Estonian court dismisses writ of protest against enforcement order for debt under 2000 euros.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court dismissed Paavo Parve's writ of protest against a bailiff's decision to arrest his claim for legal costs in an enforcement proceeding. The lower court had rejected the original request for cost recovery, and the writ argued that arresting the claim violated the debtor's constitutional right to legal representation. The court ruled that because the debt was under 2000 euros, the writ was inadmissible for appeal, and the arrest did not fundamentally violate constitutional rights.
Legislator-Regeste
KI-generiertTsMS § 696 lg 1 esimene lause; TMS § 218 lg 3 kolmas lause: A writ of protest against an enforcement court order is inadmissible if the underlying monetary claim is less than 2000 euros and the regional court has not modified the first-instance order.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 22. aprill 2026
Tsiviilasja number
2-25-20175
Tsiviilasi
Paavo Parve kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali 10.
novembri 2025. a otsuse peale täiteasjas nr
186/2016/1486
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2026. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Paavo Parve määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Paavo Parv
(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja
Philippe Hint
Puudutatud isik: kohtutäitur Reet Rosenthal
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2026. a määrus muutmata ja Paavo Parve
määruskaebus rahuldamata.
2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Paavo Parve kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (täitemenetluse seadustiku (TMS)§ 218 lg 3 kolmas
lause).
1. Paavo Parv (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali 10.
novembri 2025. a otsuse peale täiteasjas nr 186/2016/1486, mille maakohus jättis 5. jaanuari
2026. a määrusega rahuldamata. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.
2. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu
määrus muutmata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 1 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus
jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule,
võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TMS § 218 lg 3
teise lause järgi võib kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale esitatud
määruskaebust lahendava ringkonnakohtu määruse peale üldjuhul esitada määruskaebuse.
Sama sätte kolmanda lause järgi ei või määruskaebust esitada, kui täitemenetluses täidetakse
rahalist nõuet, mis on väiksem kui 2000 eurot või perioodilise nõude korral on igakuine
summa väiksem kui 150 eurot, ning ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse
resolutsiooni muutmata.
3. Kuna täitemenetluses nr 186/2016/1486 on täitmisel oleva rahalise nõude suurus väiksem
kui 2000 eurot ja ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, ei saa selle määruse
peale edasi kaevata Riigikohtule. Ringkonnakohus jätab määrusest välja kirjeldava ja
põhjendava osa.
4. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur arestis tema
menetluskulude hüvitamise nõude. Avaldaja leiab, et olukord, kus menetluskulud tasub
võlgniku eest kolmas isik või on esindajaga lepitud kokku tulemustasu maksmises, aga
menetluskulude hüvitamise nõue kuulub menetlusosalisele ja kohtutäitur saab selle nõude
arestida, on vastuolus põhiseadusega, kuna rikub võlgniku põhiseaduse §-s 15 sätestatud
õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (ja kasutada kohtusse
pöördumisel esindajat).
Menetluskulude hüvitamise nõue tekib alles pärast menetluse lõppu ja tegemist on varalise
nõudega. Ringkonnakohus möönab, et juhul, kui menetluskulude hüvitamise nõue on
arestitud, võib olla raskendatud just soovitud esindaja leidmine kokkulepitud täieliku
tulemustasu puhul ning sellega seoses ka juurdepääs kohtusse. Ringkonnakohtu hinnangul ei
piira see aga avaldaja põhiõigusi määral, mis oleks vastuolus põhiseadusega. Pandiõiguse
õiguslikuks aluseks on võlausaldaja kaitse vajadus, mis kaalub üles võimaliku avaldaja
õiguste piirangu. Võlgnik saab endiselt esitada hagi, end kaitsta ja kasutada menetluses
esindajat. Isegi kui menetluskulud tasub kolmas isik või on kokku lepitud tulemustasus, on
kohtusse pöördumine võimalik.
5. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud
menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad
menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)