Court convicts defendant of drunk driving by repeat offender and imposes community service instead of prison.
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedThe court convicted the defendant of driving a motor vehicle while intoxicated, noting he had been previously punished for the same offense. Although the defendant confessed and expressed remorse, the judge determined that a fine was insufficient to deter future crimes given his history. Consequently, the court sentenced him to three months of imprisonment, reduced by one-third for summary procedure, and substituted with 120 hours of community service, plus a five-month suspension of his driving license.
Legislator headnote
AI generatedKarS § 424; KrMS § 238 lg 2, § 69 lg 1, 3, § 50 lg 1 p 1: A court may substitute community service for imprisonment when sentencing a repeat offender for drunk driving, provided the defendant consents and the offense warrants a custodial penalty.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 06 3897 - -
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
. aprill 2006.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Kriminaalasja nr
1 06 3897 5231401540 - - (0 )
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Külli Vendik
Tõlk Nadežda Paukson
Kriminaalasi R.K süüdistus KarS § 424
järgi
lühimenetluses
Prokurör Aleksander Tšitšerov
Süüdistatav R.K- isikukood XXXXXXX,
kodakondsuseta, kõrgharidusega, elukoht: XXXXXXX;
töötab OÜ-s Fritz Hofmann; varem kriminaalkorras karistamata; karistatud üheksal korral
väärtegude eest rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole.
Kaitsja
vandeadvokaat Toomas Pilt
RESOLUTSIOON
1. Süüdi tunnistada R.K KarS § järgi
ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
KarS § 69 lg 1 alusel asendada 2 kuud vangistust üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, siis on mõistetavaks karistuseks 120 tundi üldkasulikku tööd.
KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus ÜKT tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud.
ÜKT tegemise ajal on R.K allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.
Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta R.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.
2. Välja mõista R.K-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 368,80 kr (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 80 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
SÜÜDISTUS.
R.K isikuna, keda 31.01.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna otsusega mootorsõiduki juhtumise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 9 000 krooni, omades kehtivat karistust uuesti 09. detsembril 2005 14.35 .a. kella ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva maanteel Keldrimäe bussipeatuse piirkonnas liikudes Jõleähtme suunas juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Mondeo . registrimärgiga 897 AKC Sellega pani R.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.
Süüdistatav R.K tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.
Tema kaitsja Toomas Pilt pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.
Kohtuliku arutamise järeldused.
Kohus leiab, et R.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega:
- väärteoprotokolli ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 09.12.2005 8, .a. (tl. 9);
- ärakirjaga Põhja 31.01.2005 Politseiprefektuuri otsusest .a. (tl. ); - -
liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.17 19) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.20
- 22); - -
10, 13 kahtlustatava R.K enda ütlused kohtueelses menetluses (tl. ).
Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et R.K süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.
Karistuse mõistmisel lähtub kohus R.K süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et
R.K ei
ole võimalik karistada rahalise karistusega. Rahatrahv pole olnud küllaldane karistus, et ära hoida uue samaliigilise süüteo toimepanemist R.K poolt. Mõistes R.K-le põhikaristusena vangistust, peab kohus otstarbekohaseks asendada see üldkasuliku tööga. Sellekohase nõusoleku andis süüdistatav kohtuistungil.
Lähtudes nii toimepandud kuriteost, kui arvestades ka eelnevaid arvukaid liiklusalaseid üleastumisi, peab kohus põhjendatuks KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda mitte vähem kui 5 kuuks.
Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
KrMS § 175 lg 1 p-de, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS § d 238, 311 – 313. -
Kohtunik