Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
1-25-1753/42 KI-generiert

Supreme Court partially allowed appeal on criminal procedure costs, ordering state reimbursement for defense counsel fees.

Geschäftsnummer 1-25-1753/42
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Teilweise gutgeheissen (Partially Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Supreme Court partially allowed the prosecution's appeal regarding the allocation of procedural costs in a criminal case. The defense argued that costs should be borne by the state, while the prosecution contended they should be covered by the defendants. The court ruled that since the appeal was only partially successful, the state must reimburse the defense for fees incurred in the appeal process, while the defendants bear the costs of the unsuccessful appeal.

Legislator-Regeste

KI-generiert

KrMS § 187 lg 1; KrMS § 187 lg 2 teine lause: When a procedural appeal is partially allowed, the state must reimburse the opposing party for costs incurred in the appeal, while the appellant bears costs for the unsuccessful portion.

Schlagwörter

KI-generiert
criminal procedure costs procedural appeal state reimbursement defense counsel fees partial appeal success KrMS § 187 procurator appeal fehlende Legitimation der Staatsanwaltschaft

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
KrMS § 187 lg 1
Kuna maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada, siis jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.
KrMS § 187 lg 2 teine lause
KrMS § 390 lg 1
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis andis prokuratuuri määruskaebuse KrMS § 390 lg 1 ja § 354 lg 1 alusel läbivaatamiseks kolleegiumi kogu koosseisule.
KrMS § 361 lg 1 p 7
KrMS § 362 p 2

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182
(Vt ka RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 151.)
RKKK 29.09.2014, 3-1-1-37-14
KrMS § 185 ega § 186 koosmõjus § 390 lg-ga 1 sel juhul ei kohaldata (varem teisiti: nt RKKK 29.09.2014, 3-1-1-37-14, p 26.1).
RKKK 13.04.2016, 3-1-1-108-15
Seda isegi siis, kui kõrgema astme kohus muudab rahuldamata jäänud määruskaebuse alusel toimuvas menetluses vaidlustatud määruse põhjendusi, mis kaebuseta jäänuksid muutmata (nii nt RKKK 13.04.2016, 3-1-1-108-15, p 25 ja 17.04.2025, 1-24-4009/22, p 32, teisiti 17.10.2019, 1-18-5023/12, p-d 27–28).
RKKK 17.04.2025, 1-24-4009/22
RKKK 17.10.2019, 1-18-5023/12
RKKK 24.10.2024, 1-22-3234/49
RKKK 31.05.2013, 3-1-1-108-12
Mõistlikku suurust ületavat kaitsjavõi esindajatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (vt ka RKKK 31.05.2013, 3-1-1-108-12, p 29).
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-25-1753 Määruse kuupäev

5. märts 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma, Juhan Sarv ja Heili Sepp Kohtuasi Menetluskulu hüvitamine KrMS § 1414 lg 1 kohaldamise menetluses Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2025. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Prokuratuur, esindaja Majandusja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lily Sandel, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled

- B ja A kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik

- D, esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

4. veebruar 2026, kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2025. a määrus osas, millega jäeti kogu määruskaebemenetluse kulu summas 4050 eurot riigi kanda.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega: 1) mõista Eesti Vabariigilt B kasuks välja 600 eurot ringkonnakohtu menetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks; 2) arvata B valitud kaitsjatele ringkonnakohtus toimunud määruskaebemenetluses makstud õigusabi tasust 3450 eurot menetluskulu hulka.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandusja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur esitas kohtule taotluse arestida kahtlustatavate B ja A ning kolmanda isiku D vara, tagamaks süüteo toimepanemise vahetu objekti ja süüteoga saadud vara konfiskeerimine ning selle asendamine. Samuti paluti seada kolmanda isiku kinnisasjale kohtulik hüpoteek, tagamaks süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamine.

2. Harju Maakohus rahuldas 6. aprillil 2025 prokuratuuri taotluse. Muu hulgas arestis kohus süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks B sõiduauto ja 69 500 euro ulatuses A pangakonto.

1-25-1753

2(4)

3. Maakohtu määruse peale esitasid ühise määruskaebuse kahtlustatavate kaitsjad ja kolmas isik, kes taotlesid vara aresti alt vabastamist ja kolmanda isiku kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi summa vähendamist.

