Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-26-11931/2 KI-generiert

Civil court dismisses claim for damages against prison for lack of outdoor exercise as administrative dispute.

Geschäftsnummer 2-26-11931/2
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court dismissed G.P.'s civil lawsuit against Tartu Prison for 1500 euros in damages due to restricted outdoor exercise, which allegedly caused an allergic reaction. The plaintiff argued this constituted a civil tort, but the court found the dispute arose from a public-law relationship governed by the Prison Act. Consequently, the court ruled that such grievances must be resolved through administrative proceedings rather than civil litigation.

Legislator-Regeste

KI-generiert

TsMS § 371 lg 1 p 1; TsMS § 11 lg 1; HKMS § 4 lg 1: Disputes arising from public-law relationships between inmates and correctional facilities fall under the jurisdiction of administrative courts, not civil courts.

Schlagwörter

KI-generiert
prison administration civil vs administrative inmate rights jurisdictional competence public law dispute outdoor exercise damages claim Vergütung von Reisekosten

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
TsMS § 371 lg 1 p 1
Kohus keeldub TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel avaldust menetlusse
TsMS § 11 lg 1
TsMS § 11 lg 1 sätestab, et maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi
TsMS § 1
TsMS § 11 lg 1 sätestab, et maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi
HKMS § 4 lg 1
Vangistusseaduse § 11 lg 5
Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus
TsMS § 372 lg 4
(TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle
TsMS § 372 lg 6
TsMS § 168 lg 1
TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda.
TsMS § 178 lg 1
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-11931

Tsiviilasi

G.P hagi Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja G.P (isikukood XXX), viibimiskoht Tartu

Vangla, XXX Tartu

Kostja Tartu Vangla (registrikood 70006056)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata G.P hagi Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks.

2. Tagastada avaldus G.P-le . Selgitada G.P-le , et ta peab kaebusega pöörduma

halduskohtusse.

3. Jätta menetluskulud G.P kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte G.P-le .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. G.P (hageja) esitas 30. mail 2026 kaebuse Tartu Vangla (kostja) vastu kahju 1500 eurot

hüvitamiseks ning taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei

võimaldanud kostja hagejal käia jalutamas. Esialgse õiguskaitse taotluses soovib hageja, et

kostjat kohustataks kohtumenetluse ajal tagama lahtises jalutusruumis jalutamise võimalus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kostja hüvitaks 1500 eurose kahju, mis on

tekkinud sellest, et kostja ei võimaldanud hagejal käia jalutamas lahtises jalutusruumis.

Kinnises jalutusruumis tekkis hagejal allergia.

3. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus leiab, et avaldusest ei

nähtu eraõiguslikku vaidlust, mida maakohtus lahendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev

asja lahendama. TsMS § 11 lg 1 sätestab, et maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi

kõiki tsiviilasju. Vastavalt TsMS §-le 1 on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses.

Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub G.P ja Tartu Vangla vahel tsiviilõigussuhe.

Hageja on seisukohal, et Tartu Vangla on ei ole talle võimaldanud avatud jalutusruumis

jalutamist ja kinnises jalutusruumis jalutamine on põhjustanud hagejale allergia. Hageja

etteheited Tartu Vangla vastu on tekkinud avalik-õiguslikust suhtest.

4. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus

esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on

eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus

või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud.

Avaldusest ei nähtu, et hageja oleks pöördunud Tartu Vangla poole kaebusega, et talle ei

võimaldata jalutamist avatud jalutusruumis. Kohus selgitab, et kui hageja ei nõustu Tartu

Vangla poolt avatud jalutusruumis jalutamise mittevõimaldamisega, on tal võimalik esitada

kaebus kinnipidamisasutusele ning seejärel kaebuse lahendamise tulemusega

mittenõustumisel kaebus halduskohtule. Avaldusele tuleb selgelt märkida, et see on

adresseeritud just Tartu Halduskohtule.

5. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et esitatud avaldus ei kuulu lahendamisele maakohtus

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ning selle lahendamine kuulub

halduskohtu pädevusse. Kohus keeldub TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel avaldust menetlusse

võtmast ja tagastab selle.

6. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte,

vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale

(TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja avaldust ei ole olnud kohtu menetluses

(TsMS § 372 lg 6).

7. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1). Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, siis

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/

Külli Puusep

Kohtunik