Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
1-07-12164\4 KI-generiert

Court convicts defendant of public order violation with violence and imposes fine via settlement procedure.

Geschäftsnummer 1-07-12164\4
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court convicted the defendant, L.E., of violating public order with violence under Criminal Code Section 263(1) and imposed a fine of 20,400 krooni. During the settlement procedure, the defendant admitted guilt, agreed to the charge's qualification, and accepted the prosecution's proposed penalty terms. The court validated the settlement as a voluntary act and applied the relevant Criminal Procedure Code provisions to finalize the conviction and sentencing.

Legislator-Regeste

KI-generiert

KrMS § 247–250; In settlement proceedings, a court may convict and sentence a defendant if the settlement is concluded based on the defendant's free will and the prosecution's request is approved.

Schlagwörter

KI-generiert
public order violation settlement procedure criminal code section 263 voluntary confession fine imposition criminal procedure code public prosecution office

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Criminal Code Section 263(1)
Süüdi tunnistada L.E KarS § 263 p 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 30(kolmkümmend) keskmist päevamäära (680 krooni) so 20400(kakskümmend tuhat nelisada) krooni.
Criminal Procedure Code Section 68(1)
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 1(üks) päev karistusaja hulka ning kandmisele kuulub rahaline karistus 18 360 (kaheksateist tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni.
Criminal Procedure Code Section 66(3)
KarS § 66 lg 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10(kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena 1836 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend kuus) krooni.
Criminal Procedure Code Section 179(1)(2)
KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista L.E-lt II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 6525 krooni riigi tuludesse.
Criminal Procedure Code Section 180(3)
Menetluskuludena välja mõista KrMS § 180 lg 3 alusel L.E-lt 1500 krooni riigi õigusabi kasutamise eest riigi tuludesse, ülejäänud osas jätta riigi kanda.
Criminal Procedure Code Section 247–250
Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid KrMS § 247 - § 250.

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg, koht 22.jaanuar 2008, Tallinn

Kriminaalasja number 1-07-12164 Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Kohtuistungi sekretär RAIVO SEPPO Kriminaalasi

L.E süüdistuses KarS §

263 p järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi ROBERT SAAREKE Süüdistatav L.E,

Isikukood XXX, EV kodanik, kesk-eri haridus,

emakeel - eesti keel, turvateenused OÜ, elukoht XXX. Varem karistamata.

Kaitsja URMAS SIMON RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada L.E KarS § 263 p 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 30(kolmkümmend) keskmist päevamäära (680 krooni) so 20400(kakskümmend tuhat nelisada) krooni.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 1(üks) päev karistusaja hulka ning kandmisele kuulub rahaline karistus 18 360 (kaheksateist tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni.

3. KarS § 66 lg 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10(kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena 1836 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend kuus) krooni.

6. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista L.E-lt II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 6525 krooni riigi tuludesse.

7. Menetluskuludena välja mõista KrMS § 180 lg 3 alusel L.E-lt 1500 krooni riigi õigusabi kasutamise eest riigi tuludesse, ülejäänud osas jätta riigi kanda.

8. Sundraha ja menetluskulud kuuluvad

tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber XXX. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti menetlusnormide rikkumise korral, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7.päeva jooksul Tallinna Linnakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15.päeva jooksul otsusega tutvumisest.

Tuvastatud asjaolud: L.E

, süüdistatakse selles et tema olles keskmises joobes 24.06.2007 kella 07.20 ajal M-M kohvikus rikkus läheduses viibinud isikute rahu ja turvalisust ning seejärel lõi Tallinnas, Odra ja Lastekodu tänava ristmikul K-MK ühe korra küünarnukiga vastu kõri.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga pani L.E toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava L.E, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks rahalise karistuse 30 päevamäära /680 krooni/ so 20400 krooni. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistu 1 päev karistuse hulka. Kandmisele kuulub 18 360 krooni, mis KarS § 66 lg 3 alusel tasuda 10 kuu jooksul igakuiste maksetena 1836 krooni.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatav L.E tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi, jääb kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde.

Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et L.E poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe.

Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga.

Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid KrMS § 247 - § 250.

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel mõistetakse L.E-lt välja sundraha 6525 krooni II astme kuriteo toimepanemise eest ning KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi tuludesse.

Kohtunik Eda Murak