4. Prokuratuur esitas määruskaebusele vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata, kuid muuta B ja A vara arestimise alust, kuna vastuse koostamise ajaks oli kannatanu Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) esitanud avalik-õigusliku nõudeavalduse ja taotlenud selle tagamist. Prokuratuur leidis, et avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleks tagada A pangakonto arestiga, mida maakohus oli kohaldanud süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks. B sõiduauto, mille maakohus oli arestinud samuti konfiskeerimise asendamise tagamiseks, palus prokuratuur arestida rahalise karistuse tagamiseks.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. mail 2025 määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis prokuratuuri taotletud viisil osaliselt vara arestimise alust ja ulatust. Nimelt tühistas kohtukolleegium maakohtu määruse osas, millega B sõiduauto ja A pangakonto (69 500 euro ulatuses) arestiti konfiskeerimise asendamise tagamiseks, ning arestis sõiduki rahalise karistuse tagamiseks ja A pangakonto (69 446 euro 95 sendi ulatuses) avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus jättis riigi kanda määruskaebemenetluse kulu 4050 eurot. See summa hõlmas õigusteenuse tasu, mis oli makstud kahele advokaadile, kes tegutsesid nii mõlema kahtlustatava kaitsja kui ka kolmanda isiku esindajana. Kolleegium leidis, et märgitud tasu on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega. Kuna maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada, siis jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. MÄÄRUSKAEBEMENETLUS RIIGIKOHTUS

6. Ringkonnakohtu määruse vaidlustasid kaitsjad, kolmas isik ja prokuratuur. Riigikohus võttis menetlusse üksnes prokuratuuri määruskaebuse.

7. Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega kohus jättis kaitsjaja esindajatasu riigi kanda. Kuna ringkonnakohus jättis määruskaebuse täielikult rahuldamata, pidi ta määruskaebemenetluse kulu hüvitamisel juhinduma KrMS § 187 lg 2 teisest lausest.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis andis prokuratuuri määruskaebuse KrMS § 390 lg 1 ja § 354 lg 1 alusel läbivaatamiseks kolleegiumi kogu koosseisule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited on osaliselt põhjendatud ning kaitsjaja esindajatasu täies ulatuses riigi kanda jättes rikkus ringkonnakohus KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 187).

10. Menetluskulude hüvitamist määruskaebuse lahendamise menetluses reguleerib KrMS § 187. Selle sätte esimene lõige nimetab olukorda, kus vaidlustatud kohtumäärus tühistatakse, teine lõige aga juhtumeid, kus määruskaebus jäetakse rahuldamata. Kui lähtuda vaid seaduse sõnastusest, on menetletavas asjas täidetud nii KrMS § 187 esimese kui ka teise lõike kohaldamise eeldused, sest ringkonnakohus küll tühistas osaliselt maakohtu määruse (lg 1), kuid samas jättis määruskaebuse rahuldamata (lg 2). Seetõttu vajab lahendamist küsimus, kummast sättest pidi ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulu hüvitamisel juhinduma.

1-25-1753

3(4)

11. Kolleegium möönab, et varasem kohtupraktika selles küsimuses on vastuoluline. Nii on Riigikohus mõistnud määruskaebemenetluse kulu KrMS § 187 lg 1 alusel riigilt välja ka siis, kui määruskaebus on jäänud rahuldamata, kuid samas on vaidlustatud kohtumäärus tühistatud (RKKK 23.03.2023, 1-17-9149/1226, p 34 ja 30.04.2025, 1-19-7473/447, p 9). Teisalt on Riigikohus ringkonnakohtu määrust tühistades, kuid menetluse aluseks olevat määruskaebust rahuldamata jättes leidnud, et sellises olukorras jääb määruskaebemenetluse kulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel kaebaja kanda (RKKK 28.11.2025, 1-24-2128/193, p 24). Kolleegiumi kogu koosseis peab põhjendatuks viimast seisukohta.

12. KrMS § 187 rajaneb põhimõttel, mille kohaselt on kahtlustataval või süüdistataval õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes tema huvides esitatud põhjendamatust edasikaebusest tingitud menetluskulu (RKKK 12.04.2012, 3-1-1-37-12, p 8). Osutatud põhimõttest järeldub, et täielikult põhjendamatuks osutunud edasikaebuse menetlemisest tingitud kulu peab vähemalt üldjuhul hüvitama isik, kelle huvides kaebus esitati. Seda isegi juhul, kui vaidlustatud kohtulahend näiteks teise isiku kaebuse alusel tühistatakse. (Vt ka RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 151.)

13. Järelikult sõltub määruskaebuse lahendamise menetluses menetluskulu hüvitamine esmajoones sellest, kas kaebus rahuldatakse. Kaebuse täieliku või osalise rahuldamise korral kannab määruskaebemenetluse kulu sõltumata vaidlustatud määruse tühistamisest riik KrMS § 187 lg 1 alusel. KrMS § 185 ega § 186 koosmõjus § 390 lg-ga 1 sel juhul ei kohaldata (varem teisiti: nt RKKK 29.09.2014, 3-1-1-37-14, p 26.1). Seejuures ei eelda määruskaebuse (osaline) rahuldamine alati seda, et kohus järgiks kaebuse argumentatsiooni. Esmatähtis on see, kas kaebaja saavutab kasvõi osaliselt enda eesmärgi.

14. Täielikult põhjendamatuks osutunud määruskaebuse menetlemisest tingitud kulu jääb aga sõltumata vaidlustatud määruse kohta tehtavast otsustusest sama paragrahvi teise lõike alusel isiku enda kanda või arvatakse menetluskulu hulka. Seda isegi siis, kui kõrgema astme kohus muudab rahuldamata jäänud määruskaebuse alusel toimuvas menetluses vaidlustatud määruse põhjendusi, mis kaebuseta jäänuksid muutmata (nii nt RKKK 13.04.2016, 3-1-1-108-15, p 25 ja 17.04.2025, 1-24-4009/22, p 32, teisiti 17.10.2019, 1-18-5023/12, p-d 27–28).

15. Käesolevas määruses sedastatu ei mõjuta kohtu kohustust võtta valitud kaitsjale või esindajale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust (KrMS § 175 lg 1 p 1) hinnates arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (RKKK 24.10.2024, 1-22-3234/49, p 33; 09.02.2024, 1-22-7339/22, p 38). Mõistlikku suurust ületavat kaitsjavõi esindajatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (vt ka RKKK 31.05.2013, 3-1-1-108-12, p 29).

16. Ringkonnakohtule esitatud kuluarvestuse kohaselt oli kaitsjatele ja kolmanda isiku esindajatele makstud tasust 3450 eurot seotud põhjendamatuks osutunud määruskaebusega ja 600 eurot maakohtu määruse osalise tühistamise tinginud prokuratuuri taotlusega. Ringkonnakohus pidas tasu mõistlikuks, lugedes selle täies ulatuses määruskaebemenetluse kuluks. Märgitud otsustust pole vaidlustatud ja ka kolleegium ei näe alust seda kahtluse alla seada. Kuna ringkonnakohus jättis kaitsjate ja kolmanda isiku määruskaebuse põhjendatult rahuldamata, tuli selle kaebuse koostamise ja ringkonnakohtu istungil kaitsmise kulu arvata KrMS § 187 lg 2 teise lause alusel menetluskulu hulka. Seevastu prokuratuuri taotlusele vastamise eest makstud kaitsjaja esindajatasu katteks pidi ringkonnakohus riigilt KrMS § 187 lg 1 alusel hüvitise välja mõistma.

17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2025. a määruse osas, millega jäeti kogu

1-25-1753

4(4) määruskaebemenetluse kulu riigi kanda (mõisteti välja riigilt). Tühistatud osas teeb kolleegium uue määruse, millega arvab kaitsjatele ja esindajatele määruskaebuse esitamise eest makstud 3450 eurot KrMS § 187 lg 2 teise lause alusel menetluskulu hulka. Prokuratuuri taotluse lahendamisega seoses kaitsjatele makstud 600 eurot tuleb riigil KrMS § 187 lg 1 alusel B-le hüvitada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)