Court dismisses appeal where defendant waived right to appeal and failed to notify court within seven days.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe Court of Appeal dismissed Artjom Vassiljev's appeal against his first-instance conviction for drug possession. The defendant had signed a receipt for the first-instance judgment and explicitly waived his right to appeal, yet he later filed an appeal claiming prior non-conviction. The court ruled that by signing the judgment receipt and waiving the right, Vassiljev lost the legal standing to appeal, rendering the subsequent appeal inadmissible under the Criminal Procedure Code.
Legislator-Regeste
KI-generiertVäärteoasja seadustiku § 137 lg 1; § 142 lg 2 p 2, 31: A defendant who signs a receipt for a first-instance judgment and waives the right to appeal loses the legal standing to file an appeal, and the court must dismiss such an appeal as inadmissible.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertZitierte Rechtsprechung
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
4-07-3057
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
08. november 2007.a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-3057 Kohtunik Malle Preimer Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.10.2007.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Artjom Vassiljev (ik: 38005030261, elukoht:x), apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Artjom Vassiljevi apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.10.2007.a otsusele väärteoasjas nr 4-07-3057 läbi vaatamata ja tagastada see apellandile.
2. Määruse ärakiri saata teadmiseks kohtumenetluse pooltele.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavakssaamise päevale järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 06.06.2007.a väärteoprotokolli nr AB 908524 kohaselt 06.06.2007.a kella 22.15 ajal A. Vassiljev viibis Tallinnas Majaka 37 hoovis, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Sellise teoga rikkus ta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPAS) § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.
2. Harju Maakohtu 17.10.2007.a otsusega väärteoasjas nr 4-07-3057 tunnistati A. Vassiljev eelpoolnimetatud väärteos süüdi NPAS § 151 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 päeva aresti. Aresti kandmise aja alguseks arvati A. Vassiljevi poolt karistuse kandmisele asumise aeg või tema kinnipidamine. Aresti kandma kohustati A. Vassiljevit alates eelnevalt mõistetud karistuse kandmisest vabanemisest. Ühtlasi mõisteti A. Vassiljevilt välja riigituludesse ekspertiisikulud 420 krooni.
3. Maakohtu otsuse peale esitas A. Vassiljev 29.10.2007.a apellatsioonkaebuse, milles ta palub temale mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga või kergendada mõistetud arestkaristust. Apellatsiooni põhjendab A. Vassiljev sellega, et teda ei ole varem NPAS § 151 järgi karistatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 137 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse käsitletavas väärteoasjas kuulutas Harju Maakohus 17.10.2007.a. Väärteoasja materjalist nähtuvalt sai ärakirja nimetatud kohtuotsusest A. Vassiljev allkirja vastu kätte 17.10.2007.a ja loobus nimetatud kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamisest, mida ta on kinnitanud ka oma allkirjaga.
Riigikohus asub oma 1.06.2005.a määruses nr 3-1-1-58-05 seisukohale, et isikul on õigus väärteomenetluses tema kohta tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras kaevata väärteomenetluse seadustikus kehtestatud korras, mida selgitatakse kohtumenetluse pooltele ka kohtuotsuse kuulutamisel. Väärteomenetluse seadustiku kohaselt on isikul õigus esitada apellatsioonkaebus, kui ta ei ole apellatsiooniõigusest loobunud (VTMS § 113 lg 4 p 2) ja on seitsme päeva jooksul kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest teatanud kirjalikult soovist kasutada apellatsiooniõigust (VTMS § 137 lg 1).
Nimetatud määruses märgib Riigikohus, et väärteomenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alusena, kuid mõiste "apellatsiooniõigusest loobumine" tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuna A. Vassiljev loobus käsitletavas väärteoasjas Harju Maakohtu poolt tema suhtes tehtud kohtuotsusele apellatsiooniõigusest, siis tuleb A. Vassiljevit käsitleda isikuna, kellel ei ole enam õigust nimetatud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.
VTMS § 142 lg 2 p 2 sätestab, et ringkonnakohtunik teeb apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel sama seadustiku § 136 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada. Samuti ei ole A. Vassiljev maakohtule VTMS § 137 lg 1 ettenähtud korras eelnevalt teatanud oma apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. VTMS § 142 lg 2 p 31 sätestab, et kui apellant ei ole sama seadustiku § 113 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile.
5. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS § 142 lg 2 p-dest 2 ja 31 ringkonnakohus jätab esitatud apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile.
Kohtunik Malle Preimer