Court orders 4 days of arrest to replace unpaid fine due to lack of assets and non-compliance.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court ordered the replacement of a 2,400 krooni fine with a four-day arrest sentence because the defendant failed to pay and possessed no assets for enforcement. The defendant argued they had no job and could pay in installments, but the court rejected this claim due to the lack of evidence and the defendant's prolonged non-compliance. Consequently, the court applied the statutory conversion rate of ten fine units per day, adjusted for constitutional principles, to mandate the arrest.
Legislator-Regeste
KI-generiertTMS §201 lg.1; KarS §72 lg.2: When a fine cannot be collected due to lack of assets, the court may order an arrest sentence; the duration is calculated by converting fine units to days, typically at a rate of ten units per day, subject to constitutional proportionality.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
4-07-3784
K O H T U M Ä Ä R U S rahatrahvi asendamiseks arestiga
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.september 2007.a.; Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-07-3784 Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Väärteoasi Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsari avaldus Kaido NAPRITSON’ile asenduskaristuse määramiseks Menetlusosalised Süüdimõistetu – Kaido NAPRITSON
Avaldaja – kohtutäitur Aive Kolsar
RESOLUTSIOON Juhindudes TMS §201 ning KarS §72 ning VtMS §§190-§193 ja §211, kohus m ä ä r a s :
Asendada Kaido NAPRITSON’ile Lõuna PP Valga PJ 02.07.2004.a. otsusega nr.2820,04,002328 väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahv 40 trahviühikut summas 2 400 krooni, arestiga neli (4) päeva.
Määrata Kaido NAPRITSON’ile aresti ärakandmise kord alljärgevana : 29.09.2007.a. kell 10.00.-st kuni 01.10.2007.a. kella 10.00.-ni. 06.10.2007.a. kell 10.00.-st kuni 08.10.2007.a. kella 10.00.-ni.
Aresti kandmise tähtaja kulgemist arvestada alates isiku ilmumisest Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna arestimajja aresti kandmisele.
Määruse ärakirjad saata viivitamatult süüdimõistetule, Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsarile ja Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (27.09.2007.a.) Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.
2 (3) ASJAOLUD
Menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 02.07.2004.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,04,002328 on Kaido Napritson’i karistatud „Liiklusseaduse“ §74-35 lg.1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses summas 2 400 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 04.10.2004.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 26.09.2005.a.. Võlgnikule on saadetud täitekutsed ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. 28.12.2006.a. on Lõuna PP esitanud kohtutäiturile avalduse asendusaresti kohaldamiseks.
Kohtutäituri taotlus Kohtutäitur kinnitab, et süüdimõistetu ei ole asunud rahatrahvi tasuma ning võlgnikul on trahv täies ulatuses tasumata. Kohtutäitur märgib, et ta on pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele, kuid seal rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub võlgnikul registrisse kantav vallasja kinnisvara ning täiturile teadaolevalt ka muu vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Eeltoodud põhjustel palub täitur asendada isikule karistusena määratud rahatrahv arestiga.
Süüdimõistetu seisukoht Süüdimõistetu kinnitab, et tal puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Samuti väidab süüdimõistetu, et tal puudub alaline töökoht ning tema sissetulek moodustub vaid juhtööde eest saadavast tasust, mis kulub enda olmevajaduste rahuldamiseks. Samas väidab süüdimõistetu, et soovib hakata võlgnevust tasuma osade kaupa pikema perioodi vältel.
Kohtu lahendi põhjendused
„Täitemenetluse seadustiku“ (TMS) (RT 27/05-198) §201 lg.1 sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Asja menetluses on tuvastatud, et Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 02.07.2004.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,04,002328 on Kaido Napritson’i karistatud „Liiklusseaduse“ §74-35 lg.1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses summas 2 400 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 04.10.2004.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 26.09.2005.a. ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. Menetlusosaliste kinnitusel pole süüdimõistetu asunud rahatrahvi tasuma ning kohtuistungi toimumise päeva seisuga on võlgnikul tasumata kogu nõue. Samuti on menetlusosalised kohtule kinnitanud, et süüdimõistetu ei tööta ega oma alalist sissetulekut ning tal puudub vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Kohus ei loe veenvaiks ja tõendatuiks isiku väiteid temal trahvi tasumiseks rahaliste vahendite hankimise võimaluse olemasolu kohta. Kohus leiab, et isiku senine käitumine ning
3 (3) suhtumine õiguskorda ja riikliku sunniga tagatud kohustuste täitmisse võimaldab eeldada, et isik ei püüagi temale määratud trahve tasuda ning antud karistusliik pole teeninud oma preventiivset eesmärki. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et süüdimõistetu ei ole asunud nõuet täitma ei täitemenetluse ega ka asja kohtuliku menetluse vältel ning rahatrahv on tal täies ulatuses senini (enam kui kolme aasta vältel) tasumata. Kuigi süüdimõistetu on väitnud endal olevat võimalus trahvi ositi tasumiseks, pole ta vaatamata kohtu nõudmistele esitanud kohtule mingitki tõendit töösuhte olemasolu kinnitamiseks ja/või rahatrahvi tasumist võimaldava muu sissetuleku olemasolu tõendamiseks. Siit johtuvalt tuleb isikule karistusena määratud rahatrahv asendada arestiga. „Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §211 lg.2 sätestab, et rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Asja menetluses on tuvastatud, et süüdimõistetul on temale määratud rahatrahv täies ulatuses, s.o. summas
2 400 krooni, käesolevaks ajaks tasumata. „Karistusseadustiku“ (KarS) (RT 61/01-364) §72 lg.2 sätestatu kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Süüdimõistetu võlajääki (2 400 krooni) arvestades kujuneb trahviühikute kogumahuks 40 trahviühikut. Kuna „Põhiseaduse“ §23 sätestatust ja karistusõiguse üldprintsiipidest tulenevalt ei või asenduskaristuse määramisel raskendada isiku olukorda võrreldes karistamise ajal olnuga, tuleb arestipäevade arvutamisel taandada trahviühikud kümne või selle täiskordseni. Seega tuleb süüdimõistetule asenduskaristuseks määrata 4 päeva aresti. Arvestades süüdimõistetu sellekohast taotlust ning põhjendusi (elukorralduse normaalse toimimise säilimise tagamiseks), peab kohus antud juhul mõistlikuks ja põhjendatuks anda süüdimõistetule võimalus asenduskaristusena määratava aresti kandmiseks osade kaupa (nädalavahetustel).
kohtunik Aare Kaldma 27.09.2007.a.