Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-26-1271/11 KI-generiert

Divorce granted where mutual desire to continue marriage is absent due to prolonged conflict.

Geschäftsnummer 2-26-1271/11
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted the plaintiff's divorce petition, ruling that the marriage had irretrievably broken down. Although the parties lived under the same roof, the defendant admitted that domestic relations had deteriorated significantly over the past year, making reconciliation impossible without mutual consent. Consequently, the court found a lack of mutual desire to continue the marriage and ordered the dissolution of the union.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Perekonnaseaduse § 67 lg 1; § 67 lg 2: A divorce may be granted when marital relations have irretrievably broken down, which is presumed if spouses have lived separately for at least two years or when there is no mutual desire to continue the marriage.

Schlagwörter

KI-generiert
divorce dissolution irretrievable breakdown mutual desire separate living marital conflict missbräuchliche Forderung des Vermieters Berechtigte Gründe für die Nichtbenutzung Fehlen eines Härtefalls

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Perekonnaseaduse § 67 lg 1
Perekonnaseaduse § 67 lg 2
Perekonnaseaduse § 67 lg 3
Nimeseaduse § 11 lg 1
Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel taastab kohus poolte abielu lahutamisel hageja
Nimeseaduse § 11 lg 2 p 1
TsMS § 164 lg 1
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

2-24-9508

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

9.märts 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-26-1271

Tsiviilasi

J.O hagi G.Y vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J.O (isikukood XXX)

Kostja G.Y (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

3.märts 2026

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada J.O ja G.Y abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxx ja registreeritud Saare

Maavalitsuses (

3. Taastada J.O avaldusel tema abielueelne perekonnanimi ,,X“.

4. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. J.O esitas 17.01.2026 Pärnu Maakohtule hagi G.Y vastu abielu lahutamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud Saare Maavalitsuses XXXX Abielulised

suhted hageja ja kostja vahel on püsivalt ja pöördumatult lõppenud. Abielu ei täida enam oma

eesmärki ning puuduvad eeldused abieluliste suhete taastumiseks. Abielust on sündinud kaks

ühist last, kellest üks on alaealine- XXXXXXXXXX Laps elab mõlema vanema juures samas

majapidamises. Igapäevane hooldus ja kasvatamine toimub hageja eestvõttel ning lapsel on

tagatud kodune ja stabiilne keskkond. Kuigi pooled elavad käesoleval ajal jätkuvalt samas

elamus, toimub see üksnes praktilistel ja majanduslikel põhjustel ning ei tähenda abieluliste

suhete jätkumist. Pooled elavad eraldi elu ning abielu on sisuliselt lõppenud. Abielu ei ole

võimalik lahutada perekonnaseisuasutuses, kuna kostja ei ole nõus abielu lahutamisega ning

1(2)

2-24-9508

pooled ei ole esitanud ühist lahutusavaldust. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul abielu

lahutada. Hageja soovib pärast abielulahutust perekonnanime ,,X”.

3. Kohtuistungil jäi hageja lahutuse nõude juurde ning kinnitas kindlalt, et ei soovi

leppimisaega, kuna abielulisi suhteid kostjaga ei ole võimalik taastada.

Kostja seisukoht

4. Kostja kinnitab hagivastuses, et aasta jooksul kodused suhted halvenenud, kuid kostja soovib

abielu jätkata. Kohtuistungil jäi kostja eeltoodud seisukoha juurde ja soovis abielu jätkata.

Kohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma

abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või

ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3).

7. Kuna kohtuistungil hageja kategooriliselt kinnitas, et ta ei pea abielu jätkamist võimalikuks

ega soovinud ka kostjaga leppida ega selleks leppimisaega, siis on tuvastatud et poolte abielu

jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Abielu jätkumiseks on vajalik

mõlemapoolne soov. Kohus on poolte küsitlemise tulemusel jõudnud järeldusele, et nende

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja peab abielu purunemise peamiseks põhjuseks

aastaid kestnud omavahelist halba läbisaamist – igapäevased on riiud; kostjapoolsed halvasti

ütlemised; kostja on rahulolematu kõigega, mis hageja ütleb või teeb; hageja sõna ei maksa

midagi. Abikaasadel ei ole hageja kinnitusel ca aasta olnud enam abielulist kooselu. Nad

elavad küll endiselt ühiselt eramajas, kuid erinevatel korrustel. Eelnimetatud asjaoludest

tulenevalt on kohtu hinnangul poolte leppimine võimatu ja leppimisaja andmine ebamõistlik.

8. Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel taastab kohus poolte abielu lahutamisel hageja

soovil tema abielueelse perekonnanime.

9. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalallkiri/

Reena Undrest

kohtunik

2(2)