Court partially allows appeal by reducing speeding fine from 2100 to 1200 krooni based on lesser culpability.

4-08-823

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juulil 2008.a. Tallinn Väärteoasja number 4-08-7614 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg

07. juulil 2008.a. Väärteoasi Küllike Timm kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissari Kairi Palitss otsusele väärteoasjas nr. 2314,07,039022 09.01.2008.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Küllike Timm kohtuvälise menetleja esindaja Andrus Reidi RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 2- Rahuldada kaebus osaliselt. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissari Kairi Palits otsust väärteoasjas nr. 2314,07,039022 09.01.2008.a.muuta järgmiselt : Liiklusseaduse § 74-22 lg.2 alusel mõista Küllike Timm’le karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut s.o.1200.-( üks tuhat kakssada krooni)

Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates 09. juulist 2008.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kaebus on esitatud Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissari Kairi Palitss otsusele väärteoasjas nr. 2314,07,039022 09.01.2008.., millega karistati Küllike Timm’I LS § 74-22 lg.2 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku suuruses summas s.o 2100 krooni .

Rikkumine leidis aset 13.detsembril 2007.a. kell 17.20 Harjumaal, Kuusalu vallas, Tallinn- Narva maantee 45-l kilomeetril, kus isik juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 31 km/h võrra, sõites kiirusega 125 +- 4 km/h . Sellega rikkus Liikluseeskirja § 124 p.2 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi.

Kaebaja ei nõustunud karistamisotsusega ja esitas ülalmärgitud otsusele kaebuse, väites, et pole kiirust ületanud , sõitis püsikiiruse hoidjaga ja tema kiirus oli 90 km/h.Samuti ei näinud kusagil mingit erivärvides autot seismas, tegi küll esimesel sõidureal liikunud veoautost möödasõitu, kuid kuna ei kiirustanud kuhugi, siis sõitis rahulikult edasi umbes 90 km/h.

Kohtuväline menetleja –Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna esindaja leiab, et asja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme, kohtuväline menetleja on kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt õiguserikkumise toimepanemise kohta ja kogutud tõendite alusel leidis kohtuväline menetleja , et on tõendatud väärteo toimepanek ning ei ole nõus karistusotsuse tühistamisega.

Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja esindaja , tutvunud asjas esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et isiku taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas toimub vaidlus selle üle, kas kiiruseületamine on tõendatud või mitte. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt väärteo toimepanemise kohta.

Esmaseks tõendiks on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt mootorsõiduk liikus II sõidurajal, jõudis ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist. Märkusena on ära toodudkõrvalrajal liikuva sõiduki kiirus 88-89 km/h. Kiirust ületanud sõiduk eemaldus patrullautost. . Tegemist oli pimeda ajaga, näitu juhile näidati., seega oli kiirusenäit kontrollitav ning kiiruseületamine seetõttu tõendatud. Mootorsõiduki juhile, keda süüdistatakse lubatud sõidukiiruse ületamises ja kes kohapeal ei nõustu väitega kiiruse ületamise kohta, tuleneb mõõteseadme näidu näitamise kohustus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8.10. 2003. a otsusest väärteoasjas 3-1-1-105-03 (RT III 2003, 30, 310).Samuti ei ole antud väärteoasjas vaidlust menetlusaluse isiku kiiruse fikseerimise aja ja koha ega protseduuri osas, ka ei ole menetlusalune isik vaidlustanud kiirusemõõtja tehnilist olukorda.

Kas kiiruse mõõtmine toimus ja kas mõõdetud kiirus võis olla 125 km/h, nõustub kohus sellega, et selline mõõtetulemus on usutav.Asjaolu, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollil puudub menetlusaluse isiku allkiri ei ole selline menetlus-normi rikkumine, mis tooks kaasa karistamisotsuse tühistamise, kuna isik ei eita, et kiiruse-mõõteseadme näitu talle näidati. Kui lähtuda kasutatud seadme mõõtehälbest, milleks oli kiirusel üle 100 km/h +/-4 km/h Seade näitas kiiruseks 125 km/h, auto tegelik kiirus oli seegaa vahemikus 121-129 km/h.

Kohtuvälise menetleja otsusega ongi menetlusalust isikut karistatud selle eest, et ta ületas lubatud sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 31 km/h, s.o sõitis kiirusega vähemalt 121 km/h. Kohus leiab, et lisaks kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile kinnitas seda, et mõõdetud kiirus oli 125 km/h ja et kiirust ületas K.Timmi poolt juhitud sõiduauto tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud politseiametnik Triin Sarapuu . T. Sarapuu oli oma ütlustes kindel, et politseinikud ei saanud kiirust ületanud sõiduki tuvastamisega eksida, sõitsid tumedale Mercedes’le järele ja peatasid kiirust ületanud sõiduki .Kohus leiab, et põhimõttelist tähtsust ei oma kaebaja väide selle kohta, et sõites MB 320-ga Narva maanteel Tallinna poole , oli tal pandud püsikiirusehoidjale 90 km/h.

Tehniliselt ei takista püsikiirusehoidjale pandud kiirus sõidu ajal kiirust suurendada. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS §

74-22 lg.2 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Õiguserikkumine on kvalifitseeritud õigesti liiklus-seaduse § 74-22 lg.2 järgi . Kohus leiab, et kohtuväline menetleja poolt mõistetud karistus ei vasta KarS § 56 sätetele. Kohus rõhutab asjaolu, et karistamise alus on isiku süü. Süü suurus ja sellest tulenev karistuse suurus sõltub mitmetest asjaoludest, eelkõige süüteokoosseisu kuuluva teo intensiivsusest . Kohus leiab, et kaebuse esitaja süü on väiksem kui keskmine karistusmäär seda tingiks. Küllike Timm’le on määratud rahatrahv 35 trahviühikut s.o. 2100 krooni (maksimumrahatrahv on 50 trahviühikut s.o. 3000 krooni ).Küllike Timmi on varem karistatud LE rikkumiste eest 2-l korral (2005.a. 900 krooni rahatrahvi LS § 74-22 lg.2 alusel ja 2007.a. augustis LS § 74-17 lg.1 alusel 900 kroonise rahatrahviga). Eeltoodu näitab seda, et reeglina on menetlusalune isik käitunud liikluses seaduskuulekalt ning sellest tulenevalt võib K.Timmile mõistetud karistust kergendada.

Kohtunik