Court denies early release due to high risk of reoffending from prior violence and alcohol issues.

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-08-12133 Määruse koostamise koht ja kuupäev 25.novembril 2008 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajas Täitmiskohtunik Anu Ernits Sekretär, tõlk Marge Ojaäär, tõlk Svetlana Hamaza Taotluse sisu Süüdimõistetu Aleksander Snõtkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik Süüdimõistetu

Kaitsja Aleksander Snõtkin , isikukood 37208243714, Narva Linnakohtu 03.04.2000 kohtuotsusega nr 1-317 karistatud KrK § 141 lg 1 ja § 101 p 6,7 järgi KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotusega 12 aastat kinnises vanglas. Vangistuse kandmise algus 30.11.1999, lõpp on 30.11.2011, seisuga 25.11.2008 – 30.11.2011 ärakandmata vangistus on 3 aastat ja 6 päeva Vandeadvokaat Eduard Bulattšik RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432 lg 3, 383, 384.

Määras: Jätta vabastamata, Aleksander Snõtkin isikukood 37208243714 ,temale Narva Linnakohtu 03.04.2000 kohtuotsusega nr 1-317 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrus saata süüdimõistetu Aleksander Snõtkinile, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule.

Menetluse käik ja asjaolud. 1.Karistus. Narva Linnakohtu 03.04.2000 kohtuotsusega nr 1-317 karistati KrK § 141 lg 1 ja §

101 p 6,7 järgi KrK § 40 lg 1 kohaldamisega 12 aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Vangistuse kandmise algus 30.11.1999, lõpp on 30.11.2011.

29.01.2008 arutati Harju Maakohtus A.Snõtkini ennetähtaegse vabanemise küsimust. Mainitud määrusega keelduti ennetähtaegsest vabastamisest. Seega, ennetähtaegse vabanemise võimaluse taasavanemine 19.08.2008. 2.Vangla iseloomustus. Aleksander Snõtkinit on vangistuse ajal karistatud 5 korral distsiplinaarkorras. Kinnipeetav töötav Viru Vanglas koristajana. Kuriteo pani toime alkoholijoobes. Vägivaldse käitumise oht on tõenäoline tavaühiskonnas alkoholijoobes olles. Riski tekitab alkoholi tarvitamine. Ohuks võivad olla kohanemisraskused ja toimetulek peale vabanemist. 3.Kriminaalhooldusametniku ettekandes on esitatud rida positiivseid asjaolusid: süüdimõistetu on vangistuse ajal töötanud Murru vanglas ja töötab ka Viru Vanglas. Varalisi nõudeid tema vastu ei ole. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Tal on olemas kehtivad dokumendid. Invaliidist ema kinnitas, et mõningal määral saab poega abistada nii materiaalselt kui moraalselt. Samas esitas kriminaalhooldusametnik arvamuse, et Aleksander Snõtkinit ei tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest varem korduvalt karistatud Aleksandr Sõtkini puhul on uute kuritegude toimepanemise risk. Seda kinnitab ka vanglaametniku solvamisega seotud distsiplinaarkaristus. 4.Süüdimõistetu Aleksander Snõtkini seletuse kohaselt soovib ta vabaneda tingimisi ennetähtaegselt: ta on 12-aastasest vangistusest ära kandnud 9 aastata ja teinud endale järelduse, et hakkab elama õiguskuulekalt. Vabanedes on tal olemas võimalus kohe tööle asuda nii Narvas kui Tallinnas. Vaja on toetada rohkem invaliidist ema, keda ta vanglas teenitud palgast on ka praegu toetanud materiaalselt. 2 aastat on tal lähedased suhted Tartus elava sõbrannaga, kellega tahaks vormistada abielu, aidata tal kasvatada last.

5.Prokurör palus jätta Aleksandr Sõtkini taotlus rahuldamata, sest uute kuritegude toimepanemise risk süüdimõistetu poolt on suur. Seda annavad alust eeldada süüdimõistetu varasemad korduvad karistused. 6.Kaitsja palub rahuldada süüdimõistetu taotlus ja vabastada ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt: kõik tingimused selleks on täidetud. Süüdimõistetu on 12-aastasest karistusest ära kandnud rohkem kui 2/3- 9 aastat. Tema ärakandmata karistus on 3 aastat. Ta kinnitas, et on teinud järeldused ja hakkas seaduskuulekaks. Seda kinnitab ka asjaolu, et vangistuse ajal on ta töötanud, abistanud materiaalselt oma ema.

Vabanedes on tal eluja töökoht ning kindel plaan luua perekond. 7.Täitmiskohtu seisukoht. Aleksander Snõtkin kannab karistust tahtlikult 1.astme kuriteo eest. Röövimise ja raskendavatel asjaoludel toime pandud tahtliku tapmise eest mõistetud 12- aastasest vangistusest on ta ära kandnud 9 aastat, mis on ¾ tähtajast. KarS § 76 lg 2 p 2 järgi on 1.astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks karistusajast 2/3 ärakandmine. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Aleksandr Snõtkin enne süüdimõistmist käesolevas kuriteos oli süüdi mõistetud ja kandnud vanglaksristust mitme vägivallaga toime pandud kuriteo eest (KrK § 108 lg 1, § 140 lg 2 p 1 järgi). Käesoleval ajal kannab ta karistust 1.astme isikuvastase kuriteo (tapmise) ja 1.astme varavastase kuriteo(röövimine) eest. Kohus leiab, et vabaduses võib tal konflikide ja/või alkoholi mõjul korduda vägivaldne käitumine, sest tema ootused elule pärast vabanemist ja sellega seotud isikutele on suured, ta ei ole analüüsinud võimalikke negatiivseid situatsioone, sealhulgas kriminaalhoolduse nõuete täitmisel tekkida võivaid raskusi.

Kriminaalhoolduse tingimuste rikkumist võib soodustada nt olukord, kus isikul on kohustus elada Narvas, töökohta pakutakse Tallinna ja sõbratar elab Tartus. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76 lg 2 p 2, lg 3, KrMS § 432 lg 3, § 426, jätab kohus rahuldamata süüdimõistetu Aleksander Snõtkini taotluse temale Narva Linnakohtu 03.04.2000 kohtuotsusega nr 1-317 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Täitmiskohtunik Anu Ernits