Court convicts defendant of drunk driving and grants partial procedural cost exemption due to poverty.

Kriminaalasi nr 1-12-5500

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

01.juunil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Alar Häidberg kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav T.Z, IK XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistatud 4 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s:

Süüdistus

T.Z-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 31.mail 2012.a kella 12.44 paiku Tartus Ringtee tänaval mootorsõidukit Ford reg nr XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani T.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 14.detsembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu ja 17 päeva võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud ja 15 päeva vangistust.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

T.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub T.Z-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS õ 180 lg 3 sätteid ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. T.Z on 40% ulatuses töövõimetu ja tema igakuiseks kindlaks sissetulekuks on pension 109 eurot. Suvisel ajal teenib ta lisa juhutöödega talutöödel.

Samas peab T.Z käesoleva otsuse järgi asuma kandma üle aasta pikkust vangistust, mil suure tõenäosusega puudub tal võimalus sissetulekut teenida või on see äärmiselt minimaalne. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Eeltoodu alusel on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine talle osade kaupa seaduses ettenähtud tähtajast pikema aja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks seitse (7) kuud T.Z vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 31.mail – 01.juunil T.Z-i

2012.a, s.o kaks (2) päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kuus (6) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu T.Z-ile

14.detsembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kaheksa (8) kuu seitsmeteistkümne (17) päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks T.Z-ile üks (1) aasta kolm (3) kuud viisteist (15) päeva vangistust.

T.Z-ile mõistetud karistuse kandmise algust lugeda alates tema kinnipidamiskohta saabumisest.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava T.Z-ilt kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada (100) eurot ja kaitsjatasu viiskümmend (50) eurot. KrMS õ 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates T.Z kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik