Court denies early release on electronic monitoring due to murder conviction and lack of family consent.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected the prisoner's request for conditional early release under electronic monitoring. Although the inmate agreed to the monitoring, the prosecution argued that his conviction for murder and the refusal of his future family members to consent made the release unjustified. The court upheld this decision, emphasizing that the severity of the crime and the absence of technical feasibility due to lack of consent outweighed the inmate's personal circumstances.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: The court may deny conditional early release on electronic monitoring if the gravity of the crime, the nature of the offender, or the lack of consent from cohabiting family members renders the release unjustified or technically unfeasible.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-3467
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. märts 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-3467
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Julia Zautina
Prokurör Kristi Rande
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Juri Paramonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Juri Paramonov (isikukood: 38909096516; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Juri Paramonov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 10.03.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Paramonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Juri Paramonov on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.02.2007.a otsusega KarS § 114 p 2, 3; §
404 ja § 22 lg 3; § 199 lg 2 p 4, 5, 7 ja 8 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.2007.a kohtuotsusega tühistati Tartu Maakohtu 07.12.2007.a ja Tartu Ringkonnakohtu 22.05.2007.a otsus J. Paramonovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi 08.10.2005.a toimepandud teos ja talle mõistetud liitkaristuse osas. Süüdi tunnistati J. Paramonov KarS § 266 lg 1 järgi ja karistati teda vangistusega 1 kuu. KarS §199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat ja 4 kuud ning KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 11 kuud.
Karistuse kandmise algus oli 3.11.2005.a ja lõpp on 3.10.2009.a.
J. Paramonov kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav Tartu Vanglas lõpetas 8. klassi. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama ema ja kasuisa juurde ja töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Paramonovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna isikud, kellega kinnipeetav hakkaks koos elama, ei ole nõus elektroonilise valvega.
Juri Paramonov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna kannab karistust muuhulgas I astme raske kuriteo – tapmise eest. Seega kuriteo raskust ja asjaolusid arvestades olek ennatlik vabastada elektroonilise järelevalvega ennetähtaegselt. Ühtlasi ei ole isikud, kellega ta koos elama asuks, andnud nõusolekut elektroonilise järelevalve seadeldiste paigaldamiseks, mistõttu tehniliselt ei oleks teostatava tema suhtes elektrooniline järelevalve.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et J. Paramonov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Paramonovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik kannab karistust muuhulgas I astme raske kuriteo – tapmise eest. Seega kuriteo raskust ja asjaolusid arvestades olek ennatlik vabastada elektroonilise järelevalvega ennetähtaegselt. Ühtlasi ei ole isikud, kellega ta koos elama asuks, andnud nõusolekut elektroonilise järelevalve seadeldiste paigaldamiseks, mistõttu tehniliselt ei oleks teostatava tema suhtes elektrooniline järelevalve.
Arvestades J. Paramonovi poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik