Court denies conditional early release due to recidivism and poor prison behavior.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected the prisoner's request for conditional early release, citing his history of recidivism and disciplinary infractions. Although the prison administration and probation officer supported the release, the prosecutor argued that the nature of the crime and the prisoner's lack of behavioral change warranted continued incarceration. The court agreed, ruling that society's expectations for such offenders are high and that early release would undermine the purpose of the sentence.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release if the offender's criminal history, recidivism, and conduct during imprisonment indicate that release would be premature and contrary to public safety.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-6134
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-6134
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Imbi Kangur-Popova
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Džalal Ibragimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Džalal Ibragimov (isikukood: 36708100354; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Džalal Ibragimov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 05.05.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Ibragimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Džalal Ibragimov on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 10.02.2004.a otsusega KarS § 184 lg
2 p 2 järgi ja karistati 2-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tallinna
Linnakohtu 21.09.2001.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 3 kuud ja 8 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti liitkaristusest kantuks eelvangistuse aeg - 8 kuud. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 7 kuud ja 8 päeva.
Karistuse kandmise algus oli 10.02.2004.a ja lõpp on 18.09.2010.a.
D. Ibragimovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta, õppis keevituse, tisleri, väikeettevõtluse töökorralduse ja arvutiteeninduse erialal. Vangistuse jooksul on 3-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama oma perekonna juurde ning töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub D. Ibragimovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna vabanedes on tal olemas kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus.
Džalal Ibragimov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta taotlust, kuna kinnipeetav on toime pannud raske rahvatervise vastase kuriteo, mille eest mõistetud karistus lõppeb alles 2010. aastal. Tegemist on kuriteoliigiga, mille vastu ühiskond eriliselt võitleb ning selliseid kuritegusid toimepannud isikute karistamise suhtes on eriliselt suured ootused. Kinnipeetav on ka varem samalaadse kuriteo eest karistatud ning mõistetud karistused ei ole oodatud eesmärki täitnud – kinnipeetav pani uue samalaadse kuriteo toime katseajal. Käitumine vangistuses ei sisenda prokurörile veendumust, et kinnipeetav oleks oluliselt muutnud oma suhtumist, kuivõrd distsipliinirikkumisi on vangistuse jooksul kogunenud palju. Käesoleval juhul oleks vabastamine ennatlik ning ei vastaks ühiskonna ootustele.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et D. Ibragimov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D. Ibragimovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud raske rahvatervise vastase kuriteo, mille eest mõistetud karistus lõppeb alles 2010. aastal. Tegemist on kuriteoliigiga, mille vastu ühiskond eriliselt võitleb ning selliseid kuritegusid toimepannud isikute karistamise suhtes on eriliselt suured ootused. Kinnipeetav on ka varem samalaadse kuriteo eest karistatud ning mõistetud karistused ei ole oodatud eesmärki täitnud – kinnipeetav pani uue samalaadse kuriteo toime katseajal. Käitumine vangistuses ei sisenda veendumust, et kinnipeetav oleks oluliselt muutnud oma suhtumist, kuivõrd distsipliinirikkumisi on vangistuse jooksul kogunenud palju. Käesoleval juhul oleks vabastamine ennatlik ning ei vastaks ühiskonna ootustele ja ei toeta taotlust.
Arvestades D. Ibragimovi poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik