Court denies conditional early release to recidivist with prior probation violations and high re-offending risk.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court denied Tarvi Kivilo's request for conditional early release from prison to electronic monitoring. Kivilo, a convicted recidivist with six prior convictions including new crimes committed during probation, argued for release while promising compliance. The court rejected this, citing his history of violating probation conditions, the severity of his current offense, and the high risk he poses to society if released.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: A court must deny conditional early release when the prisoner's history of re-offending, specifically during probation, demonstrates an unacceptably high risk of recidivism and renders release disproportionate to the crime.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-1708
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-1708
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Kristi Rande
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Tarvi Kivilo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Tarvi Kivilo (isikukood: 37601142220; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Tarvi Kivilo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 05.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Tarvi Kivilo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Tarvi Kivilo mõisteti süüdi Ida-Viru Maakohtu 12.04.2002.a otsusega KrK § 101 p 2 ja KrK §
107 lg 2 p 2 järgi. Juhindudes KrK § 40 sätetest loeti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 10 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 sätetel liideti mõistetud karistusele täies ulatuse Ida-
Viru Maakohtu 29.06.1999.a otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi loeti 12 aastat vabadusekaotust.
Viru Ringkonnakohus 10.06.2002.a otsusega tühistas Ida-Viru Maakohtu 12.04.2002.a otsuse karistuste liitmise osas ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 aastat ja 5 kuud vabadusekaotust.
Karistuse kandmise algus oli 16.06.2001.a ja lõpp on 16.11.2012.a.
T. Kivilo kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab AS EV keevitajana. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama tööandja poolt pakutavasse korterisse , töökoht on garanteeritud.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu T. Kivilo vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on sooritanud I astme kuriteo, ta on ka varem kriminaalkorras karistatud, viibinud vangistuses ja toime pannud eriti jõhkraid kuritegusid ning on kriminaalhooldusesse suhtunud hoolimatult ning rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi.
Tarvi Kivilo taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem korduvalt karistatud – 6 korda, s.h tingimisi katseajaga. Katseajal on toime pannud uued kuriteod, s.h I astme raske isikuvastase kuriteo, mille eest ka praegu karistust kannab. Kriminaalhooldaja iseloomustus isiku kohta on negatiivne, seega eeltoodut arvesse võttes, puuduvad alused ennetähtaegseks vabastamiseks ning hinnates isiku varasemat käitumist, on liialt kõrge risk, et kinnipeetav jätkab kuritegelikku elu vabaduses viibides ja ühtlasi oleks hetkel ennetähtaegse vabastamise korral kantud karistus ebaproportsionaalne toimepandud kuriteo raskusega.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud T. Kivilo ja prokuröri arvamused, leiab, et T. Kivilo tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T. Kivilo isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt karistatud – 6 korda, s.h tingimisi katseajaga. Katseajal on toime pannud uued kuriteod, s.h I astme raske isikuvastase kuriteo, mille eest ka praegu karistust kannab. Kriminaalhooldaja iseloomustus isiku kohta on negatiivne, seega eeltoodut arvesse võttes, puuduvad alused ennetähtaegseks vabastamiseks ning hinnates isiku varasemat käitumist, on liialt kõrge risk, et kinnipeetav jätkab kuritegelikku elu vabaduses viibides. Ühtlasi oleks hetkel ennetähtaegse vabastamise korral kantud karistus ebaproportsionaalne toimepandud kuriteo raskusega.
Arvestades T. Kivilo poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik