Administrative court dismisses claim for non-material damages against prosecutor due to lack of jurisdiction.

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-348

Kohtuasi

X-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

prokuröri tegevusega

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121

lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 8. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule

hagiavaldusena pealkirjastatud kaebuse, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitist. Kaebaja

märgib, et ta tegi 5. jaanuaril 2025 kaebuse prokuröri tegevuse peale, sest viimane valetas ning

on tegelenud fabritseerimisega. Kaebaja viitab talle esitatud süüdistustele, millega ta ei nõustu

ning märgib, et talle ette heidetud alaealiste ahvatlemist ei ole toimunud. Kaebaja taotleb ka

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu

pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda.

3. Kohus leiab, et X-i kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

3-26-348

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebuses kirjeldatu seotud kriminaalasjaga nr 1-24-1715

ning kohus mõistab, et kaebaja soovib prokuröri tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus

märgib, et kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid seal tekitatud

kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS).

SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi

isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle

süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse

füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud

vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist,

kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime.

Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega

on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud.

SKHS § 14 lg 2 sätestab, et taotluse kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel esitab isik

kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Pärast

kohtueelset menetlust on kaebuse lahendamine maakohtu pädevuses (SKHS § 17). Seega on

seadusandja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ette näinud

eraldi menetluskorra ning halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluse toimingute

õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebusi.

Kriminaalasja nr 1-24-1715 menetlus on praeguseks lõppenud ning 2. jaanuaril 2026 jõustus

kaebajat süüdimõistev kohtuotsus. Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-24-1715

menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1, § 11 lg-st 2 ja § 21 lg-st 4

esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile,.

4. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus käesolevas asjas esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

5. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlust

riigilõivust vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

6. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või

muu õigusalase nõustamise või esindamisena (nt prokuratuurile kahjunõude esitamine ja sellega

seonduv nõustamine) esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise

eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine

halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks

läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus

tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh prokuratuurile kahjunõude

esitamise, saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus käesolevas kaebuses esitatud

riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele.

7. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik