pealt intressi.

Lisaks selgitab, et tolliväärtuse lõpliku määramise edasilükkamisele võib toll nõuda

tagatist ka muudel juhtudel. Näiteks nõuti 1998.a. (ka praegu) tagatist tollilao pidajalt (TS

§ 40 lg 5), samuti pritsipalilt (TS § 41 lg 4). Oleks mõeldamatu, et kui tolliladu tegevuse

lõpetab, tekib riigil kohustus tasuda tollilaole koos tagatisega sellelt tasutud intress, ka

see, kui peale tollitransiidiprotseduuri lõpetamist peaks toll koos tagatise tagastamisega

tasuma printsipaalile tagatise pealt intresse. Tagatis on eelduseks, et tolliladu saaks

tegutseda, samuti eelduseks, et kaebuse esitaja saaks oma kauba tollist kätte ja võiks seda

tollist sõltumatult käsutada ja käsutada.

Intresside eesmärgiks ei ole hüvitada isikule seoses rahasumma aravõtmisega tekitatud

kahju. Kui tagatisssumma pealt tuleks tasuda intresse, tuleks tasuda neid maksuhalduri

eelarvekuludest. Hetkel aga riigieelarvest maksuhaldurile intresside tasumiseks eraldi

raha ei eraldata. Intressid makstakse vastava maksuliigi laekumiste arvelt, mitte

konkreetse maksuhalduri eelarvekuludest.

Palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukohad ja otsus

Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, uurinud toimikusse esitatud materjale

leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.

1) Kaebuse esitaja väitel nõudis Tallinna Tl alusetult importmaksu tagatist summas

149 607 krooni, kusjuures kolme aasta jooksul oli Tallinna Tl-il õigus import(tolli)maksu

korrigeerida, kuid seda ei tehtud. Peale kolme aasta möödumist ja peale kaebuse esitamist

Tallinna Halduskohtule tagastas tolliinspektuur enammakstud tollimaksu lõplikult alles

30.01.03.a.

Maksu-ja Tolliamet tagastas tagatisraha hilinemisega ega vaidle sellele faktile vastu.

Vastustaja möönab, et Tallinna Tl 15.06.01.a. kirjas nr 5.1/1917 A esitatud selgitused ei

olnud piisavad põhjendamaks tagatissumma hilisemat ülekandmist, kuid vormivigade

tõttu ei ole kaebuse esitaja kohtusse pöördunud.

Nähtuvalt materjalidest ja protsessiosaliste selgitusest teostas Tallinn Tl ajal, mil OÜ-lt X

oli

võetud

tagatis,

imporditud

kaupade

tolliväärtuse

järelkontrolliga

seotud

menetlustoiminguid, et lõplikult tõendada kaupade importimisel näidatud kauba hinna

tegelikust väiksemana deklareerimine eesmärgiga maksta vähem käibemaksu. 28.08.98

oli koostatud OÜ-le X ettekirjutus nr 5/1427, millega kohustati kaebajat tasuma

täiendavalt käibemaksu summas 480 487 krooni ja X tasus selle summa. 22.04.99 oli

tehtud ettekirjutus nr 5/823, mis on aga tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu

02.04.01.a. otsusega haldusasjas nr II-3/95/2001 põhjusel, et Tallinn Tl oli rikkunud

menetluskorda.

Kaebuse esitaja taotlus jäi ebaselgeks ja kohus andis kaebuse esitajale lisaaja, et kaebuse

esitaja saaks võtta seisukoha, kas ta soovib esitada kahjunõude seotult tagatisraha

õigeaegse üle kandmata jätmisega OÜ-le X. Esitatud nõue kohustada vastustajat

arvestama kaebaja käsuks intressi või mõista välja kahjuna intress, on sisuliselt

kohustamiskaebus, millest ei nähtu, kas kaebuse esitajal tekkis kahju vastustaja

tegevusetusest, kui ta jättis põhjuseta tagastamata tagatisraha. 08.02.05.a. kohtuistungi

tulemusel esitanud lõpliku nõude ja leiab, et MTA on kohustatud arvestama OÜ X käsuks

intresse summas 149 607 kroonilt alates 30.04.98.a. kuni 15.06.01.a. ning intresse 89 469

kr ajavahemikul 16.06.01.a kuni 30.01.03.a. eest lähtudes MKS tulenevatest alustest ja

seda ta nimetab tekitatud kahjuks.

