Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
DE FR IT EN
In Legislator analysieren
1-08-3236\5 KI-generiert

Court denied early release on electronic monitoring due to insufficient punishment for prior crimes.

Geschäftsnummer 1-08-3236\5
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)
Originalquelle öffnen Maschinenlesbares Markdown (.md)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court denied Karli Peelbaum's request for early release on bail with electronic monitoring. Although the defendant had served over half of his sentence and consented to monitoring, the prosecutor argued his behavior showed no improvement. The court ruled that his previous crimes warranted a heavier sentence, and releasing him now would undermine public justice and his demonstrated lack of discipline.

Legislator-Regeste

KI-generiert

KarS § 76 lg 2 p 2; KarS § 76 lg 3: A court may grant early release on bail with electronic monitoring only if the offender has served at least half the sentence and consents to monitoring, but must also consider the gravity of the crime and the offender's conduct, potentially denying release if it would violate public justice.

Schlagwörter

KI-generiert
early release on bail electronic monitoring consent public justice principle proportionality of punishment disciplinary record assessment criminal record history rehabilitation potential evaluation

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
KarS § 76 lg 2 p 2
KarS § 76 lg 2 p 2 järgi kannab kinnipeetav 2/3 karistusajast 25.
KarS § 76 lg 2 p 1
detsembriks 2008.a, KarS § 76 lg 2 p 1 kandis
KarS § 76 lg 3
KrMS § 426 lg 1
KrMS § 432 lg 3

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-3236

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-3236 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Kristi Keldo Kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets Taotlus Karli Peelbaumi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu KARLI PEELBAUM

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood 38906115215 RESOLUTSIOON

Jätta Karli Peelbaum tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Karli Peelbaum on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.01.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-10150 KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi ja karistatud 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 17.02.2006.a otsusega mõistetud karistusega, s.o 4 aastat 8 kuud vangistust algusega 15.11.2005.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.11.2005.a ja lõpeb 15.07.2010.a. KarS § 76 lg 2 p 2 järgi kannab kinnipeetav 2/3 karistusajast 25. detsembriks 2008.a, KarS § 76 lg 2 p 1 kandis

2 (3) kinnipeetav vähemalt 1/2 karistusajast 15. märtsiks 2008.a. Karli Peelbaum esitas 21.01.2008.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 05.03.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. 13.05.2008.a seisuga on Karli Peelbaumi kandmata karistusaeg 2 aastat 2 kuud ja 3 päeva vangistust.

Karli Peelbaum on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 17.02.2006.a Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja § 263 p 1 järgi 4 aastat 8 kuud vangistust.

Kriminaalhooldaja toetab Karli Peelbaumi vangistusest ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ettekande kohaselt on kinnipeetava perekond andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning tema elukoht vastab koduseadme paigaldamise tingimusetele.

Prokurör ei toetanud Karli Peelbaumi ennetähtaegset vabastamist, kune enda käitumisega vanglas ei ole süüdimõistetu näidanud paranemise märke.

Karli Peelbaum ise leidis, et ta tuleks vabastada enne tähtaega ja elektroonilise valve kohaldamisega oleks tagatud tema üle vajalik kontroll. Ta kinnitas, et on vanglas toime pannud mitmeid rikkumisi, kuid need on olnud kerget laadi ja seotud kohanemisraskustega uues vanglas. Kaitsja toetas ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja hinnangul on süüdimõistetu kuritegelik käitumine olnud seotud tema noorusega. Nüüd on ta saanud vanemaks ja ümber hinnanud ka enda käitumise, mistõttu tuleks Karli Peelbaumile anda võimalus ja ta vabastada enne karistuse tähtaja lõppu. Vabaduses saaks ta asuda tööle ja vanemad, kellega on säilinud hea side, toetaks süüdimõistetut igati.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Karli Peelbaum on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on karistatud erinevate, s.h I astme kuriteo toimepanemise eest. Mõistetud, nelja aasta kaheksa kuu pikkusest vangistusest on ta ära kandnud veidi enam kui pool karistusaega. Arvestades süüdimõistetu poolt KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaolusid, on esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Kohus leiab, et käesoleva ajahetke seisuga Karli Peelbaumi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Peale selle nähtus kinnipeetava isiklikust toimikust ja süüdimõistetu enda selgitustest kohtus, et tema suhtes on vangistuse ajal kohaldatud korduvalt distsiplinaarkaristusi. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on

3 (3) õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi.

Kõige eeltoodu põhjal leiab kohtunik, et Karli Peelbaumi ei ole käesoleval ajal võimalik vangistusest enne tähtaega vabastada.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik