Estonian court dismisses claim for damages and legal aid due to procedural defects and lack of legal knowledge.

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52411 Määruse kuupäev

22. detsember 2014 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 10 euro hüvitamise nõudes seonduvalt remondi tegemisega sektsioonis Resolutsioon

1. Tagastada XXX kaebus.

2. Jätta rahuldamata XXX taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks.

3. Määruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Kinnipeetav XXX esitas 12.10.2014 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel, kus räägitakse võimalusest teistkordselt kohtusse pöörduda. Kaebaja märgib, et hagi on 10 eurot remondi tegemise eest sektsioonis. Kaebaja palub vabastust riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid ja sissetulekut. Kaebaja märgib, et lisab nõude nr 1- 14/507-1. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla direktorile adresseeritud kahju hüvitamise nõue, millel on Tartu Vangla sisse tulnud kirja tempel numbriga 1-13/507-1 registreerimise kuupäevaga 18.03.2014. Tartu Halduskohtus registreeriti XX avaldus kaebusena haldusasjas nr 3-14-52411.

2. Tartu Halduskohus jättis 18.11.2014 määrusega XXX kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates käiguta jätmise määruse kättesaamisest. XXX sai nimetatud määruse kätte 19.11.2014.

3. 20.11.2014 esitas XXX Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et sai kohtumääruse haldusasjas nr 3-14-52411 ning siiani ei ole talle antud kaitsjat. Kaebaja arvates on sellega rikutud võrdsuse põhimõtet kohtus. Kaebaja märgib, et ta ootab kaitsjat. Lisaks on kaebaja palunud ka vabastust riigilõivu tasumisest, kuna tal puudub töö ja sissetulek.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Tartu Halduskohus andis 18.11.2014 määrusega kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja kohtu 18.11.2014 määruse kätte 19.11.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 20.11.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 01.12.2014.

Kaebaja on kaebuses väga üldsõnaliselt märkinud, et kahjunõue on esitatud seonduvalt remondi tegemisega sektsioonis. Kaebusest aga ei nähtu, mille eest kaebaja täpsemalt kahju summas 10 euro hüvitamist nõuab ehk mis on see haldusorgani õigusvastane tegevus, mille tulemusena kaebajale kahju on tekkinud. Kohus selgitas kaebajale 18.11.2014 määruses, et vastavalt HKMS § 38 lg 1 pde 6 ja 7 tuleb kaebuses välja tuua, millise haldusakti või toiminguga ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Kaebajal tuli ka kohtule täpsustada, millised riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud negatiivsed tagajärjed on talle haldusorgani väidetava õigusvastase tegevusega seonduvalt kambri valgustusega saabunud või milles varaline kahju väljendub. Ühtlasi tuli kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 nimetada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud ning kohtu hinnangul ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kohus ei saa asuda kaebust kaebaja asemel ise sisustama ega sisustada kaebust ka kohtueelse menetluse materjalide põhjal. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohtu hinnangul ei vajanud kaebuse täpsustamine juriidilisi teadmisi. XXX poolt kohtule varasemalt esitatud kaebused on reeglina olnud sarnaste puudustega: kaebuste nõuded on ebaselged või kaebusi ei ole põhjendatud. Kohus on kaebajale erinevates haldusasjades korduvalt selgitanud kaebuse esitamise korda. Samuti on kohus korduvalt kaebajale viidanud, et taoliste puuduste kõrvaldamiseks ei vaja kaebaja õigusabi, kuna suudab ka ise selgitada, milles talle põhjustatud kahju seisneb.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XXX tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

5. Kaebaja on 20.11.2014 kohtule saabunud avalduses taotlenud ka talle kaitsja võimaldamist. Kohus saab käesolevas asjas esitatud taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pea kohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus antud juhul on ka kaebust käiguta jättes teinud. Kohtu hinnangul ei vajanud kaebuse täpsustamine juriidilisi teadmisi. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole ilmtingimata rikutud võrdsuse põhimõtet, kui kaebajat ei esinda halduskohtumenetluses advokaat.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik