Court denies conditional early release for recidivist with high reoffending risk and unresolved alcohol issues.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected the prisoner's application for conditional early release, citing his history of repeated offenses and failure to address underlying alcohol problems. While the prison administration noted good behavior, the criminal care officer and prosecutor argued that the risk of reoffending remained high due to lack of housing, support, and genuine rehabilitation efforts. Consequently, the court determined that releasing the individual would violate the purpose of the sentence and undermine public justice.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: The court must assess the risk of reoffending and the offender's personal circumstances; conditional early release is denied when the probability of committing further crimes is sufficiently high and the individual has not demonstrated genuine rehabilitation.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-1748
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-1748
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Kristi Rande
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Aleksander Rõbnikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Aleksander Rõbinkov (isikukood: 37104040046; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Aleksander Rõbinkov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 05.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksander Rõbinkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Aleksander Rõbinkov mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 05.02.2004.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1,
2 ja 3 järgi ning karistati 3-aastase vangistusega. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud karistuse ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Rõbinkov ei pane 2-aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tartu Maakohtu 29.08.2006.a määrusega pöörati karistus täitmisele.
Karistuse kandmise algus oli 31.07.2006.a ja lõpp on 13.07.2009.a.
A. Rõbinkovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas tööootel. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama tuttava juurde ning töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Rõbinkovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna uue kuriteo toimepanemise oht on kõrge. Kinnipeetaval ei ole otstarbekas vabaneda tingimisi enne tähtaega vastavalt KarS § 76 sätetele, kuna tal puudub elukoht ja lähedaste toetus.
Aleksander Rõbinkov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna arvestades nii kriminaalhooldaja seisukohta, kui ka vanglast esitatud iseloomustust, samuti seda, et on varem korduvalt karistatud. Vanglas ei ole tööle ega õppima asunud. Materjalidest nähtub, et tal on ka alkoholiprobleem, mille lahendamiseks ei ole ta reaalselt midagi ette võtnud. Kuritegude toimepanemise põhjustena aga on viidanud alkoholi tarvitamisele, kuigi ise probleemi ei tunnista. Seega eeltoodut arvesse võttes ei ole kuritegude toimepanemise ajendid ja põhjused ära langenud ning tõenäosus, et jätkab varavastaste kuritegude toimepanemist igapäevase eluga toimetulekuks, on piisavalt suur.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Rõbinkovi ja prokuröri arvamused, leiab, et A. Rõbinkov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Rõbinkovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt karistatud, vanglas ei ole tööle ega õppima asunud. Materjalidest nähtub, et tal on ka alkoholiprobleem, mille lahendamiseks ei ole ta reaalselt midagi ette võtnud. Kuritegude toimepanemise põhjustena aga on viidanud alkoholi tarvitamisele, kuigi ise probleemi ei tunnista. Seega eeltoodut arvesse võttes ei ole kuritegude toimepanemise ajendid ja põhjused ära langenud ning tõenäosus, et jätkab varavastaste kuritegude toimepanemist igapäevase eluga toimetulekuks, on piisavalt suur.
Arvestades A. Rõbinkovi poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik