Court denies conditional early release to recidivist who committed new crime during probation period.
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedThe court denied the prisoner's request for conditional early release, citing his failure to meet behavioral control requirements. Although the defendant had a stable job and family support, he committed a new crime during his probation period and failed to fulfill probationary conditions. The court ruled that the risk of reoffending and the need to uphold public justice outweighed the benefits of early release.
Legislator headnote
AI generatedKarS § 65 lg 2; KarS § 68 lg 1: The court must assess the offender's character, past conduct, and risk of reoffending when deciding on conditional early release, and may deny it if the individual fails to demonstrate the ability to comply with behavioral control requirements.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-07-15574
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-07-15574
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Elina Huobolainen
Prokurör Katrin Kabel
Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid R.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu R.S (isikukood: xxxxxxxxxxx; viibib Harku Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta R.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Harku Vangla esitas 10.12.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
R.S tunnistati süüdi Harju Maakohtu 13.09.2007.a kohtuotsusega KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 kuud; KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 kuud; KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega ja mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta ja 1 kuu. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati mõistetud liitkaristusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 2 päeva, loeti ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmata karistust 1 aasta ja 28 päeva vangistust Tallinna Linnakohtu 03.05.2004 otsusega mõistetud 5-kuulisest vangistusest ärakandmata osa võrra, so vangistuse 3 kuu ja 8 päeva võrra, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 1 aasta 4 kuud ja 6 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati liitkaristus, so tähtajalise vangistuse 1 aasta 4 kuud ja 6 päeva ärakandmist alates R.S kahtlustatavana kinnipidamisest.
Karistuse kandmise algus oli 11.04.2007.a ja lõpp on 17.08.2008.a.
R.S kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab AS-s Eesti Vanglatööstus. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama ema juurde Tallinnasse, töökohta ei oma, enne vangistust viibis lapsehoolduspuhkusel.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu R.S vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna on risk uueks kuriteoks olemas. Kinnipeetav ei ole vangistuses läbinud ühtegi programmi sõltuvusvaba eluviisi saavutamiseks, seega ei ole ta omandanud oskusi vabaduses toime tulla sõltuvusvabalt. Oleks otstarbekas läbida rehabilitatsiooniprogramm ja leida motivatsioon seaduskuulekaks eluks.
R.S taotleb kohtult tingimisi vabastamist.
Prokurör ei toeta R.S ennetähtaegset vabanemist. Isik on varem karistust kandnud vanglas ning samuti oli määratud kriminaalhooldusele, kuid pani katseajal toime uue kuriteo ega täitnud ka katseaja nõudeid. Oma käitumisega ei ole kinnipeetav näidanud, et oleks võimeline täitma käitumiskontrolli nõudeid. Puudub veendumus, et käitumiskontrollile allutades täidaks kontrollnõudeid ning alluks kriminaalhooldaja kontrollile.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud R.S ja prokuröri arvamuse, leiab, et R.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Nii kriminaalhooldaja kui ka prokurör ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Kohus leiab, et on põhjendatud jätta R.S tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.S isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem karistust kandnud vanglas ning samuti oli määratud kriminaalhooldusele, kuid pani katseajal toime uue kuriteo ega täitnud ka katseaja nõudeid. Oma käitumisega ei ole kinnipeetav näidanud, et oleks võimeline täitma käitumiskontrolli nõudeid. Kohtule puudub veendumus, et käitumiskontrollile allutades täidaks kontrollnõudeid ning alluks kriminaalhooldaja kontrollile.
Arvestades R.S poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik