Court denies early release due to high recidivism risk and lack of social reintegration progress.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected Ants Orik's application for conditional early release from prison, ordering a one-year review delay. Orik argued he had completed two-thirds of his sentence and was engaged in education, but the court noted his history of 15 disciplinary offenses and lack of social program participation. The decision emphasized that his repeated violent crimes and failure to demonstrate genuine behavioral change pose an unacceptable risk to society.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS § 426 lg 2: The court must assess the offender's character, prior conduct, and risk of reoffending; early release is denied when the individual shows no genuine intent to reform and poses a significant danger to public safety.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
1-07-7296
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 15.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel
Kohtuasja nr
1-07-7296
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Ants Orik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Ants Orik (ik 36203070357; viibib Murru Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Ants Orik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Ants Orik’u vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Murru Vangla esitas 07.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ants Orik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Ants Orik tunnistati süüdi Rapla Maakohtu 04.11.1997.aasta otsusega KrK § 101 p 1, 3, 6; §
141 lg 2 p 1, 4; § 40 lg 1; § 185 lg 2 järgi 15 aastat vangistust. § 40 lg 3 järgi loeti 28.11.1996.aasta Viljandi Maakohtu otsusega mõistetud karistus kaetuks käesoleva karistusega. 16.12.1997.aasta Tallinna Ringkonnakohtu poolt KrK § 101 p 1 ja § 185 lg 2 järgi õigeks mõista.
Karistuse kandmise algus on 12.04.1996.a ja lõpp 12.04.2011.a.
Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 12.04.2006.a.
Ants Orik on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on õppinud kaks eriala: puidutisler, saeraamijuht. Töötas aasta vangla territooriumil asuvas firmas. Alates 2001.aastast ei ole töötanud. Töölt pidi enda sõnul lahkuma põhjusel, et ei leidnud tööliste osakonnas kohta. Vabal ajal tegeleb lugemise ja spordiga. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Ametiisikutesse ja kriminaalhoolduse vajalikkusesse suhtub positiivselt. On olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest ja elada seaduskuulekalt. Kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vanglas viibib teist korda. Karistuse kandmise ajal on distsiplinaarkorra rikkumisi toime pannud 15 korral ja hetkel on kaks kehtivat karistust. Isik on ühiskonnale kõrgohtlik, kuna on tapnud kaks inimest isikliku kasusaamise eesmärgil. Isik ei oska anda oma käitumisele adekvaatset seletust. Kuriteod pandi toime alkoholi mõjul ja eriti julmal viisil. Arvestades isiku käitumist ja kuriteo motiive on ohustatud eelkõige endast nõrgemad ühiskonnagrupid, kelle elu ja tervis võib ohus olla kurjategija hetkeemotsioonidest sõltuvalt.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Ants Orik ei sobi kriminaalhooldusele.
Ants Orik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.
Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, mille eest mõistetud karistusaeg lõppeb alles 2011 aastal. Vangistuses pole ta käitunud eeskujulikult, vaid on 15 korral rikkunud režiimi. Ka nähtub materjalidest, et ta pole valmistanud ette oma võimalikku vabanemist ning ei nähtu soovi ennast tõepoolest muuta (näiteks pole osalenud sotsiaalprogrammides). Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et karistus pole oma eesmärki veel täitnud ja kinnipeetav ei sobi veel käesoleval ajal käitumiskontrollile.
Kohus, ära kuulanud Ants Orik’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Ants Orik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Ants Orik’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ants Orik’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Ants Orik kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Ants Orik’u suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 15 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Ants Orik on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ka nähtub materjalidest, et ta pole valmistanud ette oma võimalikku vabanemist ning ei nähtu soovi ennast tõepoolest muuta (näiteks pole osalenud sotsiaalprogrammides). Ants Orik peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Ants
Orik ei ole aru saanud oma kuritegevuse tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Ants Orik’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Ants Orik’u ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.
Suureks takistuseks Ants Orik’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Ants Orik’ul kandmata üle 3 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 12.04.2011.a) ning Ants Orik’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Ants Orik’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik