Estonian court denies early release for recidivist prisoner due to repeated disciplinary violations and high risk.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe Harju County Court rejected Andrei Ištšenko's application for conditional early release from prison. The prisoner, previously sentenced to multiple terms, had been incarcerated three times and received four disciplinary punishments while serving his sentence. The court deemed his release premature given his dangerous behavior, lack of rehabilitation progress, and the severity of his prior crimes.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court must deny conditional early release when a prisoner's history of recidivism, repeated disciplinary infractions, and dangerous conduct indicate that release would be premature and unjustified.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-14051
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-14051
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Natalia Duškina
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Andrei Ištšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Andrei Ištšenko (ik: 38302140300; viibib Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Andrei Ištšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 24.10.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Ištšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Andrei Ištšenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 04.09.2007.a kohtuotsusega KarS § 201 lg 2 p
1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud 4-kuuline karistus kaetuks ja kantuks karistusega, mis A. Ištšenkole mõisteti Harju Maakohtu 03.08.2006.a kohtuotsusega. Süüdi tunnistati A. Ištšenko KarS § 200 lg
1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud põhikaristust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 4 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 04.04.2007.a ja lõpp on 03.08.2009.a.
A. Ištšenko kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta, ei õpi ega ole osalenud sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on 4- korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes soovib elama minna vanemate juurde , töökoha loodab vabanedes leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub A. Ištšenko vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isikul on olemas kindel elukoht, toetav sotsiaalne võrgustik ning lähedased on nõus otsima rehabiliteerivaid võimalusi kinnipeetava sõltuvusprobleemi lahendamiseks.
Andrei Ištšenko taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta A. Ištšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on A. Ištšenko 5-korral kriminaalkorras karistatud, 3. kord viibib vanglas ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Omab 4 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Ištšenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Ištšenko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on A. Ištšenko 5-korral kriminaalkorras karistatud, 3. kord viibib vanglas ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Omab 4 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Arvestades uimastitarvitamise riskiga, mis võib vabaduses aktiviseeruda, tema hoiakut ja mõtlemist ning seda, et ta vajab vanglasiseselt sekkumisi sotsiaalprogrammide näol, on kinnipeetava vabastamine ennatlik.
Arvestades A. Ištšenko poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik