Court denies conditional early release for recidivist who committed a new crime during probation period.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected Tarmo Lendre's application for conditional early release from prison, citing his history of recidivism and a new offense committed during his probationary period. While the prison administration and probation officer recommended release based on his good behavior and employment prospects, the prosecutor argued that his repeated criminal record and recent violation made him a high risk. The court concluded that granting release would undermine public justice and contradict the purpose of the sentence, mandating the full execution of the 10-month term.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KarS § 65 lg 2; KarS § 68 lg 1; KarS § 215 lg 2 p 1; When a convicted person commits a new crime during a conditional release period, the court must weigh the risk of reoffending against the benefits of early release and may deny the request if the individual's history demonstrates a lack of reform.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-1718
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-1718
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Kristi Rande
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Tarmo Lendre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Tarmo Lendre (isikukood: 38206240214; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Tarmo Lendre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 05.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Tarmo Lendre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Tarmo Lendre mõisteti süüdi Harju Maakohtu 22.10.2007.a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 04.07.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti tähtajaline vangistus 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud liitkaristuse ärakandmist alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest.
Karistuse kandmise algus oli 16.07.2007.a ja lõpp on 16.05.2008.a.
T. Lendre kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas esitanud taotluse tööle asumiseks. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama ema juurde ning töökoht on vabaduses olemas.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub T. Lendre vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval on täidetud vabanemise tingimused vastavalt KarS § 76 sätetele.
Tarmo Lendre taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem korduvalt karistatud, s.h tingimisi katseajaga. Katseajal pani toime uue kuriteo, seega arvestades tema eelnevat käitumist vabaduses käitumiskontrolli ajal, on alust arvata, et hetkel ennetähtaegne tingimisi vabastamine ei ole piisavalt mõjus tema mõjutamiseks käituda edaspidi õiguskuulekalt ning risk kuritegude toimepanemise jätkamiseks on liialt suur.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud T. Lendre ja prokuröri arvamused, leiab, et T. Lendre tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T. Lendre isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt karistatud, s.h tingimisi katseajaga. Katseajal pani toime uue kuriteo. Seega arvestades tema eelnevat käitumist vabaduses käitumiskontrolli ajal, on alust arvata, et hetkel ennetähtaegne tingimisi vabastamine ei ole piisavalt mõjus tema mõjutamiseks käituda edaspidi õiguskuulekalt ning risk kuritegude toimepanemise jätkamiseks on liialt suur.
Arvestades T. Lendre poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik