Court denies early release due to lack of stable housing and high re-offending risk.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court denied the request for conditional early release for Juri Tšugarin, who was serving a sentence for theft. The prosecution and prison authorities argued that the prisoner lacks a stable home and has a high risk of re-offending, evidenced by his disciplinary record. Consequently, the court ruled that the mandatory conditions for early release were not met and the decision was unjustified.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: Conditional early release requires a stable residence and low re-offending risk; absence of these conditions mandates continued imprisonment.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-9504
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-9504
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Katrin – Jana Vaab
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Juri Tšugarini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Juri Tšugarin (isikukood: 38508170259; viibib XxxVanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Juri Tšugarin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
XxxVangla esitas 18.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Tšugarini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Juri Tšugarin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 06.11.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra – karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ärakandmata osa – 1 aasta ja 7 kuud võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 9 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 25.08.2007.a ja lõpp on 25.05.2009.a.
J. Tšugarini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei õpi, ei tööta ega osale sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama venna elukaaslase korterisse ning töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Tšugarini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Vabanemisel puudub ka elukoht, kuna vend ei ole nõus teda enda juurde elama võtma.
J. Tšugarin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokuröri hinnangul on J. Tšugarini ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuivõrd kriminaalhooldusele allutamise tingimused ei ole täidetud. Nii vangla materjalidest kui ka kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanedes kindel, stabiilne ja garanteeritud elukoht. Sellisel juhul ei ole kinnipeetavat võimalik ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd kindla elukoha olemasolu on üks kohustuslikke eeltingimusi. Samuti ei sisenda kinnipeetava käitumine seda, et ta suudaks täita kriminaalhoolduse nõudeid – kui isik ei suuda juba vangistuse tingimustes käituda seaduskuulekalt, siis puudub igasugune alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses. Kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile ja prokurör ei toeta seega ka taotlust.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud J. Tšugarini ja prokuröri arvamused, leiab, et J. Tšugarin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Tšugarini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. J. Tšugarini ennetähtaegne vabastamine on ennatlik, kuivõrd kriminaalhooldusele allutamise tingimused ei ole täidetud. Nii vangla materjalidest kui ka kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanedes kindel, stabiilne ja garanteeritud elukoht. Sellisel juhul ei ole kinnipeetavat võimalik ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd kindla elukoha olemasolu on üks kohustuslikke eeltingimusi. Samuti ei sisenda kinnipeetava käitumine seda, et ta suudaks täita kriminaalhoolduse nõudeid – kui isik ei suuda juba vangistuse tingimustes käituda seaduskuulekalt, siis puudub igasugune alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses. Kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile.
Arvestades J. Tšugarini poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik