Civil court dismisses claim for non-material damages against prison due to lack of jurisdiction.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court dismissed the plaintiff's claim for non-material damages against Tartu Prison, ruling that the matter falls outside civil court jurisdiction. The plaintiff alleged humiliation and poor hygiene conditions after refusing a nicotine test, but the court determined the dispute arises from public law relations regulated by the Prison Act. Consequently, the court held that such claims must be resolved by an administrative court under the Administrative Justice Act.
Legislator-Regeste
KI-generiertTsMS § 371 lg 1 p 1; TsMS § 1, § 11; HKMS § 4 lg 1, § 5 lg 1 p 4; RVastS § 1 lg 1: Civil courts lack jurisdiction over disputes arising from public law relations between detainees and prisons; such claims for damages must be adjudicated by administrative courts or resolved under state liability law.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertZitierte Rechtsprechung
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
Tsiviilasi nr 2-26-4012
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Margit Jõgeva
Määruse tegemise aeg ja koht
10. märts 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-26-4012
Tsiviilasi
L.D hagi Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: L.D (isikukood: XXX, viibimiskoht: Tartu Vangla,
XXX ).
Kostja: Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta menetlusse võtmata L.D hagi Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks.
2. Jätta menetluskulud L.D kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta
kindlaksmääramata.
Määrus toimetada kätte hagejale.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1. L.D (hageja) esitas Tartu Maakohtule 19.02.2026 hagiavalduse, milles palub Tartu Vanglalt
välja mõista mittevaraline kahju 4000 eurot.
2. Hagiavalduse kohaselt sooviti hagejalt 10.12.2025 võtta nikotiini testi ning kuna hageja
sellest keeldus, siis viidi hageja tegema alla korrusele multitesti. Selleks paigutati hageja
väljaheite ja uriiniga üle määritud, pritsitud kambrisse ning hageja pidi andma uriini proovi
topsi, millest siis test võeti. Hageja tundis ennast alavääristatuna, kelle peal tehakse
igasuguseid teiste ja paigutatakse ebahügieenilisse kambrisse.
3. 20.02.2026 täiendas hageja oma hagi, kuna sai vanglalt vastuse, millega ta rahul ei ole ning
on tekkinud küsimus, kas vanglal on seaduslikult õigus teha nikotiini testi.
KOHTU SEISUKOHT
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust
menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
5. Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja rahul vanglas kehtestatud reeglitega, mis
puudutab kinnipeetavale keelatud ainete tarvitamise kontrollimist ning olmetingimusi.
6. Kohus leiab, et esitatud hagi lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse ning seetõttu tuleb
hagi jätta menetlusse võtmata.
7. TsMS § 1 ja § 11 kohaselt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju
ning tsiviilasjad on eraõigussuhtest tulenevad kohtuasjad. Kinnipeetavate vanglas
paigutamine on reguleeritud vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjaga. Tegemist on
avalik-õiguslike normidega, mille täitmise tagamisel teostab vangla avalikku võimu.
Kinnipeetava ja vangla vahel on avalik-õiguslik suhe, millest tulenevad vaidlused kuuluvad
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus ning
halduskohtul on õigus mõista välja ka hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest
(HKMS § 5 lg 1 p 4).
8. Riigikohus on selgitanud, et kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete
täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue RVastS § 1 lg 1 kohaselt
lahendada riigivastutuse seaduse alusel. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste
rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev
lahendama halduskohus (Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 19).
9. Seega ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus ning L.D hagi mittevaralise kahju
hüvitamiseks tuleb TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata.
10. Kohus selgitab, et hagejal on soovi korral võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda
kaebusega halduskohtu poole. Pädevuse puudumisel ei edastada kohus käesolevas asjas
esitatud hagi ise halduskohtule, vaid hagejal tuleb soovi korral ise halduskohtu poole
pöörduda.
Menetluskulud
11. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust
menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud
hageja kanda. Kuna menetluskulusid tekkinud ei ole, puudub vajadus nende rahalise suuruse
kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Margit Jõgeva
kohtunik