Court denies early release on electronic monitoring for a convicted murderer who served half his sentence.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court denied Margus Sillat's request for conditional release before his sentence ended on electronic monitoring. Although Sillat had served more than half his five-year term and agreed to electronic surveillance, the court rejected the request due to the extreme severity of the life-threatening crime he committed. The judge determined that releasing him would be premature and inconsistent with the need to protect society and honor the victim's family's expectations of proportional punishment.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76 lg 2 p 1; KarS § 76 lg 3: While a court may grant conditional release before a sentence expires if the convict has served at least half the term and agrees to electronic monitoring, the court must also weigh the gravity of the crime and the risks to society, potentially denying release for extremely serious offenses.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.märtsil 2008. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-14904 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär Maila Sarap Tõlk - Prokurör Taotluse esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristi Keldo Tartu vangla esindaja Natalja Haljaste Kriminaalasi Süüdimõistetu Margus SILLAT´i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Margus SILLAT elukoht (vabanemisel): x, isikukood: 36011186046
RESOLUTSIOON Jätta Margus SILLAT ( isikukood 36011186046 ) talle 21. detsembri 2004.a Viljandi Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-211/01 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega vabastamata.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Margus Sillat on süüdi tunnistatud Viljandi Maakohtu 21.12.2004.a otsusega kriminaalasjas nr 1-211/01 ja karistuseks on KrK §100 järgi mõistetud 5 aastat vangistust.
Karistusaja alguseks loeti 16.mai 2005.a ja seega karistusaeg lõpeb 30.04.2010.a. KarS § 76 lg 2 p 1 järgi kandis kinnipeetav vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ära 30. oktoobriks 2007.a.
26.11.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
Margus Sillat on kriminaalkorras karistatud 1-l korral.
Tartu Vangla toetab Margus Sillat´i tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt.
Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Margus Sillat´i tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Elukohas on olemas kõik tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetu omab alalist ja püsivat elukohta, lähedaste toetust, ei tarvita narkootikume. Isik on teinud kõik endast oleneva, et ennetähtaega vabaneda ja seaduskuulekalt oma elu jätkata. Toimepandut elab raskelt üle ja vangistus on mõjunud talle suure šokina. Vabaduses on vajalik jätkata konsultatsioone psühhiaatri või psühholoogiga, et toime tulla enesüüdistustega.
Prokurör ei toeta Margus Sillat´i ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et M.Sillat´it on karistatud väga raske isikuvastase kuriteo toimepanemises. Vabastamine oleks ennatlik, ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada kannatanu lähedaste õiguspärase ja õigustatud ootusega, et kuriteo toimepannud isik kannaksid ära karistuse, mis on vastavuses isiku süü suurusega ja toimepandud kuriteo raskusega.
KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Margus Sillat on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ½ karistusajast ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohtunik leiab, et Margus Sillat´i vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud. M.Sillat on küll talle mõistetud karistusest rohkem kui 1/2 ära kandnud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Kuid arvestada tuleb ka seda, millise teo eest isik on süüdi mõistetud ja karistust kannab – tegemist on äärmiselt raske isikuvastase kuriteoga. Kohus hindab isiku püüdu muutumiseks, kuid ainuüksi sellest võib vabaduses väheks jääda. Kohus leiab, et M.Sillat´il tuleks vangistuse jätkudes jätkata konsultatsioone psühholoogi või psühhiaatriga, et toime tulla enesesüüdistustega, mis on kurnanud kinnipeetava vaimu ja tervist alates kuriteo toimepanemise ajast ja teiste negatiivsete emotsioonidega, mis vabanedes võivad esile kerkida.
Kuna süüdlase vabastamine on alati ka kriminaalpoliitiline otsus, siis ei saa selle langetamisel piirduda üksnes süüdlase isiku iseloomustavate andmete arvestamisega, hindamata iga ennetähtaegset vabastamist õiguskaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist nõuab KarS §
76 lg 3 kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäigu arvestamist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all mõistetakse vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jne. M.Sillat kannab karistust kuriteo eest, mis oli suunatud inimese kõige väärtuslikuma hüveelu vastu. Karistus on M.Sillatile mõistetud sanktsiooni alammääras. Kohus nõustub täielikult prokuröri arvamusega, et vabastamine oleks ennatlik, ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada kannatanu lähedaste õiguspärase ja õigustatud ootusega, et kuriteo toimepannud isik kannaks ära karistuse, mis on vastavuses isiku süü suurusega ja toimepandud kuriteo raskusega. Isik, kes on toime pannud äärmiselt raske isikuvastase kuriteo, peab arvestama, et on võimalik, et ära tuleb kanda kogu karistus ning, et kohtul ei ole kohustust teda ennetähtaegselt vabastada. Seega jätab kohus Margus Sillat´i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.
Hele Ilisson Kohtunik 03.03.2008.a.