Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
3-25-2082/16 KI-generiert

Court dismisses repeated appeal on property registration and liability claims against municipality.

Geschäftsnummer 3-25-2082/16
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court dismissed Z.T.'s repeated appeal against the District Court's decision to reject the property registration claim and liability suit. Z.T. argued that the municipality failed to register their home and violated laws, while the municipality contended the claims lacked legal basis. The court upheld the lower court's rulings, noting the absence of grounds to overturn the dismissal of the original complaint.

Legislator-Regeste

KI-generiert

HKMS § 207 lg 1; HKMS § 204 lg 1; HKMS § 201 lg 4; HKMS § 203 lg 2; HKMS § 21 lg 4; HKMS § 121 lg 4; HKMS § 235 lg 1; Where a plaintiff files a repeated appeal against a dismissal of a complaint, the court must examine the appeal's admissibility and merits, and if no new grounds exist to change the lower court's decision, the appeal is dismissed.

Schlagwörter

KI-generiert
repeated appeal admissibility property registration claim municipal liability dismissal of complaint legal standing requirements Landesverweisung trotz Krankheitszustand Zulassung zur Kassenpraxis Zulassungspflicht

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
HKMS § 207 lg 1
Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse määruskaebuse Tallinna
HKMS § 204 lg 1
lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab
HKMS § 201 lg 4
HKMS § 203 lg 2
HKMS § 21 lg 4
HKMS § 121 lg 4
lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab
HKMS § 235 lg 1
HKMS § 52
HKMS § 53
HKMS § 54
HKMS § 205
HKMS § 104 lg 1
riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9
riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
riigilõivuseaduse § 60 lg 3
(riigilõivuseaduse § 60 lg 3).
KS § 91 lg 2

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
Riigikohus 04.11.2025
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske, Maret Altnurme, Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2082

Haldusasi

Z.T kaebus Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks,

karistusseadustiku alusel vastutusele võtmiseks ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 ja 05.11.2025

määrused

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Z.T

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Aslan Liivak

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.T määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.T korduv määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale läbi

vaatamata.

2. Võtta menetlusse Z.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määruse

peale.

3. Jätta Z.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määrus

muutmata.

4. Jätta Z.T taotlus kolmandate isikute haldusasja nr 3-25-2082 menetlusse kaasamiseks

rahuldamata.

5. Jätta Z.T taotlus kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks läbi

vaatamata.

6. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja, Q ja W nimed

initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 235 lg 1). Määruse resolutsiooni punktide 2–4 peale võib esitada

3-25-2082

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS §

21 lg 4, § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.T (kaebaja) esitas 17.06.2025 Viimsi Vallavalitsusele avalduse, milles palus

vormistada Lännekalda tee 10 elumaja enda omandisse, kuna kaebaja elab kõnealuses majas

alates 20.08.2018. Viimsi Vallavalitsus esitas kaebaja 17.06.2025 avaldusele 19.06.2025

vastuse nr 6-13/21/3316-8, milles keeldus omandi vormistamisest.

2. Kaebaja esitas 22.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada

Viimsi Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee 10 elumaja, millel praegu ei ole ühtegi

omanikku, nende isikute omandisse, kes elavad kõnealuses majas; võtta Viimsi Vallavalitsus

Eesti Vabariigi seaduste rikkumise eest maa ostueesõigusega erastamise menetluse käigus

vastutusele karistusseadustiku (KarS) § 49 alusel; ning kohustada Viimsi Vallavalitsust

hüvitama moraalne kahju isikutele, kes elavad Lännekalda tee 10 elumajas ja hüvitada

elumaja vormistamise kulud. Kaebuse kohaselt elavad Lännekalda tee 10 elumajas Q, W ja

kaebaja. Kaebajal on õigus omandi vormistamiseks elumaja osale asukohaga Lännekalda tee

10, Leppneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond.

3. Tallinna Halduskohus jättis 25.06.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

15-päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks: vaidlustatava haldusakti ja tõendite

esitamiseks, kahju hüvitamise nõude täpsustamiseks ja sellest lähtuvalt riigilõivu tasumiseks.

4. Kaebaja selgitas 30.06.2025 vastuses, et Viimsi Vallavalitsus tekitas talle aastatel 2018–

2025 moraalset kahju, rikkudes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 32, eluruumide erastamise

seadust, pärimisseadust ja karistusseadustiku (KarS) §-i 280. Kaebaja palus kohtul määrata

moraalse kahju hüvitis omal äranägemisel. Viimsi Vallavalitsus keeldus 19.06.2025 vastuses

omandi vormistamisest ja esitas valeinformatsiooni.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 21.07.2025 määrusega kaebuse nõude kohustada Viimsi

Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee 10 elumaja nende isikute omandisse, kes seal

elavad, ning nõude võtta Viimsi Vallavalitsus vastutusele KarS § 49 alusel (resolutsiooni p 1),

jättis kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas käiguta (resolutsiooni p 2) ning andis

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja (resolutsiooni p 3). Ühtlasi hoiatas

kohus kaebajat, et kui kaebuse puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, tagastab kohus kaebuse

läbivaatamatult (resolutsiooni p 4).

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.09.2025 määrusega kaebaja 24.07.2025 esitatud

määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse resolutsiooni punkti

1 muutmata. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2025 määrusega jäeti kaebaja määruskaebus

HKMS § 2361 alusel menetlusse võtmata.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 05.11.2024 määrusega Z.T kaebuse.

Kohus määras kaebajale 21.07.2025 määrusega tähtaja mittevaralise kahju nõude osas

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid

asjaolusid täpsustada ja tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest. Kaebajale toimetati 21.07.2025 määrus kätte samal

kuupäeval. Kaebaja ei ole puudusi kõrvaldanud, s.t ei ole esitanud mittevaralise kahju

hüvitamise nõude täpsustusi, tasunud täiendavat riigilõivu 330 eurot ega esitanud menetlusabi

2(4)

3-25-2082

taotlust, mistõttu tuleb kaebus ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg

1 p 2 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Z.T esitas 19.11.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 ja 05.11.2025

määruste peale.

Kaebaja palub algatada distsiplinaarmenetluse halduskohtu määrused teinud kohtuniku suhtes.

05.11.2025 määruse aluseks on valed põhjendused. Kaebaja on 30.06.2025 vastuse p-s 3

väljendanud, et tal ei ole varalisi nõudeid Viimsi Vallavalitsuse vastu. 21.07.2025 määruse

põhjendused on alusetud, eesmärgiks oli keelduda menetlusse võtmast kaebaja kaebust, mis

on seotud elumajaga aadressil Lännekalda tee 10.

17.11.2025 vastuses nr 11-4/166 kaebaja pöördumisele ei esitanud Tallinna Ringkonnakohtu

esimees põhjendusi Tallinna Halduskohtu kohtuniku M. Orase kohustuste täitmise rikkumise

kohta. Kohtunik M. Oras on 21.07.2025 määrusega keeldunud põhjendamast, mis alus on

Viimsi Vallavalitsusel kaebaja õiguste rikkumiseks erastamismenetluses. Kaebaja on kõik

faktid kaebuses välja toonud. Kaebaja soovib kaasata menetlusse kolmandate isikutena Q ja

W. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata.

Korduva määruskaebuse esitamine samale määrusele ei ole lubatav. HKMS § 179 lg 3

esimene lause sätestab, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui

seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui

teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi

vaatamata. Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale on Tallinna

Ringkonnakohtu 09.09.2025 määrusega lahendatud ning ringkonnakohtu määruse

jõustumisega 04.11.20251 on ka halduskohtu 21.07.2025 määrus jõustunud. Jõustunud määrus

tähendab, et menetlusküsimus on lõplikult lahendatud ja seda saab kahtluse alla seada üksnes

teistmismenetluses (HKMS § 178 lg 3, § 177 lg 1, § 240 lg 1), mitte korduva määruskaebuse

esitamisega. Seejuures pole oluline, kas kaebaja esitab määruskaebuse põhjendamiseks uusi

väiteid.

10. Kaebaja esitas määruskaebuses taotluse kaasata kolmandate isikutena menetlusse Q ja W.

Isik tuleb kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, kui ta vastab HKMS § 20 lg-s 1

sätestatud tingimustele. Kolmanda isikuna on põhjendatud halduskohtumenetlusse kaasata

üksnes selline isik, kelle olukord võiks kaebust rahuldava kohtuotsuse resolutsiooni tõttu

halveneda. Kuna kaebuse nõuded kohustada Viimsi Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee

10 elumaja elanike omandisse ning võtta Viimsi Vallavalitsus vastutusele tuleb tagastada, siis

puudub kohtulahendil mõju Q ja W õigustele ja kohustustele. Kohus selgitab ka, et kuivõrd Q

ja W oletatav huvi kohtumenetluses osaleda on Z.T huviga samasisuline, puudub ka seetõttu

alus nende menetlusse kaasamiseks kolmandate isikutena. W ei saa kaebust esitada

kolmandate isikute subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid kui nad leiavad, et nende õigusi on

rikutud, on neil endil võimalik soovi korral oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Seetõttu

jääb kaebaja taotlus kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks rahuldamata.

1 Riigikohus jättis 04.11.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.

3(4)

3-25-2082

11. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse määruskaebuse Tallinna

Halduskohtu 05.11.2025 määruse peale. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab

HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

12. Z.T määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 05.11.2025 määruse tühistamiseks ei

ole alust. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule

alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

Seega jääb Z.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määrus

muutmata.

13. Halduskohus on 25.06.2025 käiguta jätmise määruse p-s 2.4. ja 21.07.2025 käiguta

jätmise määruse p-s 10 selgitanud, et kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või

kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning

taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 350 eurot

(riigilõivuseaduse § 60 lg 3). Kaebaja riigilõivu ei tasunud ega esitanud menetlusabi taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

14. Kaebaja taotlus algatada distsiplinaarmenetlus vaidlustatud määruse teinud halduskohtu

kohtuniku suhtes jääb läbi vaatamata, sest kohtute seaduse (KS) § 91 lg-st 2 tulenevalt ei ole

see määruskaebust lahendava kohtukoosseisu pädevuses. Kuna määruskaebuses esitatu põhjal

puuduvad ilmselgelt kohtuniku distsiplinaarsüüteo (vt KS § 87 lg 2) tunnused, siis ei edasta

kohtukoosseis taotlust lahendamiseks ka distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omavale

ametiisikule. Ringkonnakohus selgitab, et kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise

õigus on Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril, ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna

esimese astme kohtu kohtunike suhtes ning kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes (§

91 lg 2).

15. Kaebaja ja määruses nimetatud isikute isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3

alusel määruse avaldamisel asendada nende nimed initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)