Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
1-07-5078\1 KI-generiert

Court denies conditional early release due to ongoing sentence, recidivism, and lack of rehabilitation progress.

Geschäftsnummer 1-07-5078\1
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court rejected the prisoner's request for conditional early release, ordering that the matter be reconsidered only after one year. The defendant had served two-thirds of a five-year sentence for fraud and drug trafficking while committing new offenses inside prison. The court denied release because the prisoner failed to demonstrate rehabilitation, ignored prior disciplinary actions, and posed a continued risk to society.

Legislator-Regeste

KI-generiert

KarS § 76; KrMS § 426 lg 2: A court must deny conditional early release if the prisoner has not completed the sentence, has committed new crimes during incarceration, and fails to show sufficient rehabilitation or remorse.

Schlagwörter

KI-generiert
conditional early release prisoner recidivism sentence completion requirement rehabilitation assessment new crimes in prison social danger evaluation disciplinary violations qualifizierte Widerhandlung BetmG

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
KarS § 76
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
KrMS § 426 lg 2
KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Marek Lemsberg’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
KrMS § 432
KrMS § 383
KrMS § 384
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

1-07-5078

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-5078

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Sirle Melk

Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Marek Lemsberg’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Marek Lemsberg (ik 37410310329; viibib Ämari Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Marek Lemsberg tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Marek Lemsberg’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Ämari Vangla esitas 25.04.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marek Lemsberg’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Marek Lemsberg tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 18.05.2005.aasta otsusega tunnistada Läti Vabariigi Zemgale Ringkonnakohtu 15.04.2004 kohtuotsust kinnipeetava suhtes. Kvalifitseerida süütegu ümber KarS § 184 lg 1; § 392 lg 1-§25 lg 1, 2 järgi KarS § 64 lg 1 alusel

5 aastat vangistust. 04.05.2007 tunnistas Harju Maakohus kinnipeetava süüdi KarS § 268 lg 1 järgi ja mõistis talle rahalise karistuse 500 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 25 000 krooni. KarS § 83 ja § 84 alusel konfiskeerida süüteoga saadud äratarvitatud vara summas

50 000 krooni. KarS § 64 lg 2 alusel kuulub Tallinna Linnakohtu 18.05.2005 kohtuotsus täitmisele iseseisvalt.

Karistuse kandmise algus on 13.10.2003.a ja lõpp 13.10.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 13.04.2006.a.

Marek Lemsberg on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Ämari Vanglas osales arvuti algõppe kursustel. On huvitatud infotehnoloogia eriala omandamisest. Töökoht vabanedes olemas, kuid töökogemus puudub. Uus kriminaalasi menetluses. Distsiplinaarkorra rikkumisi on olnud 2 korral. Ohustatud on ühiskond ja rahvatervis. Kuritegu sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isik õigustab kuritegu sooviga aidata oma last.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Marek Lemsberg ei sobi kriminaalhooldusele.

Marek Lemsberg taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Ta on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning korduvalt kandnud ka vanglakaristust. Vaatamata varasematele karistusetele on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegusid on ta toime pannud ka vanglas viibides – vahendades prostitutsiooni. Käesoleval hetkel kannab ta karistust narkootikumide salakaubaveo eest. Tegemist on äärmiselt ühiskonnaohtliku kuriteoga. Oma käitumisega vangistuses on M.Lemsberg näidanud, et ta ei ole motiveeritud ka edaspidi käituma õiguskuulekalt. Tema suhtes on ka varemalt kohaldatud tingimisi vangistust käitumiskontrolliga, kuid kontrollnõuete täitmisse suhtus ta ükskõikselt ja hooldusele ei allunud. Samuti puudub M.Lemsberg’il vabanedes kindel elukoht. Seega ei ole tema pugul täidetud vajalikud eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks.

Kohus, ära kuulanud Marek Lemsberg’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Marek Lemsberg tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Marek Lemsberg’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Marek Lemsberg’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Marek Lemsberg kannab karistust varavastase kuriteo eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Marek Lemsberg’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 2 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Marek Lemsberg on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kuritegusid on ta toime pannud ka vanglas viibides – vahendades prostitutsiooni. Käesoleval hetkel kannab ta karistust narkootikumide salakaubaveo eest. Tegemist on äärmiselt ühiskonnaohtliku kuriteoga. Oma käitumisega vangistuses on M.Lemsberg näidanud, et ta ei ole motiveeritud ka edaspidi käituma õiguskuulekalt. Tema suhtes on ka varemalt kohaldatud tingimisi vangistust käitumiskontrolliga, kuid kontrollnõuete täitmisse suhtus ta ükskõikselt ja hooldusele ei allunud. Samuti puudub M.Lemsberg’il vabanedes kindel elukoht. Marek Lemsberg peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Marek Lemsberg ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Marek Lemsberg’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Marek Lemsberg’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Marek Lemsberg’il kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 13.10.2008.a) ning Marek Lemsberg’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Marek Lemsberg’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik