Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
1-07-11405\2 KI-generiert

Court convicts defendant for drunk driving and imposes suspended prison sentence with license revocation.

Geschäftsnummer 1-07-11405\2
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court convicted the defendant of driving while intoxicated under Article 424 of the Criminal Code and sentenced him to one month and fifteen days of imprisonment. Although the defendant confessed and expressed remorse, the court determined that a fine was inappropriate due to his lack of stable employment and financial obligations to support a minor child. Consequently, the court applied a suspended sentence with strict behavioral conditions and revoked his driver's license for two months.

Legislator-Regeste

KI-generiert

KarS § 424; KarS § 74: Driving a motor vehicle while intoxicated constitutes a crime punishable by imprisonment, which may be suspended if the offender fulfills specific behavioral requirements and has no stable income to justify a fine.

Schlagwörter

KI-generiert
drunk driving suspended sentence Criminal Code alcohol intoxication license revocation minor child support financial inability

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
KarS § 424
K.P süüdistuses KarS § 424 järgi.
KarS § 74
KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.P ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.
KarS § 75 lg.1
KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.P ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.
KarS § 50 lg 1 p 1
KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta K.P ´ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 ( kaheks ) kuuks.
KrMS § 179 lg.1 p.2
Välja mõista K.P ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o.
KrMS § 238 lg 2
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra.

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

1-07-11405

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. septembril 2007.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Kriminaalasja number

1-07-11405 (07231401212)

Kohtukoosseis

Kohtunik Orvi Tali

Konsultant-kohtuistungi

sekretär

Marju Vilt

Tõlk

Katrin-Jana Vaab

Kriminaalasi

K.P süüdistuses KarS § 424 järgi.

Prokuröri abi

Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav

K.P

elukoht:

Tallinn,

XXX; isikukood:XXX:kodakondsuseta;haridus:keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: töötu; varem väärteokorras:

- 02.12.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt LS § 74´19, § 74´35 lg 1 ja § 74´22 lg 2 alusel – mõisteti rahatrahv: 8100.- krooni;

- 21.12.2006.a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74´35 lg 1 ja LKindlS § 66´1 lg 1 alusel – mõisteti rahatrahv: 600.- krooni;

- 10.04.2007.a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74´7 alusel – mõisteti rahatrahv: 600.- krooni.

Tõkend

elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja

Veljo Viilol

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K.P KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista K.P ´ile 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.P ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1 ) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Määrata K.P Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkendelukohast lahkumise keeld jätta muutmata-kuni kohtuotsuse jõustumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta K.P ´ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 ( kaheks ) kuuks. Välja mõista K.P ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni 15 senti riigituludesse ning ekspertiisi tasu 220 (kakssada kakskümmend ) krooni riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Hansapangas märkides viitenumbri XXX. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

K.P `it süüdistatakse selles, et olles 02.12.2004.a karistatud Tallinna Linnakohtu poolt LS § 74´19 alusel rahatrahviga summas 8100.- krooni 24.08.2004.a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 29.06.2007.a kell 02.52 Tallinnas XXX, liikudes maja aadressil Mstamäe tee XXX suunas, mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis.

Seega K.P pani toime

kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

KarS § 424 järgi

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. K.P süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. –kohtuotsuse koopia, 02.12.2004.a. mõisteti Tallinna Linnakohtu poolt kergem karistus Põhja Politseiprefektuuri osakonna 15.09.2004.a. otsuse peale summas 12 000 krooni. KarS § 66 lg 2,3 alusel määrati rahatrahv kokku summas 8 100 krooni mis kuulus tasumisele ositi 12 kuu jooksul s.o. iga kuiselt 675 krooni (t.lk.4); otsus väärteoasjas nr 2314,04,023150 ( koopia ), mille kohaselt 24.08.2004.a. juhtis K.P mootorsõidukit Tallinnas, XXX linnaosas, XXX puiesteel olles alkoholijoobes, samuti puudus kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument.

Sõitis asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 27 km/h võrra sõites kiirusega 82/+-5 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 ; § 70 p 1; § 124 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74`19; § 74`35 lg 1 ; § 74`22 lg 2 järgi. Vastulausega palus K.P arvestada seda, et on perekonna ainuke toitja ning abikaasa on lapsehoolduspuhkusel. Liiklusseaduse § 74`19 alusel määrati K.P-le karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 12 000 krooni. Liiklusseaduse § 74`22 lg 2 alusel määrati karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2 100 krooni.

Määratud rahatrahvid kokku summas 14 100 krooni kuuluvad tasumisele kuue kuu jooksul võrdsetes osades, s.o. iga kuiselt 2350 krooni (t.lk.5); väärteoprotokoll AB 684705(koopia), mille kohaselt 24.08.2004 juhtis K.P mootorsõidukit XXX reg. märgiga XXX Harju Maakonnas XXX- XXX ja XXX - XXX tänavate vahel olles alkoholijoobes ning sõitis kiirusega 82/+-5 km/h asulasisesel teel kui kiirusepiiranguks oli 50km/h (t.lk.6); protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (koopia), et 24.08.2004 tuvastati K.P alkoholijoove (t.lk.7); andmed trahvi tasumise kohta (t.lk8); väärteoprotokoll AB 916742, et 29.06.2007.a. juhtis, XXX teel, K.P mootorsõidukit XXX reg. märgiga XXX olles alkoholijoobes (t.lk.9); joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt, Wismari Haigla 29.06.2007.a. tuvastas K.P kerge alkoholijoobe (t.lk.11); saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, K.P alkoholijoove tuvastamisega määrati ekspertiisi tasu 220 krooni (t.lk.12 ); tunnistaja MO ülekuulamise protokoll, et tema olles 29.06.2007.a. autopatrullis kui märkas XXX suunaga XXX poole mootorsõidukit XXX reg. nr. XXX, kontrollides sõidukit Kairi andmebaasist selgus, et sõidukiga seotud isik on operatiivhuvis.

Sõidukit juhtis K.P olles alkoholijoobes ( t.lk.14); menetlusaluse isiku K.P ülekuulamise protokoll, et tema jõi ära kruusi kerget õlut ning ei maganud rohkem kui üks ööpäev. Kahetseb tehtut (t.lk.15); kahtlustatava K.P ülekuulamise protokoll, millega K.P tunnistab oma süüd täielikult ning kahetseb toimepandut. 02.12.2004.a. karistas Tallinna Linnakohus teda LS § 74`19 alusel rahatrahviga summas 8 100 krooni selle eest, et tema juhtis mootorsõidukit 24.08.2004.a. olles joobeseisundis. 28.06.2007 .a. jõi tema ära 0,5 liitrit õlut ning tundis sellel päeval ennast halvasti.

Õlut jõi Helsingis ning öösel jõudis laevaga Tallinnasse, seejärel istus ta rooli ning sõitis koju XXX. Kui rooli istus, siis arvas et on kaine, lihtsalt oli halb enesetunne sest sel päeval lõppes tal insuliin. Tallinnas, XXX peatas teda politseipatrull kes kontrollis alkomeetriga joovet, kuid tulemust temale ei näidatud, seejärel viidi ta Wismari Haiglasse, kus arst tuvastas kerge alkoholijoove. Ülalpidamisel on alaealine poeg (t.lk.18-19) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatav K.P on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K.P on varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Rahatrahvid on tasutud. K.P karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada K.P `it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et K.P ´it ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega kuna tema ülalpidamisel on alaealine poeg, samuti on tasuda muud rahalised kohustused ning menetluskulud.

K.P puudub kindel töökoht ja sissetulek, seega on välistatud kergem karistusliik, s.o. rahaline karistus. K.P tuleb karistada vangistusega, kuid tema suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Samuti arvestades asjaolu, et K.P juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis asub kohus seisukohale, et K.P suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid K.P puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad.

Kohtunik