Court denies conditional early release for recidivist lacking stable housing and employment.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court denied Piret Gavrilova's request for conditional early release from prison. Although she has been working and disciplined well, the criminal care officer and prosecutor argued she repeatedly violated behavioral control requirements and lacks a guaranteed job or stable home. The court ruled that her release would undermine public justice and contradict the purpose of her sentence, ordering she remain incarcerated until the full term expires.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release if the offender repeatedly violates behavioral control requirements, lacks stable housing or employment, and their release would undermine public justice or contradict the purpose of the sentence.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-6882
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-6882
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Kati Miitra
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Piret Gavrilova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Piret Gavrilova (ik: 46910302734; viibib Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Piret Gavrilova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 16.12.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P. Gavrilova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Piret Gavrilova tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 10.02.2005.a kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ja karistati 3-aastase vangistusega. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning 1 aasta ja 6 kuud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui P. Gavrilova ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 10.12.2007.a kohtumäärusega tühistati osaline vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ja pöörati täitmisele P. Gavrilovale Tartu Maakohtu 10.02.2005.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 19.11.2007.a ja lõpp on 18.05.2009.a.
P. Gavrilova kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes soovib elama minna sõbra juurde , töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu P. Gavrilova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna tal puuduvad käitumiskontrolliks esmaolulised tingimused – kindel elukoht ja töökoht.
Piret Gavrilova taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta P. Gavrilova tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on kriminaalhooldaja hinnangul korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning ta ei nõustu isiku ennetähtaegse vabastamisega. Vabaduses puudub isikul garanteeritud töökoht, kindel elukoht ning toetav sotsiaalne tugivõrgustik. Eeltoodud alustel ei toeta prokurör Piret Gavrilova ennetähtaegset vabastamist.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et P. Gavrilova tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. Gavrilova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on kriminaalhooldaja hinnangul korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning ta ei nõustu isiku ennetähtaegse vabastamisega. Vabaduses puudub isikul garanteeritud töökoht, kindel elukoht ning toetav sotsiaalne tugivõrgustik. Isikul on „õpitud abituse sündroom,“ ta ei ole motiveeritud ise oma eluga edasi minema, vaid loodab suuresti vaid kaasinimeste toetusele ja abile.
Arvestades P. Gavrilova poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik