Court dismisses co-ownership termination claim filed in summary procedure due to lack of statutory basis.
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedThe court refused to accept a claim for the termination of co-ownership filed in summary procedure, ordering its return to the applicants. The applicants argued that the dispute involved only internal rights among co-owners without needing summary procedure, while the court held that such claims fall outside the scope of summary procedure under the Civil Procedure Code. Consequently, the court dismissed the application for procedural acceptance because the claim must be filed in ordinary procedure.
Legislator headnote
AI generatedTsMS § 475 p 13; TsMS § 613: Claims for termination of co-ownership are not summary procedure matters and require ordinary procedure.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedCited Case Law
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht
10. märts 2008.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-2544 Tsiviilasi M Z ja A Z avaldus kaasomandi lõpetamise nõudes Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON
Keelduda M Z ja A Z avaldust kaasomandi lõpetamise nõudes menetlusse võtmast.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest
Asjaolud
24.01.2008.a esitasid M Z ja A Z avalduse korteri aadressil xxx kaasomandi lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on korter avaldajate, E Z, N Z ja T L kaasomandis. Juhindudes AÕS § 77 lg 2 paluvad avaldajad anda kinnisomand avaldajatele, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas proportsionaalselt nende väärtusele korteriomandi turuväärtusest. Tulenevalt hindamisaktist 1/8 osa väärtus on 56 875 krooni.
Avaldus on esitatud hagita menetluses ettenähtud vormis ning on tasutud riigilõiv 200 krooni.
Kohus 15.02.2008.a määrusega andis avaldajatele aega 20 päeva puuduste kõrvaldamiseks, kohustades neid vormistada avaldus hagiavaldusena, nimetada hagihind ning vastavalt sellele tasuda täiendavalt riigilõiv ning hoiatades, et tähtpäevaks kohtu nõudmise täitmata jätmisel keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
Kohus selgitas avaldajatele, et hagita menetluses vaatab kohus läbi korteriomandi ja kaasomandi asju, kuid üksnes TsMS § 613 sätestatud nõudeid. Lähtudes TsMS § 613 hagita menetluses menetletakse asjad, mis tulenevad korteriomandike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest. Kohtule on esitatud avaldus kaasomandi lõpetamiseks, mis ei ole seotud korteriomanike ühisusega või kaasomandi eseme valitsemisega. Kuna nõuet kaasomandi lõpetamiseks tuleb menetleda hagimenetluses, on vajalik kohtule esitatud avalduse vormistamine hagiavaldusena.
Samuti pidid avaldajad kooskõlas TsMS § 135 määrata hagihind ning tasuda täiendavalt riigilõivu arvestades TsMS § 126 lg 2 sätestatut.
Mihhail Žukovile on kohtumäärus kätte toimetatud 18.02.2008.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 järgi. Aleksandra Žukova sai kohtumääruse kätte 18.02.2008 isiklikult.
03.03.2008.a esitasid M Z ja A Z kohtule vastuse puuduste kõrvaldamise määrusele. Vastuse kohaselt avaldajad ei nõustu sellega, et kohtule esitatud kaasomandi lõpetamise avaldus kuulub lahendamisele hagimenetluses. Avaldajate arvamusel kaasomanike vahel puuduvad vaidlused TsMS § 126 mõttes. Kaasomand on tekkinud seadusejärgse pärimise alusel ning vaidlusalune korter kuulub kaasomanikele mõttelistes osades ja on kaasomanike ühises valduses. Kaasomandi lõpetamise õiguse näol on tegemist kaasomanike vastastiku nõudeõigusega teineteise vastu ja puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Avaldajate arvamusel puudub kohtul seaduslik alus avalduse menetlusse võtmata jätmiseks.
Nõuetekohast hagiavaldust pole avaldajad esitanud ega ka tasunud täiendavalt riigilõivu.
Kohtumääruse põhjendused
TsMS § 372 lg 2 kohaselt kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast.
Kohus andis avalduse esitajale aega puuduste kõrvaldamiseks. Avaldajad ei ole puudusi kõrvaldanud. Vaatamata sellele, et kohtule esitatud kirjalikus vastuses on avaldajad märgitud hagejatena, nõuavad nad vaidluse lahendamist hagita menetluses. Sellest lähtudes pole nad tasunud täiendavalt riigilõivu.
Hagita asjadena menetletavad asjad on loetletud TsMS § 475. TsMS § 475 p 13 järgi menetletakse hagita menetluses korteriomandi ja kaasomandi asju, kuid üksnes TsMS § 613 sätestatud nõudeid. Lähtudes TsMS § 613 hagita menetluses menetletakse asjad, mis tulenevad korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest. Kohtule esitatud avaldus ei ole seotud korteriomanike ühisusega ega ka kaasomandi eseme valitsemisega. Esitatud seisukoht seaduse kohaldamisel on kinnitust leidnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.05.2006.a otsus nr 3-2-1-45-06).
Seega tuleb M Z ja A Z avalduse menetlusse võtmisest keelduda ning tagastada avaldus koos lisadega selle esitajatele.
Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 372 lg 2, 4, 6, 463-466.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik