Court denies early release on electronic monitoring due to repeated prison misconduct and lack of stable housing.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected Andres Jõe's request for conditional early release on electronic monitoring, citing his repeated disciplinary offenses during imprisonment and lack of a stable residence. While the defendant argued he had a job and family support, the prosecution and prison administration highlighted his three prior criminal convictions and unresolved alcohol dependency. The court ruled that granting release would undermine public justice and contradict the purpose of the sentence, mandating full sentence completion.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: The court must weigh all personal circumstances including prior conduct and current stability; early release is denied when the individual poses a significant risk to society or fails to meet rehabilitation requirements.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-6185
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-6185
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Alice Simm
Kohtuasi xxx Vangla esitatud materjalid Andres Jõe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Andres Jõe (isikukood: 38805184912; viibib xxxVanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Andres Jõe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
xxx Vangla esitas 05.05.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Jõe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Andres Jõe on süüdi tunnistatud Järva Maakohtu 15.06.2005.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8; § 215 lg 2 p 3 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Järva Maakohtu 23.11.2004.a otsusega mõistetud 7 aastat ja 10 kuud vangistust ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 16.04.2004.a ja lõpp on 16.04.2012.a.
Kinnipidamisasutuses Andres Jõe kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses on õppinud eelkutseõppes ehitustöid müürsepa, puusepa, betoneerija erialal, töötab xxxVangla haiglas abitöölisena, on osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on 4-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama ema juurde , töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna elukoht, kuhu isik vabanedes elama soovib asuda on üürikorter, kus kinnisvarafirma plaanib kinnipeetava emaga üürilepingu lõpetada maksmata üüri pärast. Ka ei ole tagatud valveseadme turvalisus, kuna elektrisüsteem on väga vana. Kuigi isikul on alkoholiprobleem, ei ole ta asunud tegelema oma alkoholisõltuvusest vabanemisega. Kinnipeetav on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning see ei sobi kokku kriminaalhoolduse põhimõtetega.
Andres Jõe taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, kuna isik on varem 3-korral kriminaalkorras karistatud. Vangistuse jooksul on korduvalt toimepannud distsiplinaarrikkumisi. Vabanedes puudub kindel töökoht, samuti elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik elukoht.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Jõe tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Jõe isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem 3-korral kriminaalkorras karistatud. Vangistuse jooksul on korduvalt toimepannud distsiplinaarrikkumisi. Vabanedes puudub kindel töökoht, samuti elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik elukoht.
Arvestades A. Jõe poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik