Court denies conditional early release due to recidivism and failure of prior probation.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court denied Andrei Zainulin's request for conditional early release from prison. The defendant, a repeat offender with a history of revoked probation, argued for release while the prosecutor and probation officer opposed it citing his dangerousness. The court ruled that his extensive criminal record and lack of rehabilitation make early release unjustified and contrary to the purpose of punishment.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release if the offender's history indicates a high risk of reoffending and the measure would undermine the general aims of punishment.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
1-08-1470
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-1470
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Natali Duškina
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Andrei Zainulini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Andrei Zainulin (ik: 38106300299; viibib Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Andrei Zainulin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 19.11.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Zainulini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Andrei Zainulin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 30.04.2008.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega. Mõistetud karistust vähendati 1/3 võrra ja ärakandmisele kuulub 4-kuuline vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o Linnakohtu 11.02.2004.a otsuse alusel mõistetud ärakandmata karistuse – 4 kuu ja 8 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 8 kuud ja 8 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 30.04.2008.a ja lõpp on 07.01.2009.a.
A. Zainulini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistus õppis 10. klassis, kuid loobus õppimisest, töötab abitöölisena. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes soovib elama asuda ema juurde , töökoha loodab leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Zainulini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna katseajal mõjutas tema käitumist narkootikumide tarvitamine. Ametnikul puudub veendumus koostööks käesoleval ajal ning käitumiskontrolli teostamist võib takistada endise käitumismustri kordumine.
Andrei Zainulin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta A. Zainulin tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna eelnevalt on teda 7- korral kriminaalkorras karistatud, 2006.a oli vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega, kuid karistus oli pööratud täitmisele, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud, seega on aeg, mil A. Zainulin on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Vabaduses tal puudub töökoht, samuti lähedaste toetus. Kriminaalhooldaja leiab, et
A. Zainulin ei sobi kriminaalhooldusele.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Zainulin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Zainulini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Eelnevalt on teda 7- korral kriminaalkorras karistatud, 2006.a oli vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega, kuid karistus oli pööratud täitmisele, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud, seega on aeg, mil A. Zainulin on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Vabaduses tal puudub töökoht, samuti lähedaste toetus. Kriminaalhooldaja leiab, et
A. Zainulin ei sobi kriminaalhooldusele.
Arvestades A. Zainulini poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik