Tartu Court dismisses state aid request for ECHR appeal due to exhaustion of remedies and lack of Convention violation.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected the applicant's request for state aid to represent them at the European Court of Human Rights. Although the applicant exhausted domestic remedies and missed the four-month ECHR filing deadline, the court found no violation of the ECHR because the domestic court's dismissal of their claim did not constitute a Convention breach. Consequently, the aid was denied as the underlying complaint was deemed clearly unfounded under Article 35 of the Convention.
Legislator-Regeste
KI-generiertRÕS § 37 lg 1; EIÕK art 35 lg 3 p a: State aid for ECHR appeals is denied when the applicant has exhausted domestic remedies, the four-month deadline has passed, and the domestic proceedings do not amount to a Convention violation.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertZitierte Rechtsprechung
KI-generiertVolltext
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-26-813
Määruse kuupäev
18. märts 2026
Kohtunik
Kadri Vool
Kohtuasi
X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste
Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-25-
2558
RESOLUTSIOON
Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
arvates määruse kättesaamisest. Kohtumäärus edastatakse taotlejale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. X esitas 17. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja
soovib endale riigi õigusabi korras esindaja määramist selleks, et koostada Euroopa
Inimõiguste Kohtule (EIK) kaebus. Taotluse kohaselt ei ole taotlejal võimalik oma õigusi
kaitsta, sest taotleja käekiri pole loetav ning arvuti kasutamise võimalus taotlejal puudub.
Taotluses on viide haldusasjale nr 3-25-2558.
2. Kohus mõistab, et X on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i
haldusasjast nr 3-25-2558 võrsunud vaidluse lahendamiseks.
3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa
alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi
õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-
ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)
või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on
toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta
leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.
4. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1
kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite
ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu
jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus
vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas
konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse
kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui
konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse
sisulist läbivaatamist.
5. Taotleja on haldusasjas nr 3-25-2558 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid.
Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg.
Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole
põhjendatud.
6. Kohtule arusaadavalt ei nõustu taotleja sellega, et haldusasjas nr 3-25-2558 tagastati tema
kaebus Viru Vangla vastu halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 2 alusel.
7. Kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-25-2558 menetlemisel pannud taotleja
suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide
võimaliku rikkumise. Vastavasisulised põhjendused puuduvad ka esitatud taotluses.
Olukorras, kus kohus tagastas kaebuse, ei ole sellega taotlejalt ära võetud õigust kohtusse
pöördumiseks. Seega ei saanud kaebuse tagastamine praegusel juhul taotleja suhtes tingida
EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumist ning X
kaebus oleks seetõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a.
8. Kohus lisab, et EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on
siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda
siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole
täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu
Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12).
9. Eelnevast tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel
rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)