Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
3-26-358/8 KI-generiert

Court dismisses prisoner's appeal for inspector replacement and work assignment due to procedural defects and lack of legal basis.

Geschäftsnummer 3-26-358/8
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Teilweise gutgeheissen (Partially Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court dismissed the prisoner's claim for mandatory work assignment because the desired action was already completed and the administrative act issued. The appeal regarding the replacement of the inspector was rejected as there is no legal basis for a detainee to demand a specific officer, and the prisoner failed to exhaust prior administrative remedies. Consequently, the court ordered the case file to be anonymized while upholding the existing work assignment.

Legislator-Regeste

KI-generiert

HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3; VangS § 11 lg 5; kinnipeetaval puudub kaebeõigus inspektor-kontaktisiku vahetamiseks ning menetlus lõpetatakse, kui taotletud tegevus on juba tehtud ja haldusakt antud.

Schlagwörter

KI-generiert
prisoner work assignment inspector replacement claim administrative exhaustion language barrier rights procedural default

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3
(HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3).
HKMS § 121 lg 1 p 4
läbimata jätmise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 4).
VangS § 11 lg 5
VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus
VangS § 11 lg 7
lahendamiseks ettenähtud tähtaeg (VangS § 11 lg 7).
HMS § 20 lg 1
Haldusmenetluse keel on eesti keel (HMS § 20 lg 1).
KeeleS § 12 lg 1
(KeeleS § 12 lg 1). Tõlke korraldust, sh tõlke eest tasumist on selgitatud kaebajale mh inglise

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2023 määrus nr 3-23-1379
nõuda kontaktisiku vahetamist (Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2023 määrus nr 3-23-1379,
Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2022 määrus nr 3-21-2892
Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2022 määrus nr 3-21-2892, p 7, 12.05.2017 määrus nr 3-17-220,
Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2017 määrus nr 3-17-220
Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2017 määrus nr 3-17-233
Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2015 määrus asjas nr 3-15-831
Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2015 määruse nr 3-15-1185
(Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2015 määruse nr 3-15-1185 p 10).

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-358

Haldusasi

F.L (endise nimega ka T.R) kaebus inspektor-kontaktisiku

vahetamiseks ja töö saamiseks

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tööle määramiseks kohustamise

nõudes.

2. Tagastada kaebus inspektor-kontaktisiku vahetamiseks

kohustamise nõudes.

3. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. F.L (endise nimega ka T.R) esitas 05.02.2026 (kohtusse jõudnud 09.02.2026) Tallinna

Halduskohtule kaebuse vangla inspektor-kontaktisiku peale. Kontaktisik käitub kaebajaga pidevalt

rassistlikult. Kontaktisik sunnib kaebajat rääkima ning kirjutama kaebuseid ja taotluseid eesti

keeles. Kaebaja on aga välismaalasest kinnipeetav, kes ei oska eesti keeles kirjutada. Vangla

ülesanne on anda kaebajale inglise keeles suhtlev kontaktisik. Kaebaja õpib eesti keelt, kuid üksnes

vabatahtlikult, mitte sunnikorras. Kontaktisik on kaebajale öelnud, et kui ta soovib mingit tööd,

tuleb tal kontaktisikuga leppida. Kaebaja taotleb, et talle määrataks uus kontaktisik ning samuti

võimaldataks töötamist, et kaebaja saaks endale soetada hügieenitarbeid.

2. Tallinna Vangla vastas 17.02.2026 vastusega (dtl 19), et inspektor-kontaktisik pöördus

20.11.2025 köögi poole võimaluste uurimiseks kinnipeetava köögitööliste järjekorda määramiseks.

Kaebaja määrati 10.02.2026 käskkirjaga nr 6-2/1-26/218 tööle majandustööde abitööliseks. Kaebaja

kuulati ära 09.02.2026 ning ta ei esitanud vastuväiteid.

Kohus leiab seetõttu, et sõltumata küsimusest, kas kaebaja on tööle määramiseks kohustamise

nõudes läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, tuleb selles nõudes menetlus lõpetada, sest

kaebaja soovitud tegevus on tehtud ja haldusakt antud, st kaebaja on määratud vanglas tööle

(HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3). Kaebajal ei saa olla ka selle nõude osas vajadust menetluse jätkamist

õigusvastasuse tuvastamiseks (lg 2), kuna menetlus on alles algusjärgus ning kaebaja ei ole

kohustamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud (vt määruse punkt 3).

3. Kaebaja nõue kontaktisiku määramiseks tuleb tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimata jätmise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 4). VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus

esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja

1(2)

Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud.

Vangla on kinnitanud, et kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale võõrkeelse pöördumise seoses

sooviga talle määratud kontaktisikuga mitte töötada. Pöördumine on kinnipeetavale tagastatud,

kinnipeetav vaiet esitanud ei ole (dtl 19).

Sama pöördumine on kohtule esitatud kaebuse lisana (dtl 3-4) ning selle vanglale esitamise

kuupäevaks on 03.02.2026 (samas). Kaebaja koostas kaebuse kohtule 04.02.2026 (dtl 1-2) ning see

anti vanglateenistusele üle 05.02.2026 (dtl 5). Seega on ilmne, et kaebus on esitatud ajal, mil

kaebaja ei olnud veel vaidemenetlust läbinud, sh vaide esitamise korral ei olnud möödunud vaide

lahendamiseks ettenähtud tähtaeg (VangS § 11 lg 7). Niisiis ei ole täidetud VangS § 11 lg-s 5 toodud

kohustusliku kohtueelse menetluse tingimus.

4. Kohus peab vajalikuks kaebajale juurde selgitada järgnevat:

-

Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et kinnipeetaval puudub kaebeõigus inspektor-kontaktisiku

vahetamiseks ning sellise kaebuse saab tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohtul puudub

võimalus sekkuda vangla tegevusse ja kohustada ametnike seas ümberkorraldusi tegema. Õigus-

aktidest ei tulene kinnipeetavale isikule õigust valida temaga tegelevaid vanglaametnikke või

nõuda, et talle ebasobiv vanglaametnik välja vahetataks. Seega ei näe õigusaktid ette võimalust

nõuda kontaktisiku vahetamist (Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2023 määrus nr 3-23-1379,

Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2022 määrus nr 3-21-2892, p 7, 12.05.2017 määrus nr 3-17-220,

14.02.2017 määrus nr 3-17-233 ja 29.04.2015 määrus asjas nr 3-15-831, p 10). Kaebaja saab

taotleda erandjuhul vaid inspektor-kontaktisiku sobivuse kaalumist, kuid sobimatuse alused

saavad seisneda konkreetsetes tegudes, mis on rikkunud kinnipeetava subjektiivseid õigusi

(Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2015 määruse nr 3-15-1185 p 10).

-

Haldusmenetluse keel on eesti keel (HMS § 20 lg 1). Kui riigiasutusele esitatakse võõrkeelne

avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde

(KeeleS § 12 lg 1). Tõlke korraldust, sh tõlke eest tasumist on selgitatud kaebajale mh inglise

keeles tagastatud taotluse lõpus (dtl 4). Selgitus on kooskõlas nii keeleseadusega kui ka

analoogia korras vangla sisekorraeeskirja1 §-s 491 tooduga. Vangla on selgitanud, et kaebajale

kantakse igal kuul isikuarvele 50 eurot, ning sama nähtub kohtu tehtud päringust, mida kohus ei

võta asja juurde, kuna tegemist on üksnes kaebajale antavate selgitustega, mitte kaebuse

tagastamisel olulise küsimusega. Samas on kaebajal seega piisavalt rahalisi vahendeid

tõlkekulude eest tasumiseks ning kaebaja ei ole väitnud vastupidist.

-

Kaebaja enda võõrkeelsest avaldusest (dtl 3) tuleneb samuti, et ta saab inspektor-kontaktisiku

suulistest eestikeelsetest selgitustest aru. Kaebajal tuleb oma menetlusõiguseid kasutada

heauskselt. Kaebaja süüdistusi rassismi osas on korduvalt kontrollitud prokuratuuri ja

sisekontrolli poolt ning on leitud, et need on põhjendamatud (vt kohtuasjas nr 3-26-168 Tallinna

Vangla 19.12.2025 vastus nr 6-7/1-25/4342-2, dtl 42-44). Kohus võib kaebuse tagastada, kui

kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne (HKMS § 121 lg 2 p 22).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/120122025019

2(2)