Court denies early release on electronic monitoring due to repeated criminal history and lack of rehabilitation progress.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe Harju County Court rejected Jevgeni Dvojanov's request for conditional early release under electronic monitoring. Although the defendant argued he would return home and find work, the court noted his repeated criminal convictions and lack of positive behavior during incarceration. The court determined that his history made him unsuitable for behavioral control and that early release would undermine the purpose of his sentence.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: A court must deny conditional early release on electronic monitoring when the offender's repeated criminal record and lack of rehabilitation demonstrate unsuitability for behavioral control.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-9463
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 08.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-9463
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Katrin – Jana Vaab
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Jevgeni Dvojanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Jevgeni Dvojanov (ik: 38205080225; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Jevgeni Dvojanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 17.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Dvojanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Jevgeni Dvojanov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.04.2008.a otsusega KarS § 184 lg 1; § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõistet 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.
Karistuse kandmise algus oli 19.11.2007.a ja lõpp on 17.02.2009.a.
J. Dvojanovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses resotsialiseeriva tegevusega hõivatud ei ole olnud. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseks elama vanemate juurde Xxxs, töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Dvojanovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, arvestades, et tal oli tegemist narkootikumidega seotud kuritegudega. Ka alkoholiseaduse rikkumise eest on teda korduvalt karistatud rahatrahvidega.
Jevgeni Dvojanov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. kinnipeetav soovib vabaneda allutamisega elektroonilise valvega käitumiskontrollile. Arvestades seda, et elektrooniline valve tähendab veelgi rangemate kontrollnõuete täitmist, leiab prokurör, et arvestades kinnipeetava varasemat käitumist ei ole alust arvamiseks, et ta sobib käitumiskontrollile.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et J. Dvojanov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Dvojanovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Kinnipeetav soovib vabaneda allutamisega elektroonilise valvega käitumiskontrollile, kuid elektrooniline valve tähendab veelgi rangemate kontrollnõuete täitmist. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist ei ole alust arvamiseks, et ta sobib käitumiskontrollile.
Arvestades J. Dvojanovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik