Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
3-26-633/3 KI-generiert

Administrative court dismisses appeal for lack of jurisdiction over private servitude disputes.

Geschäftsnummer 3-26-633/3
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The administrative court dismissed Viljar Veevo's appeal against Kambja Parish's plan to remove a fence on his land. The court determined that the dispute concerns a private servitude (usage right) under the Property Law, not a public law matter. Consequently, the court ruled that such conflicts fall under civil jurisdiction and must be resolved in civil court.

Legislator-Regeste

KI-generiert

HKMS § 121 lõike 1 punkt 1; AÕS § 218 lõige 1: Administrative courts lack jurisdiction over disputes arising from private property rights and servitudes, which must be resolved in civil court.

Schlagwörter

KI-generiert
administrative jurisdiction private servitude usage right civil court competence property law dispute administrative appeal land use restriction

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
HKMS § 121 lõike 1 punkt 1
HKMS § 4 lõike 1
HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
AÕS § 218 lõige 2
AÕS § 225 lõige 1
Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile (AÕS § 225 lõige 1).
AÕS § 214 lõike 1
AÕS § 214 lõike 1 kohaselt on kasutusvaldajal õigus asja vallata ja kasutada.
HKMS § 104 lõike 5 punkt 2
Kuivõrd kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel, siis kuulub kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot tagastamisele (HKMS § 104 lõike 5 punkt 2).
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lõige 1
Seega on kaebajal õigus pöörduda kaebuse asjaoludel Tartu Maakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lõige 1, § 11 lõige 1 ja §
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 11 lõige 1
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 99 lõige 2

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
Tallinna Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-20-1715

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-26-633 Määruse kuupäev

9. märts 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Viljar Veevo kaebus Kambja valla keelamiseks likvideerida Viirpuu 14 ja Väike-Krookuse kinnistutel olev hekk RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus asjas nr 3-26-633.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohustada kaebajat hiljemalt 23. märtsil 2026 esitama andmed arvelduskonto kohta, kuhu tuleb tagastada riigilõiv. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viljar Veevo esitas 6. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse Kambja valla kavandatava tegevuse keelamiseks. Kambja Vallavalitsuse 5. septembri 2019. a korraldusega nr 1330 on seatud sundvaldus Viirpuu 14 ja Väike-Krookuse kinnistutel paikneva Räniküla tänava osa avalikuks kasutamiseks. Kaebuse kohaselt kavandab Kambja vald eemaldada kaebaja kinnistutel sundvalduse alal kasvava heki. Kaebaja palub keelata Viirpuu 14 ja Väike-Krookuse kinnistutel oleva heki likvideerimine. Kaebaja ei nõustu heki likvideerimisega, leides, et see on õigusvastane ja rikub tema omandiõigust. Kaebaja leiab, et heki likvideerimine tähendab sisuliselt kinnisasjal oleva olulise osa likvideerimist ehk selle seisundi muutmist (asjaõigusseaduse (AÕS) § 218 lõige 2). Sellist õigust vallal sundvalduse puhul ei ole.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3. Kohus leiab, et kaebaja poolt algatatud vaidlus ei ole võrsunud avalik-õiguslikust suhtest. Kambja vald ei teosta talle etteheidetava tegevusega (kaebaja kinnistutel paikneva heki likvideerimine) avalikku võimu. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja kinnistutele, kus kasvab hekk, mida Kambja vald soovib likvideerida, on seatud sundvaldus Kambja valla kasuks. Sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele (kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 2 lõige 2). Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile (AÕS § 225 lõige 1). Üheks reaalservituudiks on ka kasutusvaldus. AÕS § 214 lõike 1 kohaselt on kasutusvaldajal õigus asja vallata ja kasutada. Tulenevalt AÕS § 218 lõikest 1 on kasutusvaldaja kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Kohus mõistab, et kaebaja heidab Kambja vallale ette AÕS § 218 lõikest 1 tuleneva piirangu rikkumist, arvestades, et kaebaja hinnangul heki likvideerimine muudab kinnisasju oluliselt. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, kas Kambja vald on kasutusvaldajana rikkunud AÕS § 218 lõiget 1. Kaebaja ja Kambja valla vaheline suhe on allutatud eraõiguslikele normidele. Eraõiguslikest suhetest võrsunud vaidlused lahendatakse tsiviilasjana tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Seega on kaebajal õigus pöörduda kaebuse asjaoludel Tartu Maakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lõige 1, § 11 lõige 1 ja §

99 lõige 2).

4. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus Viljar Veevo kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

5. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel, siis kuulub kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot tagastamisele (HKMS § 104 lõike 5 punkt 2). Kaebajal tuleb esitada hiljemalt 23. märtsil 2026 andmed arvelduskonto kohta, kuhu ta soovib riigilõivu tagastamist.

6. Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse keelata Kambja vallal likvideerida Viirpuu 14 ja Väike-Krookuse kinnistutel olev hekk. Antud juhul kohus tagastab kaebuse, mille raames kaebaja esialgset õiguskaitset taotleb, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebuse tagamiseks, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole põhjendatud. Kuna kohus lahendas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt, pole alust selle eest tasutud riigilõivu tagastada. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu

21. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-20-1715, p 11.)

(allkirjastatud digitaalselt)