Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
3-25-3252/4 KI-generiert

Court allows appeal against social assistance decision, ruling prior case law cannot dictate current family composition facts.

Geschäftsnummer 3-25-3252/4
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The District Court dismissed the lower court's order to dismiss the appeal and instead allowed the plaintiff's claim to proceed. The court found that the administrative body incorrectly excluded the plaintiff's father from the family unit, reducing the calculated living expenses and thus the assistance amount. The court rejected the lower court's reliance on previous decisions regarding family composition, noting those cases involved different time periods and unresolved appeals, making them inapplicable to the current facts.

Legislator-Regeste

KI-generiert

HKMS § 121 lg 2 p 21; § 120 lg 1: The court cannot dismiss an appeal on procedural grounds based on prior case law when the factual circumstances regarding family composition have changed or when those prior decisions are not binding due to pending appeals.

Schlagwörter

KI-generiert
social assistance family composition living expenses procedural dismissal precedent binding administrative review family unit finanzielle Notlage

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
HKMS § 121 lg 2 p 21
Tallinna Halduskohus tagastas 10.10.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21
HKMS § 120 lg 1
eeskätt kaebuse vorminõudeid, lubatavust jms (vt HKMS § 120 lg 1).
HKMS § 175 lg 3
HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel
HKMS § 179 lg 4

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2025 otsus nr 3-23-2046
Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2025 määrus nr 3-24-3161
Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024 määrus nr 3-24-2894
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3252

Haldusasi

C.G kaebus tühistada Maardu Linnavalitsuse 23.

septembri 2025. a otsus nr 25280623265 ja kohustada

Maardu linna lahendama tema taotlus uuesti

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. oktoobri 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – C.G

Vastustaja – Maardu linn

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.G määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse C.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. oktoobri 2025. a

määruse peale haldusasjas nr 3-25-3252.

2. Rahuldada C.G määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. oktoobri 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-

3252 ja teha tühistatud osas uus määrus, millega saata kaebus halduskohtule

tagasi ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

4. Jõustunud määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.G esitas Maardu Linnavalitsusele 11.09.2025 taotluse 2025. a septembri eest

toimetulekutoetuse saamiseks. Maardu Linnavalitsus määras 23.09.2025 otsusega nr

25280623265 C.G-le toimetulekutoetuse 65,88 eurot. Otsuse kohaselt kuuluvad taotleja

leibkonda taotleja C.G, tema noorem poeg XX (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2025

otsus nr 3-23-2046) ja taotleja isa XY Taotleja eestkostel olev vanem poeg XC elab samas

elamus, kuid sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 12 kohaselt ei arvestata teda

leibkonna koosseisu. Elamu kommunaalkulud on jagatud võrdselt kõigi samas elamus elavate

3-25-3252

isikute vahel. Taotleja leibkonna kulukoormus on määratud ühe isiku osa alusel, korrutades

selle leibkonnaliikmete arvuga. Sellest tulenevalt kujunes välja toetuse arvestamisel kasutatud

kulusumma.

2. C.G esitas Tallinna Halduskohtule 06.10.2025 kaebuse

Maardu

Linnavalitsuse

23.09.2025 otsuse nr 25280623265 tühistamiseks ja Maardu linna kohustamiseks vaadata

tema 2025. a septembri toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi. Kaebaja isa XY on ebaõigesti

arvestatud kaebaja leibkonna hulka, mille tulemusena vähenes toetuse summa. Kaebaja elab

koos üksnes oma poja XX ning samal aadressil elav XY ei kuulu nende leibkonna hulka (s.o

ei panusta sellesse ega saa sellest kasu). XY-l on omaette sissetulek ning ta ei jaga kaebaja ja

tema pojaga kulusid toidule ja majapidamistarvetele. Kaebaja ja XY ainus kokkupuutepunkt

on elamine samas elamus ja kommunaalkulude proportsionaalne jagamine, mis on tavaline ka

paljude kortermajade korteriomanike puhul. Vastustaja loogikat laiendades moodustaksid

ühise leibkonna ka kortermaja elanikud, kes jagavad kulusid küttele, prügiveole jms. Samuti

tuleks sel juhul lugeda kaebaja leibkonna koosseisu samal aadressil elav XC

3. Tallinna Halduskohus tagastas 10.10.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel läbivaatamatult. Kaebaja peab vaidlustatud otsust õigusvastaseks põhjusel, et kaebaja

isa XY on loetud tema leibkonna liikmeks SHS § 131 lg 7 tähenduses. Asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, sest kohtud on ka varem kaebaja samalaadseid

kaebusi lahendades tuvastanud, et XY tuleb arvata kaebaja leibkonna koosseisu (vt

haldusasjad nr 3-23-2046, 3-24-1408, 3-24-1808). Vaidlusalune otsus riivab kaebaja õigusi

väheintensiivselt. Kui jätta kaebaja isa vanaduspension leibkonna sissetulekute hulgas

arvestamata, oleks kaebaja ja tema poja sissetulek kokku 761,30 eurot. Arvestades kahe

inimese toimetulekupiiriga (360 eurot) ja samade eluasemekuludega (1043 eurot), oleks

toimetulekutoetus eelduslikult 641,70 eurot. Erinevus praegusel juhul vaidlustatud

toimetulekutoetusega oleks 575,82 eurot, mis jääb alla 1000 euro (vt HKMS § 133 lg 1 teine

lause).

4. C.G palub 16.10.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus ei ole vaidlusaluse perioodi

(2025. a septembri) osas kaebaja leibkonna koosseisu sisuliselt kontrollinud, vaid on lähtunud

automaatselt varasematest kohtulahenditest, milles XY arvati kaebaja leibkonna liikmeks.

Praeguse kaebuse rahuldamise tõenäosust ei saa hinnata üksnes varasemate lahendite pinnalt,

sest leibkonna koosseis ja elukoha asjaolud võivad muutuda. Halduskohus ega vastustaja ei

ole konkreetseid faktilisi asjaolusid kontrollinud. Asjaolust, et vaidlusalune summa jääb alla

1000 euro, ei saa järeldada, et õiguste riive on väheintensiivne. Tegemist on

toimetulekutoetusega, mille puhul ei saa kaebaja õiguste riive põhimõtteliselt olla

väheintensiivne. Otsusel on otsene ja igakuine mõju kaebaja ja tema lapse esmavajaduste

rahuldamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Halduskohus tagastas C.G kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel läbivaatamatult.

Kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel peavad samal ajal olema täidetud kaks

tingimust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

2(4)

3-25-3252

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (nt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25-511, p 19;

08.10.2025 määrus nr 3-24-2091, p 17; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kaebaja

õiguste riive on väheintensiivne, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või

leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega

(vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22–23). Varaliselt hinnatava hüve puhul

on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära

(1000 eurot – vt HKMS § 133 lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga

õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411,

p 12).

7. Ringkonnakohus on iseenesest leidnud, et toimetulekutoetuse asjades on täidetud

HKMS § 133 lg-s 1 märgitud asja lihtmenetluses läbivaatamise eeldus, kui taotluse

rahuldamise korral ei ületaks makstav toetus 1000 eurot (nt Tallinna Ringkonnakohtu

05.11.2024 määrus nr 3-24-929, p 17; 05.11.2024 määrus nr 3-23-2644, p 12). Sellest, et

vaidlusalune summa jääb allapoole lihtmenetluse piirmäära (siinsel juhul 575,82 eurot) ja

kohus võib asja läbi vaadata lihtsustatud korras, ei järeldu samas automaatselt, et kaebusega

kaitstava õiguse riive on HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses väheintensiivne. Kaebajaga tuleb

nõustuda, et toimetulekutoetuse määramata jätmisega ja ebaõige maksmisega seotud

vaidlustes ei saa vaidlusaluse toetussumma suurusest olenemata üldjuhul asuda seisukohale, et

kaitstava õiguse riive on sedavõrd väheintensiivne, et kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 2 1

alusel tagastada. Kaebusega kaitstakse põhiseaduse § 28 lg-st 2 tulenevat õigust riigi abile

puuduse korral ja toimetulekutoetuse eesmärk on SHS § 131 lg 1 järgi tagada leibkonnale

minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (vrd Tallinna Ringkonnakohtu

28.01.2025 määrus nr 3-24-3161, p 14; 29.11.2024 määrus nr 3-24-2894, p 15). Kui kaebaja

peaks jääma toetuse määramata jätmise tõttu ilma mis tahes elatusvahenditest, riivaks see

tugevasti tema mitmeid põhiõigusi. Kuna kaebusega kaitstava õiguse riivet ei saa pidada

väheintensiivseks, siis on üks HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldustest täitmata ja

kaebust ei saanud sellel alusel tagastada.

8. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka selles, et esitatud kaebuse perspektiivitust ei saa

järeldada ainuüksi varasemates haldusasjades tehtud lahendite pinnalt, sest asjaolud võivad

olla muutunud. Halduskohtu viidatud varasemad lahendid puudutasid oluliselt vanemaid

perioode (nt haldusasjas nr 3-23-2046 käsitleti toimetulekutoetuste taotlusi ajavahemikust

2023. a juuni–detsember, haldusasi nr 3-24-1408 puudutas 2024. a aprilli toimetulekutoetuse

taotlust ning haldusasjas nr 3-24-1808 oli vaidlusaluseks perioodiks 2024. a juuni), mistõttu ei

ole nendes tuvastatu ilma sisuliste põhjendusteta vahetult üle kantav 2025. a septembri

toimetulekutoetuse taotluse menetlusse ja selle üle toimuvasse vaidlusesse. Samuti ei saanud

halduskohus aluseks võtta 2025. a jaanuari (haldusasi nr 3-25-117) ja veebruari (haldusasi nr

3-25-436) kohta tehtud lahendeid, sest ka need perioodid olid üsna kauged ja lisaks ei ole

kohtuotsused nendes asjades jõustunud, sest kaebaja apellatsioonkaebused on ringkonnakohtu

menetluses. Halduskohus on teinud hiljem otsused mh kaebaja 2025. a märtsi, aprilli ja juuni

(haldusasi nr 3-25-2102) ning 2025. a juuli ja augusti (haldusasi nr 3-25-2536) taotlustega

seonduvalt, leides järjepidevalt, et kaebaja leibkonna liikmeks tuleb arvata ka XY. Siin asjas

esitatud kaebuse tagastamisel ei olnud siiski võimalik nendele tugineda, sest otsused on tehtud

vaidlustatud määrusest hiljem, samuti on kaebaja ka need otsused ringkonnakohtus

vaidlustanud ja menetlused on pooleli. Teistes asjades tehtud kohtuotsused ei ole siinset asja

lahendavale kohtule ka siduvad. Vaidlus faktiliste asjaolude tuvastamise üle tuleb üldjuhul

lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus, sh pärast eelmenetluses asjaolude uurimist ja

tõendite kogumist (vt HKMS § 122), mitte aga ettevalmistavas menetluses, kus kontrollitakse

eeskätt kaebuse vorminõudeid, lubatavust jms (vt HKMS § 120 lg 1).

3(4)

3-25-3252

9. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus C.G määruskaebuse ja tühistab Tallinna

Halduskohtu 10.10.2025 määruse. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega

saadab C.G kaebuse halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel

asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)