Legislator Case Law & Legislation
2-08-16601/2 AI generated

Court dismisses defendant's defense due to failure to respond, allowing plaintiff's claim via default judgment.

Case Number 2-08-16601/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Partially Allowed

Legislator summary

AI generated

The court granted a default judgment because the defendant failed to submit a written response within the statutory deadline. The plaintiff sought over 11,000 krooni based on a telecommunications debt, while the defendant did not contest the claim. Consequently, the court accepted the plaintiff's facts as true and awarded the debt plus a reduced portion of legal fees.

Legislator headnote

AI generated

TsMS § 407 lg 1; TsMS § 317 lg 1 p 1: If a party fails to respond to a claim within the court-ordered time limit, the court may grant the claim based on the plaintiff's allegations, which are deemed accepted.

Keywords

AI generated
default judgment failure to respond telecommunications debt legal fees reduction civil procedure law

Cited Legislation

AI generated
TsMS § 407 lg 1
TsMS § 317 lg 1 p 1
KOSTJA VASTUVÄITED Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel.
TsMS § 162 lg 1
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 1741 lg 3
TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
TsMS § 138 lg 1
TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 138 lg 2
TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
TsMS § 144 p 1
TsMS § 144 p 7
TsMS § 175 lg 3
TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.
TsMS § 175 lg 1
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 § 1 lg 1
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-16601 Tsiviilasi OÜ Ahagi JŠvastu 11 361,08 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja - OÜ A(registrikood xxx asukoht xxx); Hageja esindaja – S Eensaar (Julianus Inkasso OÜ, registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja – JŠ(isikukood xxx viimane registreeritud elukoht xx) Resolutsioon Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Mõista välja JŠ’ilt OÜ A kasuks 11 361,08 EEK (üksteist tuhat kolmsada kuuskümmend üks krooni ja 08 senti). Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Välja mõista JŠ’ilt menetluskulu 1 500 EEK (üks tuhat viissada krooni) OÜ Akasuks. Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtule kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, esitades koos kajaga kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) vahel sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tuleneva võla summas 5 681,04 krooni ja viivise 5 680,04 krooni, kokku summas 11 361,08 krooni ning menetluskulud.

KOSTJA VASTUVÄITED Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi.

MENETLUSKULUD Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 3 650 krooni järgmiselt: 200 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 350 krooni riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 3 100 krooni. Lisaks on hageja tasunud 200 krooni menetlusdokumentide avaldamise eest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli OÜ A maksekäsu kiirmenetluse avaldus JŠ vastu 11 361,08 krooni väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-06-42581). Nimetatud avaldus jäeti 24.04.2008 määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 30.04.2008, seega ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu mõistab kohus hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu

200 krooni osas kostjalt välja. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 3 100 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 5 681,04 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 3 100 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 3 100 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 750 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 750 krooni ning riigilõivud summas 750 krooni, kokku 1 500 krooni.

Tiia Mõtsnik Kohtunik