Kaebuse esitaja selgitas läbi kehtinud ja kehtiva MKS mõistetele tuginedes, et vastustaja

argument intressi mittetasumises põhineb väärale eeldusele. MTA leiab ekslikult, et

tagatis ei ole maks vastavalt kas siis TvMS § 14 tulenevalt, 1998.a. kehtinud MKS § 2

tulenevalt või muudest õigusaktidest tulenevalt. Kaebaja leiab, et tagatis tuleb tunnistada

maksuks. Kuna tegemist on maksuga, siis MKS § 116 lg 1 tulenevalt maksuhaldur on

kohustatud arvestama enammakstud summalt tema käsuks intressi.

Vastustaja vastuväite kohaselt ei ole Tallinna Tl nõudnud ei maksuotsusega ega

vastutusotsusega maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma tasumist. Vaidlust ei

ole küsimuses, et Tallinna Tl tegi 07.04.98.a., 14.04.98.a., 21.04.98.a. OÜ-le X tagatise

määramise otsused ja kaebaja tasus 30.04.98.a. tagatist summas 149 607 krooni. Tagatise

suuruse või selle tasumise õigusvastasust ei ole tuvastatud ja kaebuse esitaja kinnitab, et

ta jättis vastava vaidlustuse esitamata ning tasus tolli poolt nõutud tagatisraha.

Kehtinud Tolliseaduse (TS) ja Maksukorralduse seaduse (MKS) sätetest tulenevalt

määras Tl tagatissumma. TS § 1 p 13 kohaselt oli tagatis tolli rahuldav rahalise kattega

dokument tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise tagamiseks. TS § 42 lg 2 p 9

kohaselt on üheks tollivormistuse käigus läbiviidavaks tolliformaalsuseks kas

impordimaksude tasumine või tagatise esitamine tollile. TS § 42 lg 5 kohaselt ei

lõpetatud tollivormistust enne tollivõlast tuleneva maksusumma tasumist või tagatise

esitamist tollivõla tasumiseks. Vastavalt TS § 49 lg 1 saab tekkida võiva tollivõla

tagamiseks toll nõuda teda rahuldavat tagatist. Tagatist nõutakse põhjusel, et isikul võib

tekkida maksuvõlg ning tagatise olemasolul saab riik maksusumma juhul, kui isikul tekib

maksuvõlg. Kaebaja tasutud tagatissumma eesmärk oli tagada, et riik saaks kätte tekkida

võivast tollivõlast tuleneva maksusumma .

Kehtiva MKS § 116 lg 1 kohaselt juhul, kui maksukohuslane on tasunud, temalt on sisse

nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud maksuotsuse või vastutusotsuse

alusel suurem maksusumma, kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, siis on

maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt tema käsuks intressi. Intressi

arvestatakse alates enammakstud summa maksuhalduri pangakontole laekumise või

maksuhalduri poolt tehtud tasaarvestamise päevast kuni enammakse tagastamise või

tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Märgitud põhimõte ei ole muutunud

võrreldes eelmise MKS samasisulise õigusnormiga. Kõhus nõustub vastustaja

seisukohaga, et ta ei ole nõudnud kaebajalt maksuotsuse või vastutusotsusega

maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma tasumist.

Maksuseadusest või maksukorralduse seadusest tulenevad rahalised kohustused ja

nõuded võib jaotada:

l)maksukohustus; 2)maksu kinnipidamise kohustus; 3)õigus enammakse tagasisaamiseks

(tagastusnõue) 4)kolmandate isikute kohustused maksuvõla tasumiseks 5)

maksukohuslase kohustused tasuda intressi, sunniraha, asendustäitmise kulusid.

Maksukohustus tekib seaduses sätestatud alustel ja tingimustel, maksukohustus lõpeb

maksukohustuse täitmisega või tasaarvestamise teel või maksukohustus jääb täitmata

aegumise tõttu.

Enammakse tagastamine tähendab, et maksumaksjal on õigus saada tagasi seaduses

ettenähtust rohkem makstud maksusumma. Tagastamise asemel on võimalik taotleda

tasaarvestamist.

Kuna tagatise nõudmine ei ole maksusumma sissenõudmine, siis ei saa kaebaja oma

nõudes tugineda enammakse tagastamist sätestavatele normidele, mille puhul on õigus

nõuda intresse. Kuna pretensioonile vastusena koostatud otsus 21.11.03.a. nr 1.1/547

sisaldab keeldumist mitte rahuldada intressinõuet, siis ei riku seadusele vastav otsus

kaebaja õigusi ega põhjusta ka kahjut.

Kaebaja väited, et talle tekitati kahju Tallinna Tl ebaseaduslike otsustega nr 5,7, 9 ja

15001/10 , ei saa kõhus arvesse võtta, kuna otsuseid ei ole ta vaidlustanud ja puudub

kohtuotsus, millega oleks tunnistatud otsused seadusevastaseks. OÜ X on tuginenud

kaebuses haldusasjas nr 3-424/03 väitele, et tagatisraha maksmist nägi ette kehtinud

TvMS § 14 lg 3 ja OÜ X tasus Tallinna Tl-le tagatisraha summas 149 607 krooni.

Ka sellest nähtub täiendavalt, et OÜ X tunnistab tagatisraha tasumise seaduslikkust.

Vaidlustanud on kaebaja tolli tegevust varasemalt põhjusel, et TvMS § 15 lg 2 sätestas,

et täiendavalt ilmnenud asjaoludel on tollil õigus korrigeerida tolliväärtust kolme aasta

jooksul pärast tolliväärtuse määramist. Toll oli tolliväärtuse korrigeerinud ega teinud

tagatisraha osas otsust, mistõttu pretensiooni alusel tagatisraha tagastati. Kõhus leiab, et

tollil oli vaja TvMS § 14 lg 3 tulenevalt edasi lükata tolliväärtuse lõplik määramine ja

seetõttu nõuti sisse tagatis tasutud käibemaksu ja tolli poolt arvestatud käibemaksu vahe

suuruses summas, OÜ X sai kauba tollist kätte peale määratud tagatise tasumist, siis ei

nõutud tagatise otsusega mitte täiendavalt maksu tasumist, so täiendavate

impordimaksude tasumist, vaid tagatissumma kandmist tolli arvele. Tagatise võtmise

ebaseaduslikkust ei ole kaebaja tõendanud. Tagatise suuruse aktsepteerimisel kaebuse

esitaja poolt ei saaks ta väita, et ta on riigile tasunud midagi enam, kui see seadusega oli

ette nähtud. Tagatise nõudmise aluseks oli tolli põhjendatud kahtlus kauba tolliväärtuse

õigsuses ja toll otsustas lükata TvMS § 14 lg 3 alusel tolliväärtuse lõpliku määramise

edasi ning võtta tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise tagamise tarvis tagatist.

Kehtinud TvMS § 15 lg 2 kohaselt täiendavalt ilmnenud asjaoludel oli tollil õigus

korrigeerida tolliväärtust 3 aasta jooksul pärast tolliväärtuse määramist ja kaebuse esitaja

on ka ise leidnud, et hiljemalt 30.04.2001.a. oleks tagatis tulnud OÜ-le X tagastada.

Seega aktsepteerib kaebaja tolli õigust tagatise osas tagastamiskohustuse tekkimisele

kolme aasta möödumisel.

Tagatisraha tagastamist on kaebuse esitaja tollilt nõudnud õigustatult, millele vastustaja

vastu ei vaidle. Kuid kaebajal ei ole õigus nõuda seda kui enammakstud maksusumma

tagastamise nõudena ja juba seetõttu langeb ära õigus nõuda intressi. Intresside tasumise

kohustust sätestas 2001 aastal (30.04.01.a ) MKS § 28 ja sellest sättest ei tulenenud

maksuhalduri kohustust tasuda maksumaksjale intressi juhul, kui möödub tolliväärtuse

korrigeerimise aeg. Vaidluse käigus ei ole selgunud, et mõni maksusumma oleks nõutud

sisse vääralt ja sellelt on jäänud arvestamata intress.

Viiteliste vormivigade tõttu ei ole kaebuse esitaja vastustaja vastust vaidlustanud ja

nõustub, et ta ei ole kohtusse pöördunud põhjusel, et saata asja taasläbivaatamisele

vorminõuete tõttu .

Kõhus nõustub vastustajaga, et tagatissummalt ei tasuta intresse. MKS § 28 lg 2

tuginemine ei ole aluseks nõude rahuldamisele. MKS § 28 lg 3 tulenevat ettekirjutuse

alusel suuremat maksusummat ei määratud, MKS § 28 lg 2.1 ei käsitle tagatisraha

tasumist, mida pretensiooni alusel nõudis OÜ X.

Vaidlust ei ole küsimuses, et peale 30.04.01.a. tagatismaks tuli tagastada ja vastustaja on

sellega hilinenud. Kuna aga vastustaja viivitas mitte enammakstud maksusumma

tagastamisega, siis ka sellest tulenevalt peale märgitud aega tekkinud viivitus ei anna

alust nõuda intressi lähtudes kui nõudest, mis tugineb enammakstud maksusumma

normidele.

Kaebuse esitajale oli antud kõhtu poolt aeg, et ta täpsustaks, kas ta esitab nõude seotult

tagatismaksu

hilinemisega

ülekandmisest

OÜ-le

X

alates

30.04.01.a.

kahjunõudena. Kohtusse oli kaebuse esitaja pöördunud seotult konkreetse pretensiooni

lahendamisega ja esitatud pretensioon ei tuginenud nõudele, milles oleks palutud

lahendada küsimus tagatise hilinemisega tagastamisest kahjunõudeid reguleerivate sätete

alusel.

29.06.04.a. (tlk 61) esitatud kaebuse täpsustuse kohta selgitas kaebaja, et esitatud

kahjunõue ei ole siiski taotlus kahjunõudes summas 303 491.-krooni, vaid ta näitlikustab

kohtule, misssugused võimalused olid kaebajal raha käsutamiseks normaalse äritegevuse

korral. Kohtuistungil 20.09.04.a. kõhus kontrollis, miks kaebuse esitaja väljastas postiga

29.06.04.a. täpsustuse kahju hüvitamiseks summas 303491.-krooni ja kui kaebuse esitaja

soovib kaebuse nõudeid muuta, siis tuleb tasuda täiendav riigilõiv. Kaebuse esitaja jäi

seisukohale, et kahju suurus on võrdne intressi nõude summaga 134 367, 20 kr (tlk 81).

Eksitavalt esitas kaebaja kahju-arvestamise juurde ka 10.09.04.a. aruandluse lisad, mis

võivad selgitada ettevõtlusele tekitatud kahju nõuet ja on esitatud eraldi kaebusena teises

haldusasjas. Kõhus andis täiendava aja kaebuse esitajale, kuid kaebuse esitaja ei

esitanud kohtule kahju hüvitamise nõuet.

Selleks, et kõhus saaks rahuldada kahju hüvitamise nõude, peaks ta tuvastama kahju

olemasolu, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanud teo vahel, kahju

tekitanud teo õigusvastasuse ja kahju tekitanud süü. Kaebuse esitaja seostas jätkuvalt

nõude konkreetse vaidlustatud otsusega. Kõhus jääb seisukohale, et vastustaja

keeldumine tasuda intressinõue ei tulene seadusest, ei riku kaebaja õigusi ega põhjusta

kahju.

Isegi kui tõlgendada kaebuse esitaja tahet nõuda kahju RVS sätete alusel lähtudes väitest,

et vastustaja ei tagastanud koheselt kolme aasta möödumisel tagatisraha ja kaebuse

esitajal on tekkinud kahju, tuli kaebuse esitajal tõendada, et talle tekkis kahju. Intressi

konkreetses summas arvestamisest keeldumine ei selgita kohtule, missugune kahju

tekkis. RVS ei defineeri kahju mõistet. Kahjuna võime mõista igasuguse halduse

õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud negatiivseid tagajärgi isiku varalises seisundis.

Kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varalise kahju hõlmab kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise juhud, või

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, kahju hüvitamise nõuete esitamiseks

vajalikud kulud. Saamata jäänud tuluna võiks käsitleda käsu, mida isik oleks saanud

vastavalt asjaoludele, kui temale ei oleks kahju tekitatud. Hüvitist võib nõuda ka saamata

jäänud tulu eest, mis seisneb kasusaamise kaotuses.

Kui kaebuse esitajal oleks tekkinud kahju tagatisraha mitteõigeaegsest tagastamata

jätmisest, siis puuduks tarvidus esitada intressinõue MKS alusel. Kaebuse esitaja

nõudeõiguse hulka kuulub nõudeõigus iseseisval alusel esitada kahjunõue. Kaebajal on PS

§ 25 tulenevalt õigus nõuda ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamist.. Intressinõude esitamine sõltuvuses konkreetse vastustaja lahendiga ei

samastu kahju esitamise nõudega ka siis, kui kaebuse esitaja nimetab keeldumist tasuda

intresse tekitatud kahjuks. Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua

varaline olukord, mille kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebuse

esitaja ei võimaldanud kohtul kontrollida tema varalist seisu võrdluses seisuga, kui

temale oleks koheselt tagastatud tagatisraha. Märgitu tõttu nõustub kõhus vastustaja

seisukohaga, et kuigi kaebuse esitaja ei suutnud oma nõudeid formuleerida üheselt

mõistetavana ning ebaselgete nõuete tõttu kõhus kontrollis ka võimalikku kahjunõuet ja

vastustaja andis vastavalt oma seisukohad, on kõhus seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole

tõendanud kahju tekkimist ja isegi kaebuse laiendaval tõlgendamisel puudub alus

kaebuse rahuldamiseks.

Kaebuse esitaja majandustegevus on soikunud ja äriühingu OÜ X juhatuse liige

V.Tambek on esitanud Tallinna Halduskohtule EV-i vastu kahjuhüvitamise nõude

(haldusasi nr 3-491). Kaebuses märgiti, et OÜ X oli sunnitud majandustegevuse

lõpetama. Ettevõtte väärtus võrdub praktiliselt tema raamatupidamisväärtusega 2001 a

seisuga 320 891.krooni. Nähtub, et tegevus oli peatatud alates 1998.a. oktoobrist. Teises

haldusasjas kaebuse esitaja esindaja V.Tambek nõuab kahju, mis väidetavalt saabus

ettevõtte majandustegevusele ja ettevõtte müügiväärtuse langusega seotult Tallinna Tl

tegevusest, sh ka tagatisraha ebaõige nõudmise motiivil ja tagastamise tõttu

hilinemisega.

OÜ X ei esitanud kohtule andmeid, millest nähtuks, et tagatisraha hilinemisega

tagastamisest tekkis kahju, mis ei piirdu intressisummaga . Otsuse 21.11.03.a. nr 1.1/547

intressinõude rahuldamata jätmine põhjustas kaebuse, millega kaebaja palub kõhtu

kaudu välja mõista tasumata intress. Kaebuse esitaja ebaõigluseta seisund taastati

tagatisraha ülekandmisega, s,o tagajärgede kõrvaldamisega. Kohus jätab kaebuse

rahuldamata.

Kuna kaebus jääb rahuldamata ja kaebuse mitterahuldamisel kannab kohtukulud HKS §

92 lg 1 tulenevalt pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja kända jäävad kantud

kohtukulud, s.o tasutud riigilõiv 4031.- kroonija õigusabitasu 7500 krooni.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 , § 31, § 92 lg 1 kõhus

OTSUSTAB:

Jätta OÜ X kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda.

Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna

Halduskohtu kaudu.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 10

päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Teadet ei ole vaja esitada, kui

teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest

arvates, so 24.03.05.a. otsuse teinud halduskohtule. Kui teate esitaja tähtaja jooksul

apellatsioonkaebust ei esita, loetakse, et ta ei ole kohtuotsust vaidlustanud.

Karin Kalmiste

kohtunik